Sirvi Kuupäev , alustades "2019-11-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Spline approximations
(2019-11-19) Shah, Gul Wali; Oja, Peeter, juhendaja; Kirsiaed, Evely, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dissertatsioonis on käsitletud kolme probleemi splainide teooriast. Esiteks vaadeldakse kuupsplainidega histopoleerimist. Antud on suvaliselt paiknevate sõlmedega ja suvaliste kõrgustega histogramm. Näidatakse, et alati on olemas histopoleeriv kuupsplain üldka-su¬tatavate rajatingimuste korral. Splaini leidmisel kasutatakse erinevaid esitusi. Teiseks uuritakse suvalise võrgu korral histopoleeriva polünomiaalse perioodilise splaini ole¬mas-olu. Saadud tulemustest järelduvad kirjandusest varem teadaolevad tulemused ühtla¬se võrgu korral. Kolmas probleem, mida dissertatsioonis lahendatakse, on ruut/lineaar ratsionaalsplainidega histopoleerimine. Taolised splainid säilitavad lähteandmete kume-ru¬se, sest nad on ise alati selle omadusega. Et vabadus on siin splaini sõlmede valikus, on loomulik küsida, kas suvalise rangelt kumera histogrammi korral on võimalik valida splaini sõlmed nii, et eksisteeriks histopoleeriv ruut/lineaar ratsionaalsplain. Vastus on siin eitav. Uurimisel leitakse splaini parameetreid määrav baasvõrrandite süsteem ning splaini eksisteerimine on samaväärne selle mittelineaarse süsteemi lahendi olemasoluga. Probleemi lahendamiseks on leitud splaini sobiv esitus.
Plant competitive behaviour: relationships with functional traits and soil processes
(2019-11-19) Lepik, Anu; Semchenko, Marina, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.