Sirvi Kuupäev , alustades "2019-11-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Transparency in relation to the data subject in genetic research – an analysis on the example of Estonia
(2019-11-25) Pormeister, Kärt; Kull, Irene, juhendaja; Vilo, Jaak, juhendaja; Õunap, Katrin, juhendaja; Evans, Barbara, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
EL isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva läbipaistvuse põhimõtte järgi peab inimese jaoks olema tema isikuandmete töötlemine läbipaistev. Reeglina peab inimesele teada olema, kas ja millisel eesmärgil ning kelle poolt tema andmeid töödeldakse. Selle tagamiseks tuleb vastav teave isikule teatavaks teha enne, kui temalt võetakse nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Kui isikuandmete töötlemine toimub ilma nõusolekuta (st seaduse alusel), rakendub üldine teavitamiskohustus. Lisaks aitab isikuandmete töötlemise läbipaistvust tagada ka see, et üldjuhul tohib isikuandmeid kasutada ainult eesmärkidel, millistel neid koguti. Esimesed kaks kirjeldatud reeglit kehtivad ka juhul, kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringute eesmärgil. Küll aga ei kehti isikuandmete töötlemisel teaduses eesmärgi piirang. Sõltumata sellest, kas isikuandmed koguti nõusoleku või seaduse alusel ning millistel eesmärkidel need koguti, on neid võimalik hiljem kasutada kõikvõimalikel teaduslikel eesmärkidel. Seega peaks teadusuuringute eesmärgil toimuva isikuandmete töötlemise puhul töötlemise läbipaistvust isiku suhtes tagama isiku teavitamine vähemalt tema andmete töötlemise faktist, töötlemise eesmärkidest ja töötleja isikust. Doktoritöö eesmärk on uurida, kas ja kuidas on tagatud geeniandmete töötlemise läbipaistvus isiku suhtes, kelle geeniandmeid töödeldakse teadusuuringute eesmärgil. Selleks uuritakse probleeme, mis tekivad geeniuuringute puhul isikult nõusoleku võtmise eelse teavitamisega, ning kitsaskohti, mis võivad esineda isiku teavitamisel juhul, kui andmeid töödeldakse geeniuuringute eesmärgil ilma isiku nõusolekuta. Doktoritöös jõutakse järeldusele, et kehtiv õigus ei taga geeniandmete töötlemise läbipaistvust inimese suhtes olukorras, kus geeniandmeid töödeldakse teadusuuringute eesmärgil.
Application of carbon isotope and rare earth elements as recorders of environmental conditions in the aftermath of the Paleoproterozoic Lomagundi-Jatuli Event
(2019-11-25) Kreitsmann, Timmu; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vaba hapniku ilmumine atmosfääri ~2,4 miljardit aastat tagasi tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused atmosfäär-ookean süsteemis ning (bio)-geokeemilistes aineringetes. Hapniku kontsentratsiooni kasvuga käis kaasas teadaolevalt suurim häiring Maa süsinikuringes (Lomagundi-Jatuli Isotoopsündmus – LJE), mille jooksul moodustusid ebaharilikult raske süsiniku isotoopkoostisega merelised karbonaadid. Täna enimlevinud arusaama järgi langes O2 sisaldus pärast LJE lõppu, 2,06 miljardit aastat tagasi 0,1% tänapäevasest tasemest, mis kasvas uuesti alles Neoproterosoikumi lõpus. Antud doktoritöös uuriti kahte LJE-järgset läbilõiget Loode Venemaal – 1,98 Ga vanuselist Zaonega kihistut ning 1,92 Ga vanuselist Pilgujärvi settekivimite kihistut. Neid läbilõikeid on varasemalt kasutatud globaalsete keskkonnatingimuste kirjeldamiseks pärast LJE-d, kuid saadud tulemused on jõudnud vasturääkivate järeldusteni. Doktoritöös uuriti nendes kihistustes esineva karbonaatide ja apatiitide petrograafiat, mineraloogiat, süsiniku isotoopkoostist ning haruldaste muldmetallide käitumist. Doktoritööst järeldub, et Zaonega kihistus esinev negatiivne süsinikuisotoopide ekskursioon on ennekõike seotud settebasseinile iseäralike protsessidega (nt metaani oksüdeerimisel moodustunud kerge süsiniku isotoopkoostisega karbonaadid), mida ei saa kasutada avaookeani kirjeldamiseks. Lisaks näitas haruldaste muldmetallide käitumine, ennekõike redoksensitiivse Ce, et Zaonega ja Pilgujärvi settekivimite kihistu moodustumisel pidi atmosfäär-ookean süsteemis olema piisavalt vaba hapnikku, et Ce(III) oksüdeeritaks Ce(IV), põhjustades nii teiste haruldaste muldmetallidega võrreldes Ce vaesustunud geokeemilise signaali (negatiivse Ce-anomaalia). See seab kahtluse alla globaalse hapnikutaseme languse pärast Lomagundi-Jatuli Isotoopsündmust ning viitab kõrgenenud hapnikutaseme püsimisele.