Sirvi Kuupäev , alustades "2019-12-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire
(2019-12-18) Laansalu, Tiina; Pajusalu, Karl, juhendaja; Kallasmaa, Marja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kohanimedel on inimeste omavahelises suhtluses ja maailma mõtestamises eriline roll. Läbitöötatud kohanimematerjal aitab paremini mõista meie ajalugu ning tuvastada nimede tekke ja arengu seaduspärasusi, andes seeläbi ka aluse teha põhjendatud nimekorraldus-otsuseid. Käesolev doktoritöö keskendub Kesk-Harjumaa (Jüri ja Kose kihelkonna) kohanimedele ning täiendab seega Eesti kohanimede piirkondliku uurimise suunda. Töö alusmaterjal pärineb Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegist. Uurimus jaguneb kahte mõttelisse ossa. Esimene osa annab traditsioonilise piirkondliku kohanimeuurimise võtmes ülevaate Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemisest, pearõhuga põlistel asustusnimedel. Selgus, et paljud Kesk-Harjumaa kohanimed on püsinud juba kesk-ajast peale ning et põliste asustusnimede tõenäoline lähtekoht on sageli isikunimi. Kinnitust leidis, et rakendunud on mitmed eriarengute mehhanismid, samuti ilmnes, et eriarengute kaudu moodustavad kohanimede kujunemislood omanäolisi arenguahelaid. Töö ühe etapina valmis „Eesti kohanimeraamatus“ (2016, 2018) ilmunud Kose kihelkonna kohanimede osa. Doktoritöö teine pool käsitleb omalaadset nimeloomemeetodit – nimesiiret, millele ei ole seni Eesti onomastikas eraldi tähelepanu pööratud. Töö annab ülevaate nimesiirde tõlgendus-viisidest eri käsitlustes ning selgitab, milline käsitus kohaldub Eesti kohanime¬süsteemi puhul. Nimesiiret on käsitatud uudsel viisil, traditsioonilist siirdnimemõistet on laiendatud. Töös on klassifitseeritud siirdnimede alaliigid ning selgitatud siirdnimede suhet võrsnimedega ja metonüümsete nimedega. Ühtlasi sooviti teada saada, mis iseloomustab just Kesk-Harjumaa kohanimistus esinevaid siirdnimesid. Analüüsist selgus, et Kesk-Harjumaa kohanimistu siird-nimed olid valdavalt võrdlevad siirdnimed, neist pooled olid pandud mõne tuntud koha nime alusel, ülejäänud olid pärit kas piiblist või olid rahvusromantilist laadi. Veel selgus, et Kesk-Harjumaa pühendusnimedest pooled olid majandinimed (kolhoosi- ja sovhoosinimed), mis teatud ajaperioodil moodustasid omaette väga iseloomuliku ideoloogilise nimerühma. Uuritud Kesk-Harjumaa kohanimed kajastasid selgesti, kuidas ajastute muutuvad olud võivad nimemalle ja nimistuid muuta ning tavapärastelt, aegade jooksul väljakujunenud radadelt teisale suunata. Tänu töö tulemustele on taas rohkem teada Eesti kohanimede kohta, osutatud on ka võimalustele edasiseks uurimistööks. Ühtlasi võivad väitekirja tulemused olla abiks nimekorraldusküsimustes
Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal
(2019-12-18) Faster, Mariko; Pajusalu, Karl, juhendaja; Saarikivi, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Hargla kihelkonna vetenimede tähendust ja päritolu. Uurimus pakub sissevaate kitsamalt ühe Lõuna-Eesti piirkonna vetenimedesse, aga laiemalt ka kogu Lõuna-Eesti veekogude nimesid, nende tähendusi ja muutusi puudutavasse temaatikasse. Hargla kihelkonnas on palju lätimõjulist nii keeles kui rahvakultuuris, sest tegemist on Eesti-Läti piirialaga. Läti mõju tuleb nimede tasandil esile eelkõige perekonnanimedes ja nende kaudu ka kohanimedes. Sellised nimed räägivad inimeste omavahelisest läbikäimisest. Hargla suuremate veekogude nimedes otsest läti mõju ei esine. Läti alal leidub jällegi jälgi vanematest läänemeresoome nimedest, mis näitab, et läänemeresoomlased (liivlased jt) on neid alasid asustanud enne, kui rahvastik sisserände ja keelevahetuse koosmõjul lätistus. Töös on käsitletud näiteks ühe, juba 13. sajandil segaasustusega piirkonna – Ümera – nime võimalikku päritolu. Ent tõenäoliselt on ka enne läänemeresoomlasi elanud tänase Eesti-Läti piirialal püsirahvastik ja võimalik, et see oli indoeuroopa päritolu. Näiteks jõenimi Koiva võiks olla tekkinud esmalt tundmatus indoeuroopa keeles, laenatud balti-slaavi algkeelde ja sellest omakorda läänemeresoome algkeelde. Kohanimed võivad rännata ühest keelest teise, muganduda teise keele häälikusüsteemi ja säilida niimoodi sajandeid. Ala mitmekeelsust näitab ka Valga nimi, mis on slaavi või balti päritolu. Eri vanusega nimekihid iseloomustavad iga maa kohanimistut. Hargla kihelkonna vetenimesid saab valdavalt selgitada (lõuna)eesti keele baasil, kusjuues nende hulgas on nii vanemaid kui nooremaid nimesid, mis näitab läänemeresoome vana asustuspõhja piirkonnas. Siiski jääb töös selgitamata umbes 12–18 % nimede päritolu ja tähendus, mis on loomulik. Kohaliku keele erijoontest ja piirkondlikust sõnavarast osa tuleb esile ka kohanimedes. Kohanimed säilitavad tihti selliseid sõnu, mis igapäevasest sõnavarast on kadunud, nt *urg : ura ’oja; väike jõgi’. Uurimuses keskendutakse ka piirkonna kohanimede liigisõnade tähendusele, levikule ja muudele erijoontele. Lisaks arutletakse uurimuses selle üle, millised nimeliigid üldse võiksid vetenimede alla kuuluda. Mujal Euroopas on ka soode nimed arvatud vetenimede hulka, kuid Eesti kontekstis võiks need vetenimede hulgast välja arvata.