Sirvi Kuupäev , alustades "2020-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

Eesti talvised ilmarekordid
(Eesti Loodus, 2020-02) Kallis, Ain
Towards an integrated view of escape decisions in birds under variable levels of predation risk
(2020-02-03) Tätte, Kunter; Mänd, Raivo, juhendaja; Møller, Anders Pape, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suurema hirmutunde korral panustavad loomad enam aega valvsusele ja ohtu silmates põgenevad varem. Inimene võib oma tegevustega tahtmatult loomade hirmutunnet suurendada, põhjustades halbu käitumisotsuseid ja populatsiooni arvukuse langust. Loomade hirmutunde hindamiseks mõõdetakse enamasti kas nende valvsust või põgenemiskaugust. Doktoritöös uuriti, kas üheainsa käitumispõhise indikaatori mõõtmisest siiski piisab, et lindude hirmutunnet ja põgenemisega seotud kulutusi veenvalt hinnata. Lisaks selgitati, kas linnud jätkavad kiskja jälgimist veel ka põgenemise ajal ja milliseid lisategureid tuleks põgenemiskäitumise uurimisel arvesse võtta. Doktoritöö raames uuriti standardiseeritud viisil kümnete linnuliikide põgenemiskäitumist mitmel pool üle Euroopa, et tuvastada üldisi trende lindude käitumismustrites. Põgenemiskäitumise poolest olid linnalinnud mitmes mõttes julgemad kui maalinnud ning laiuskraadi kasvades muutusid linnud vähem ettevaatlikuks. Üllatuslikult olid linnalinnud valvsamad kui maalinnud ning vastupidiselt varem eeldatule viivitasid valvsamad linnud mõlemas elupaigas põgenemisega kauem. Need tulemused seavad valvsuse tavapärase kasutatavuse lindude hirmutunde kirjeldamiseks kahtluse alla. Tööst ilmnes veel, et lisaks enamasti uuritavale põgenemiskaugusele tuleks mõõta ka põgenemishetkele järgnevaid käitumismustreid. Need täiendavad mõõtmised annavad terviklikuma ülevaate põgenemisega seotud ajalistest ja energeetilistest kulutustest, mis omakorda aitab kaasa põgenemisotsuste mõistmisele. Näiteks leiti, et põgenemisele kulutatud aeg sõltub hirmutunde dünaamikast põgenemise ajal. See on esimene eksperimentaalne tõend, et linnud jätkavad kiskja jälgimist ka pärast põgenemise alustamist. Doktoritöö tulemused toetasid ka varasemaid uuringuid, mis on leidnud, et põgenemisotsuseid mõjutavad ka näiteks liigiomane kehamass, peidupaiga lähedus ja seltsingu suurus. Doktoritööst saadud teadmised aitavad paremini ennustada, kuidas lindude hirmutunne võib inimtekkeliste häiringutega seoses muutuda, mis omakorda aitab kaasa looduskaitseliste meetmete planeerimisele.
Time-critical influences of gestational diet in a seahorse model of male pregnancy
(The Company of Biologists, 2020-02-07) Otero-Ferrer, Francisco; Lättekivi, Freddy; Ord, James; Reimann, Ene; Kõks, Sulev; Izquierdo, Marisol; Holt, William V.; Fazeli, Alireza
Sex role reversal is not uncommon in the animal kingdom but is taken to the extreme by the Syngnathidae, in which male pregnancy is one of the most astonishing idiosyncrasies. However, critical and time-dependent environmental effects on developing embryos, such as those extensively studied in mammalian pregnancy, have not been investigated in the male pregnancy context. Here, we tested the hypothesis that seahorse pregnancy is subject to ‘critical windows’ of environmental sensitivity by feeding male long-snouted seahorses (Hippocampus reidi) a diet deficient in polyunsaturated fatty acids during specific periods before and during pregnancy. Despite embryos being nourished principally by maternally supplied yolk, we found that offspring morphology, fatty acid composition and gene expression profiles were influenced by paternal diet in a manner that depended critically on the timing of manipulation. Specifically, reception of a diet deficient in polyunsaturated fatty acids in the days preceding pregnancy resulted in smaller newborn offspring, while the same diet administered towards the end of pregnancy resulted in substantial alterations to newborn gene expression and elongation of the snout at 10 days old. Although paternal diet did not affect 10 day survival, the observed morphological alterations in some cases could have important fitness consequences in the face of natural selective pressures such as predation and food availability. Our results demonstrate that, under male pregnancy, fine-scale temporal variation in parental diet quality and subsequent critical window effects should not be overlooked as determinants of developing offspring fitness.
Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses
(2020-02-10) Friedenthal, Tiina-Erika; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Teatriga on alati käinud kaasas vastuseis teatrile ja nii on iga teatrilugu mingil määral ka lugu teatrivastasusest. Eesti teatriloos on vastasuse initsiaatoriks peetud enesestmõistetavalt kristlikku kirikut. Teatriharrastuse levikut ja püsiteatrite rajamist Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus esitatakse otsese tagajärjena kiriku mõju vähenemisele ühiskonnas. Siinne ainus korralik teatrivaenulikkuse juhtum aga pole kirikuga seostatav. Nimelt oli keiser Paul I millalgil enne 1801. aastat keelanud teatrite rajamise Vene impeeriumi ülikoolilinnades. Keeld jõustuski, aga üksnes Tartus, kestes aastani 1867. Seda toetasid tuntud valgustajad ja liberaalid, ülikooli kuraator Friedrich Maximilian Klinger ja rektor Georg Friedrich Parrot. Eesti ajalookirjutuses on lokaalse sündmusena uuritud Tartu teatrikeeld jäänud mõistatuseks. Doktoritöös vaadati Tartu sündmusi laiemal intellektuaalajaloolisel taustal, eesmärgiga selgitada, milliseid probleeme Eesti- ja Liivimaal sel ajal teatriga seostati. Hermeneutilisel meetodil vaadeldi kolmes linnas koostatud tekste, milles kaalutakse argumente teatri poolt ja vastu. Riias 1782. a rajatud linnateatrist kirjutas toomkooli rektor Karl Philipp Michael Snell (1785), Tallinnas 1784. a rajatud seltskonnateatrist August von Kotzebue (1786 ja 1788), Tartu sündmusi kajastavad ülikooli ja rae dokumendid (1804-1812). Töö tulemusel saab öelda, et kuigi teatrivastasus on universaalne nähtus, avaldub see konkreetsetes oludes kompleksse nähtusena, mida ei saa taandada mõnele üksikule tegurile. Üllatuslikult kerkis Riia ja Tallinna tekstidest varjatud kujul välja eestlaste-lätlaste pärisorjuse teema, võimaldades teatrivastasust siduda valgustatud ühiskonnakriitikaga. Võrreldes aga Tartu sündmusi sellega, mis toimus samal ajal Vene ja Saksa ülikoolilinnades, tuli välja, et Tartu teatrikeeld on tunduvalt vähem seotud vene bürokraatiaga, kui saksa 18. sajandi kõige edumeelsemate arusaamadega ülikooli ja hariduse olemusest ja eesmärgist
Iraani klassikaline muusika
(Tartu Ülikool, 2020-02-11) Volkonski, Peeter
Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil
(2020-02-11) Saage, Ragnar; Tvauri, Andres, juhendaja; Peets, Jüri, juhendaja; Wärmländer, Sebastian K. T. S., juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mineviku metallitöö kuulub nende valdkondade hulka, mille uurimisel on arheoloogia märkimisväärseks teadmiste allikaks. Minu väitekirja eesmärk on anda peamiselt arheoloogilise leiuainese põhjal uut informatsiooni Eesti metallitöö kohta 7.–17. sajandini. Selle perioodi jooksul toimus nii tehnoloogilisi kui poliitilisi arenguid, millest kõige murrangulisemaks võiks pidada 13. sajandi alguse vallutussõda, mille käigus liideti Eesti alad kristliku Euroopaga. Uute linnade loomisega hakkas siia saabuma ka läänes väljaõppe saanud käsitöölisi, kes tõid kaasa omad töövõtted ja tööriistad. Põhilise allikana käsitlen metallitööpaiku ja sealt pärinevaid tootmisjääke. Rauatöö uurimiseks on suurema tähelepanu all sepikojad, seal asunud ääsid ja sepistamiseks vajaminev raud. Kohaliku rauasulatuse ja sepikodade laialihajutatud paiknemismustri tõttu säilitas maasepikoda oma rauaaegse ilme 14. sajandini. Eriti suure tähelepanu all on 14.–17. sajandisse dateeritud Käku sepikojaase Saaremaal, kuna sealt tuli 2007.-2014. aastal välitööde käigus välja nelja järjestikuse sepikoja ehitusjäänuseid kui hulgaliselt leide. Juba Käku kõige varasem, 14.–15. sajandisse dateeritud, sepikoda meenutab oma põhiplaanilt ja ääsi ehitusviisilt pigem 14. sajandisse dateeritud Haapsalu linna sepikodasid kui 13.–14. sajandi algusesse dateeritud Paatsa maasepikoda, mis viitab maa ja linnaseppade traditsioonide ühtlustumisest. Metallograafiline analüüs Käku sepikoja rauakangidest andis aga teavet selle kohta, et kuidas käitlesid sepad toorrauda ja taaskasutati terasest tööriistu. Metallivalu puhul analüüsisin eelkõige metallisulatustiigleid, valamiskulpe ja valuvorme ning neis leiduvaid metallijääke kasutades nii portatiivset spektromeetrit (pXRF) kui skaneerivat elektronmikroskoopi (SEM-EDS). Selgus, et nooremal rauaajal oli nii hõbeda kui tina valamine koondunud linnamägedele ja maalinnadesse. Uuritud tiiglikatketest sisaldas 27% hõbeda jääke, mis näitab, et hõbedavalu oli laialt levinud. Peale ristisõda ning uute linnade rajamist asendas linnades tehtud metallivalu varasemalt linnamägedel ja maalinnades tehtud käsitöö. Linnadesse tuuakse ka imporditud tiigleid, kus muude jääkide hulgas on puhta kulla valamise jäägid, mis on kontrastiks rauaaegsele metallivalule.
The perception of cyberbullying among Estonian students according to cyberbullying types and criteria
(2020-02-12) Naruskov, Karin; Luik, Piret, juhendaja; Menesini, Ersilia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Küberkiusamist defineeritakse sageli tavakiusamise definitsioonile tuginedes. Küberkeskkonna eripärasid arvestades on teadlastel tekkinud küsimus, millist rolli mängivad tavakiusamise kriteeriumid küberkiusamise kontekstis ning kas kübermaailmas toimuvat kiusamist võiks iseloomustada lisaks mõned teised keskkonnast tulenevad kriteeriumid, näiteks avalikkus ja anonüümsus. Doktoritöös keskendutaksegi sellele, kuidas õpilased küberkiusamist lähtuvalt varasemas kirjanduses välja pakutud kriteeriumitest (tahtlikkus, korduvus, tasakaalutus võimusuhetes, avalikkus, anonüümsus) ja liikidest (kirjalik-verbaalne küberkiusamine, visuaalne küberkiusamine, tõrjumine, privaatsuse rikkumine) tajuvad ning kas õpilaste vahel esineb soolisi ja vanuselisi erinevusi. Andmeid koguti fookusgrupi intervjuude ja küsimustike abil. Fookusgrupi intervjuudes osalesid 6. ja 9. klassi õpilased. Küsimustikule vastas 336 õpilast vanuses 11 kuni 17 eluaastat. Mõlemas etapis kasutati andmete kogumiseks stsenaariumeid, milles uuritavatele oli kirjeldatud ohvri ja kiusaja vahel toimunud situatsioone, mida võib pidada küberkiusamiseks. Uurimistulemused näitasid, et kirjeldatud situatsiooni küberkiusamiseks nimetamiseks oli õpilaste jaoks olulised kaks kriteeriumit: tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus. Küberkiusamise liikide puhul oli õpilastel küberkiusamisena lihtsam ära tunda visuaalset küberkiusamist ja privaatsuse rikkumist ning neid liike hindasid õpilased ühtlasi tõsisemaks kui kirjalik-verbaalset küberkiusamist ja tõrjumist. Sooti ja vanuseti nimetati stsenaariumeid küberkiusamiseks üldjoontes samamoodi, erinevused ilmnesid õpilaste tõsidushinnangutes. Poisid tajusid küberkiusamist mitmes aspektis tõsisemana kui tüdrukud ning seda ka kahe küberspetsiifilise kriteeriumi (avalikkus ja anonüümsus) puhul. Vanuseastmete arvestuses ilmnesid erinevused tõsidushinnangutes ühe küberspetsiifilise kriteeriumi, avalikkuse puhul. Noorem vanusegrupp (12–13 eluaastat) tajus avalikkuse kriteeriumit sisaldavaid stsenaariumeid tõsisemalt kui vanem vanusegrupp (15–16 eluaastat). Töö praktiline väärtus seisneb esitatud soovitustes selle kohta, kuidas teemat lastega arutada – mida peaks õpilastega nii koduses kui ka koolikeskkonnas käsitlema, et aidata poistel ja tüdrukutel ning erinevas vanuses õpilastel toime tulla kübersuhtluse eripäradega. Lisaks antakse mõned soovitused küberkiusamise definineerimise ja mõõtmise täiustamiseks.
Accurate and efficient discovery of process models from event logs
(2020-02-14) Augusto, Adriano; Dumas, Marlon, juhendaja; La Rosa, Marcello, iuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töötajate igapäevatöö koosneb tegevustest, mille eesmärgiks on teenuste pakkumine või toodete valmistamine. Selliste tegevuste terviklikku jada nimetatakse protsessiks. Protsessi kvaliteet ja efektiivsus mõjutab otseselt kliendi kogemust – tema arvamust ja hinnangut teenusele või tootele. Kliendi kogemus on eduka ettevõtte arendamise oluline tegur, mis paneb ettevõtteid järjest rohkem pöörama tähelepanu oma protsesside kirjeldamisele, analüüsimisele ja parendamisele. Protsesside kirjeldamisel kasutatakse tavaliselt visuaalseid vahendeid, sellisel kujul koostatud kirjeldust nimetatakse protsessimudeliks. Kuna mudeli koostaja ei suuda panna kirja kõike erandeid, mis võivad reaalses protsessis esineda, siis ei ole need mudelid paljudel juhtudel terviklikud. Samuti on probleemiks suur töömaht - inimese ajakulu protsessimudeli koostamisel on suur. Protsessimudelite automaatne koostamine (protsessituvastus) võimaldab genereerida protsessimudeli toetudes tegevustega seotud andmetele. Protsessituvastus aitab meil vähendada protsessimudeli loomisele kuluvat aega ja samuti on tulemusena tekkiv mudel (võrreldes käsitsi tehtud mudeliga) kvaliteetsem. Protsessituvastuse tulemusel loodud mudeli kvaliteet sõltub nii algandmete kvaliteedist kui ka protsessituvastuse algoritmist. Antud doktoritöös anname ülevaate erinevatest protsessituvastuse algoritmidest. Toome välja puudused ja pakume välja uue algoritmi Split Miner. Võrreldes olemasolevate algoritmidega on Splint Miner kiirem ja annab tulemuseks kvaliteetsema protsessimudeli. Samuti pakume välja uue lähenemise automaatselt koostatud protsessimudeli korrektsuse hindamiseks, mis on võrreldes olemasolevate meetoditega usaldusväärsem. Doktoritöö näitab, kuidas kasutada optimiseerimise algoritme protsessimudeli korrektsuse suurendamiseks.
Structure and blood supply of the postero-superior part of the shoulder joint capsule with implementation of surgical treatment after anterior traumatic dislocation
(2020-02-17) Rahu, Madis; Kolts, Ivo, juhendaja; Kask, Kristo, juhendaja; Põldoja, Elle, juhendaja; Kartus, Jüri Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Õlaliigese traumaatiline eesmine nihestus on sagedasim liigese nihestus inimestel ja alla 25 aastastel noorukitel enim korduvalt esinev pärast esmast konservatiivset ravi. Õlaliigese eesmise nihestuse korral nihkub õlavarreluu-pea üle abaluu liigeseõõnsuse eesmis-alumise serva ja haakub selle serva taga õlavarreluu-pea tagumis-ülemise pinnaga. Sageli tekib sellise vigastuse käigus õlavarreluu-pea tagumis-ülemisse osas luudefekt, mida nimetatakse Hill-Sachs´i vigastuseks. Varem laipmaterjalil läbiviidud biomehaanilised uuringud on tõestanud, et liigesesisene õlaliigese kapsli tagumis-ülemise osa läbilõikamine rotaatormanseti kõõluselist osa vigastamata suurendab õlaliigese nihestust ette-alla suunas 45˗˗50%. Õlaliigese eesmise nihestuse mehhanismist lähtuvalt tekkis uurimistöö autoritel küsimused: kas õlaliigese ette-alla nihkumisega kaasnevad ka liigesekapsli tagumis-ülemises osas paiknevate struktuuride vigastused, millised struktuurid saavad vigastada ja missugune kliiniline tähtsus neil on. Seetõttu oli meie uurimisgrupi esimeseks eesmärgiks õlaliigese tagumis-ülemise kapsli osa anatoomiliste struktuuride ja nende verevarustuse täpsustamine. Makroanatoomilise preparatsiooni käigus leidsime, et õlaliigese kapsli ülemine osa on tihedalt seotud rotaatormansetilihaste kõõlustega, mida liigesekapsli ülemises osas tugevdab kaarjas struktuur nn rotaatorkaabel (lig. semicirculare humeri). Rotaatorkaabli tagumine kinnituskoht on ka kolme rotaatormansetilihase (m. supraspinatus, infraspinatus ja teres minor) kõõluseid ühendavaks alaks. Uurimistöö kinnitas ka dr. Koltsi poolt 2000. aastal konverentsiteesides kirjeldatud õlaliigese kapsli tagumis-ülemises osas kulgevat anatoomiliselt konstantset sidekoelist struktuuri lig. glenocapsulare´t. See kapsli struktuur kinnitub abaluu kaelale ja rotaatorkaabli tagumis-ülemisse ossa ja toetab rotaatormanseti funktsiooni. Teise aspektina kirjeldasime kliinilise uuringu ajal alla 25 aastastel meespatsientidel esmase õlaliigese traumaatilise eesmise nihestuse korral esinevaid vigastusi. Operatsiooni käigus leidsime, et erinevalt eelnevalt kirjandusest leitule esines meie uuringul üle 50% patsientidest tagumis-ülemise rotaatormanseti osas vigastusi, enanik neist olid pindmised liigeskapslit haaravad. Eelnevatele kirjandusallikatele toetudes eemaldasime vigastatud liigeskapsli piirkonnas lahtised vigastatud osad ja taastasime eesmis-alumised vigastatud kapslistruktuurid. Kahe aasta pärast teostatud järelkontroll näitas, et operatsioon tagas samalaadsed tulemused, kui õlaliigese kapsli tagumis-ülemise osa vigastuseta patsientidel. Arvesse võttes õlaliigese kapsli ja seda piiravate anatoomiliste struktuuride verevarustust ning veresoonte kulgu nendes struktuurides, töötasime välja operatsiooni tehnika haakuva Hill-Sachs´i vigastuste ravimiseks. Turvalise stabiilsuse tagamiseks ja säästmaks verevarustust peaksid kinnitusõmblused kulgema lihaskiududega paralleelselt, haarates lihase (m. infraspinatus) kõõluselist osa ja rotaatorkaabli tagumist kinnituskohta. Analoogset tehnikat soovitame kasutada ka väiksemate mittehaakuvate Hill-Sachs´i vigastuste korral, kus on kahjustatud ka rotaatorkaabli tagumine kinnituskoht.
Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele
(2020-02-20) Koppel, Kristina; Pool, Raili, juhendaja; Kallas, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Näitelause täidab sõnastikus kindlat eesmärki, aidates aru saada sõna tähendusest ja illustreerides sõna erinevaid kasutuskontekste. Näitelausete põhiallikas on mahukas tekstikorpus, kust aga käsitsi on näitelauset leida väga keeruline. Elektroonilise leksikograafia arenguga on Eestisse jõudnud mitmed töövahendid, mis aitavad automaatselt tuvastada eri sõnastike jaoks vajalikku infot, sealhulgas näitelauseid. Väitekirjas uuritakse, missugused parameetrid iseloomustavad Eesti Keele Instituudis koostatud sõnastike "Eesti keele sõnaraamat 2019", "Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2014", "Eesti keele naabersõnad 2019" näitelauseid ning "Eesti keele A1−C1 õpikute korpuse 2018" lauseid. Uurimuse eesmärk on välja töötada meetod, mis võimaldab neid parameetreid arvestades korpusest automaatselt tuvastada eesti keele õppijatele sobivaid lauseid. Töö keskmes on reeglipõhine lähenemine, mida rakendatakse korpuspäringusüsteemi Sketch Engine integreeritud tööriista GDEX ehk Good Dictionary Examples näitel. Parameetrite häälestamiseks on osaliselt kasutatud ka masinõppe elemente. Sõnastiku näitelausete ja õpikulausete analüüs näitas, et hea eesti keele näitelause peab olema täislause ja vastama muuhulgas järgmistele parameetritele: on 4–20 sõnet pikk; ei sisalda sõnesid, mis on pikemad kui 20 tähemärki; ei alga teatud sõnaliikidega (nt sidesõnaga) ega tagasi viitavate sõnade (nt sellepärast) või sõnapaaridega (nt sellisel puhul); ei sisalda vulgaarseid ja halvustavaid sõnu, madala sagedusega sõnu jmt. Uurimuse tulemusena on loodud "Eesti keele õppekorpus 2018 (etSkELL)", mis sisaldab ainult välja töötatud parameetritele vastavaid lauseid. Õppekorpus on omakorda aluseks eesti keele õppekeskkonnale Sketch Engine for Estonian Language Learning ehk etSkELL ja veebilausetele Eesti Keele Instituudi keeleportaalis Sõnaveeb.
Influence of the microstructure and chemical composition of the fuel electrode on the electrochemical performance of reversible solid oxide fuel cell
(2020-02-25) Maide, Martin; Nurk, Gunnar, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tulenevalt ühiskonna üha suurenevast energianõudlusest otsitakse järjest efektiivsemaid energia muundamis- ja salvestamisseadmeid. Arendussuundi on mitmeid. Neist kõrgeima elektrilise efektiivsusega elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimalust pakub pööratava funktsionaalsusega tahkeoksiidne kütuseelement. Kütuseelemendina töötades võimaldab nimetatud süsteem efektiivset elektrienergia tootmist erinevatest kütustest, nagu vesinik, süsivesinikud, alkoholid, sünteesgaas jpt. Elektrolüüsirežiimis on võimalik ülejäävat elektrienergiat salvestada erinevatesse keemilistesse ühenditesse, nagu vesinik ja süsinikmonooksiid. Mainitud tehnoloogia kommertsialiseerimise suurimad väljakutsed on aga seotud materjalide stabiilsuse ja süsteemi valmistamise liiga kõrge hinnaga. Kommertisaliseerimiseelses faasis olevates süsteemides kasutatavate metall-keraamiliste elektroodide puudusteks on ka halb redokstsüklite taluvus ning katalüütiliselt aktiivsete metalliosakeste ümberkristalliseerumine, aga ka süsiniku sadenemisest ning väävlist tingitud aktiivsuse vähenemine. Mitmetele nimetatud probleemidele võiks leevendust pakkuda redoksstabiilsed täiskeraamilised segajuhtelektroodid. Sellised materjalid on hea taluvusega väävli suhtes, aga oluliselt madalama elektrokeemilise aktiivsusega. Käesoleva doktoritöö raames uuriti uudsete täiskeraamiliste segajuhtanoodide aktiveerimise võimalusi läbi keemilise koostise muutmise, aga ka kasutades pinna aktiveerimist katalüütiliselt aktiivsete nanoosakeste väljalahustamisel elektroodi faasist. Uuriti elektroodi mikrostruktuuri mõju ühikraku elektrokeemilisele aktiivsusele ning karakteriseeriti kõige aktiivsemat elektroodimaterjali H2O ja CO2 kaaselektrolüüsirežiimis. Leiti, et materjalide elektrokeemiline aktiivsus on keeruline kombinatsioon kompleksoksiidi ioonse-, elektroonse juhtivuse aga ka pinna katalüütilise aktiivsuse komponentidest. Samuti näidati elektroodimaterjali hulga optimeermise olulisust erineva keemilise koostisega anoodimaterjalide korral. Parimat elektrokeemilist aktiivsust nii kütuseelemendi režiimis 0.5 V (1.08 A/cm2) kui ka elektrolüüsi režiimis 1.6 V juures (-1.37 A/cm2) näitas pallaadiumi ja tseeriumoksiidi nanoosakestega aktiveeritud La0.8Sr0.2Cr0.5Mn0.5O3-δ materjal.
Igavene sügis või soe ja lumeta talv?
(Harju Elu, 2020-02-28) Kallis, Ain
Dynamics of firm innovation strategies: relationship with public sector support
(2020-02-29) Tänav, Tõnis; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Innovatsiooni peetakse õigustatult majandusarengu võtmeks. Innovaatilisuse suurendamiseks toetatakse eraettevõtlust riikliku abiga, millest tulenevalt tekib küsimus – kas toetused tõepoolest muudavad ettevõtete käitumist? Doktoritöö keskendub ettevõtete innovatsioonistrateegiate dünaamikale ning seostele ettevõtlustoetustega. Viimased võivad olla näiteks investeeringute tegemiseks, teadus- ja arendustegevuseks, innovatsioonide turule toomiseks, turundusplaanideks, jne. Eesti näitel on hinnatud ettevõtete innovatsioonistrateegiaid, mis toetuvad ühistele sisenditele. Olgu selleks koostööpartnerite valik, valikud investeeringute tegemisel või teadmiste allikad. Selgub, et ettevõtted on võimelised oma innovatsioonistrateegiat muutma tihti, vajadusel mõne aasta jooksul. Siiski on tegemist astmelise arenguga, kõigepealt tulevad lihtsamad strateegiad ja alles seejärel keerulisemad. Seosed ettevõtlustoetustega ei ole ühtsed. Näiteks investeeringutoetustega ettevõtted võtavad suurema tõenäosusega kasutusele lihtsamad innovatsioonistrateegiad. Teadus- ja arendustegevusele suunatud toetustega ettevõtted aga juba keerulisemad strateegiad. Töötajate oskuste arendamisele suunatud toetustega ettevõtted püsivad kauem innovaatilised. Siiski on mitmed toetuste tüübid, kus pole selge, et nad üldse oleks seotud innovatsioonistrateegiatega. Doktoritööst ilmneb, et ettevõtlustoetused peaksid olema disainitud täpsemaid tegevuspõhiseid sihtgruppe silmas pidades. Innovatsioonistrateegiates ei tasu oodata suuri hüppeid vaid järkjärgulist arengut. Kuid oma sihtgrupis peaksid nad olema piisavalt väljakutsuvad, et toetada strateegiaid mis on kogu majandusele kasulikud – avatud, koostööaltid ja teadmuspõhised.