Sirvi Kuupäev , alustades "2020-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

Kliimataadi suurüllatus: talv kestis ainult neli päeva
(Eesti Loodus, 2020-04) Kallis, Ain
Eesti kõige märjemad rekordid
(Eesti Loodus, 2020-04) Kallis, Ain
Ilm ja autod
(2020-04) Kallis, Ain
Ilmategijatel oli palju pidupäevi
(Maaleht, 2020-04-02) Kallis, Ain
A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
(2020-04-06) Koshkarev, Sergey; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui kõneldakse CERNi suurest hadronite põrgutist (LHC), siis on inimesed harjunud mõtlema Higgsi bosoni, tumeaine ja teiste mõistatuste peale. Need aga, kes on seotud teadusuuringutega põrgutitel, teavad, et LHC üks peamistest teemadest on uurida prootoni struktuuri. On teada, et peaaegu 100% meie massist ei ole nende aatomite mass, millest me koosneme, vaid mass on koondatud aatomite väiksesse ossa, mida nimetatakse tuumaks ja mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Praegused füüsikalised eksperimendid keskenduvad peamiselt prootoni nendele koostisosadele, mis kannavad väikest osa prootoni impulsist, või nende koostisosade dünaamikale. Mõned eksperimentaalsed andmed siiski viitavad sellele, et ka prootoni suure impulsiga koostisosadel võib olla teatud roll. Seda on käsitletud nn. sisemise sarmi (IC) mudelis. Vastavate katseandmete tõlgendamine ei ole kahjuks selge, vaid on üpris spekulatiivne. Suurte impulssidega osade lõppseisundite seas on J/ψ meson, mis koosneb sarmi– antisarmi kvarkpaarist. J/ψ meson avastati 1971. aastal, aga selle tekkemehhanismid ei ole veel selged. Kasutades IC mudelit püuäme III peatükis leida NA3 (CERN) eksperimentaalsete andmete tõlgenduse. Samuti esitame teoreetilised alused COMPASSi (CERN) eksperimendi praeguste uuringute ja tulevaste AFTER@LHC eksperimentide õige tõlgenduse jaoks. SELEXi (Fermilab) kahekordse sarmiga barüonide tekke mõõtmised kuuluvad kaasaegse barüonfüüsika kõige väljakutsuvamate ja üllatavamate tulemuste hulka. Isegi kõige uuemad LHCb (CERN) tulemused ei anna selle mõistatuse lahendust. IV peatükis selgitame SELEXi andmeid IC abil. Arvatavasti on lugeja nüüd juba aru saanud, et andmete tõlgendamine on väga oluline. Alles hiljuti otsis LHCb kollaboratsioon oma andmetest tõendusi, mis kinnitaksid IC mudelit. Kahjuks on nende tulemus üles ehitatud valesti arusaadud IC kinemaatikale. V peatükis anname LHCb andmete korrektse tõlgenduse ja rajame teoreetilise aluse tulevastele eksperimentaalsetele otsingutele.
Homing peptides for targeting of brain diseases
(2020-04-06) Toome, Kadri; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ühiskonna keskmise eluea suurenemise tulemusel kasvab vananemisega seotud kesknärvisüsteemi haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, sagedus. Nende haiguste puhul puudub tõhus ravi haiguse kulu peatamiseks või patsientide terveks ravimiseks. Neurodegeneratiivsed haigused pole iseenesest letaalsed, kuid haiguse progresseeruv kulg muudab patsiendid kõrvalabist sõltuvaks. Seevastu ajukasvajad on väga kehva prognoosiga – hoolimata ravist ei ületa agressiivsemate ajukasvajate korral patsiendide elulemus 1,5 aastat. Kesknärvisüsteemi haiguste ravi on keeruline, kuna seda kaitsevad erinevad füüsilised ja funktsionaalsed barjäärid, mille eesmärgiks on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest mehhanismidest on vere-aju barjäär ning vere-tserebrospinaalvedeliku barjäär, millest vaid väga kindlate omadustega molekulid on võimelised läbi tungima. Enamikele molekulidele ning ka 99% ravimitele on need tõkked läbipääsmatud. Vananemisega seotud neuroloogiliste haiguste ravi parandamiseks on oluline parendada nende haiguste diagnoosimist. Selleks on vaja identifitseerida ja valideerida molekulaarseid markereid, mis võimaldavad haigusi diagnoosida varasemas staadiumis. Eelistatult juba enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Järgmine oluline samm neuroloogiliste haiguste ravis on leida molekulaarsed transportsüsteemid, mille abil saaks ravimeid viia läbi kaitsva barjääri, et need jõuaksid haigusest haaratud koeni. Üks strateegia, mis võiks parandada ajuhaiguste ravi, on nanotehnoloogia rakendamine. Vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid on võimalik kinnitada ravimitega laaditud nanoosakeste pinnale. Sel viisil oleks võimalik ajukoesse transportida ka ravimeid, mis on koekultuuri süsteemis näidanud efektiivsust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid vereringesse süstituna ei suuda iseseisvalt aju kaitsvaid tõkkeid läbida. Käesoleva prekliinilise töö eesmärgiks oli leida peptiidid, mis akumuleeruvad ajus ning mida saab rakendada kullermolekulidena kontrastainete ja/või ravimite transportimiseks. Parimate kullermolekulide välja valimiseks töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab erinevaid kullerpeptiide raku- ja loomkatsetes omavahel võrrelda.
Where, How and Why - Essential Connections of Research Data
(2020-04-06) Tartu Ülikooli raamatukogu
Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
(2020-04-06) Lilleväli, Hardo; Õunap, Katrin, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Üks sagedasemaid ainevahetushaigusi on fenüülketonuuria (FKU), mille puhul muutuvad toksiliseks toiduvalgust saadav aminohappe fenüülalaniini (Phe) ülehulk ja selle lagundamise kõrvalsaadused. FKU tõttu tekkivad vaimsed ja füüsilised puudused on välditavad, kui sellega patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos Phe-vaba asendusseguga. Vastsündinuid sõeluuritakse FKU suhtes Eestis alates 1993. aastast. Selgus, et 94 Eesti PKU patsiendi seas on väga kõrge geneetiline homogeensus: tervelt 80,4% kõigist haigusega alleelidest on PAH geeni variandiga Arg408Trp; kokku leidus Eestis 17 erinevat patogeenset varianti. Nii kõrge homogeensus kajastub ka fenotüübis: 87%-l on klassikaline FKU madala Phe taluvusega. FKU sagedus Eestis on 1 : 6700 sünni kohta. Paljude Eesti FKU patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist. Eesti rahvusgruppide seas ei erine FKU sagedus ega alleelne jaotus. Eesti PKU patsientide dieetravi on jälgitav vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse SA TÜK laboriinfosüsteemis. Varases lapseeas FKU patsientidel suudab enamus perekondi hoida Phe taset dieedi abil ettenähtud piirides, kuid algkoolieas on juba üle poolte patsientide analüüside mediaanväärtus soovituslikust kõrgem. Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on täheldatud sellist tendentsi. Kõrge Phe tase võib tuleneda ka Phe lagundamise kofaktori tetrahüdrobiopteriini (BH4) puudulikkusest. BH4 häired on PKU-st palju haruldasemad ja enamasti raskema kuluga ja keerulisemad ravida. Eestis sündis 1991. aastal BH4 taastamise häirega laps, kellel diagnoositi DHPR puudulikkus, kuid seni ei õnnestunud tsütogeneetiliselt ega Sanger sekveneerimisega leida haiguse molekulaarset põhjust. Lahenduseni viis genoomi sekveneerimine, mis võimaldas leida senitundmatu 9,1 Mb suuruse inversiooni 4. kromosoomis, mis katkestas DHPR ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole seni leitud nii suurt haigusseoselist struktuurset varianti genoomis.
Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
(2020-04-17) Balõtšev, Roman; Haring, Liina, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Koido, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund. Käesolev doktoritöö keskendus vereseerumist mõõdetavate põletiku ja ainevahetuslike markerite profiilide nihete uurimisele psühhootilise häirega patsientidel võrreldes kontrollgruppi kuulujatega. Psühhootilise episoodi korral väheneb olulisel määral inimese võimekus adekvaatselt tajuda ümbritsevat maailma, analüüsida enda tundeid, mõtteid, käitumist ning ümbrust. Esmane psühhoosiepisood võib jääda ainsaks haigushooks, kuid enamasti haigus ägeneb ajas korduvalt ning sellisel juhul on tegemist kroonilise psühhootilise häire ehk skisofreeniaspektri häirega. Uuringus osales 38 esmase episoodiga patsienti, kes kaasati uuringusse enne psühhoosivastase ravi alustamist ja keda jälgiti 7-kuulise perioodi jooksul. Lisaks osales 105 kroonilises haiguse faasis olevat patsienti. Kontrollgruppi kuulus kokku 185 isikut. Tulemustest selgus, et esmase psühhoosiepisoodi korral esineb patsientide vereseerumis madalatasemelise põletiku olemasolu peegeldavate markerite tasemete tõus, mis 7-kuulise psühhoosivastase ravi toimel taandub. Samas põhjustas 7-kuuline ravi kõrvaltoimena olulise kehakaalu tõusu ning seerumist mõõdetud ainevahetuse tasakaalu kajastavate biomarkerite tasemete nihkumise ebasoodsas suunas. Kroonilise psühhootilise häire ja kestva psühhoosivastase ravi foonil ilmnevad tervikorganismi tasandil püsivad soovimatud ainevahetuslike ja põletikumarkerite tasemete tõusud, mis seonduvad kõrgenenud riskiga haigestuda ainevahetushäiretesse ja südame-veresoonkonna haigustesse. Tulemusi on edaspidiselt võimalik kliinilises töös kasutada haiguse tõenduspõhisemal diagnoosimisel ning kasutatava psühhoosivastase ravi kõrvaltoimete avaldumise jälgimisel ja vältimisel.
Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
(2020-04-28) Uudeberg, Kristi; Noorma, Anu, juhendaja; Toming, Kaire, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimestele on meeldinud ajast aega elada seal, kus maa ja vesi kohtuvad. Mistõttu on järvede, jõgede ja rannikualade lähedal inimtegevuse mõju suurenenud, mis omakorda põhjustab veekogude seisundi muutumist ning loob vajaduse veekogude operatiivseks seireks. Enamasti põhinevad veekogude seireprogrammid veekogudes teostatud punktmõõtmistel. See meetod aga ei suuda kajastada kogu veekogu kiiresti muutuvaid omadusi ja reaalset seisundit. Seetõttu on oluline lisaks punktmõõtmistele rakendada veekeskkonna operatiivse jälgimise meetodeid, millest kaugseire on üks võimsamaid. Kaugseire pakub tõhusaid viise veekvaliteedi ruumiliste ja ajaliste erinevuste jälgimiseks. Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri Copernicus programmi raames loodud Sentinel-2 ja Sentinel-3 seeria satelliitide hea ruumilise, ajalise ja spektraalse lahutusega andmete tasuta kättesaadavus on loonud reaalse võimaluse sise- ja rannikuvete seires operatiivselt kasutada täiendavalt satelliitandmeid. Need andmed võimaldavad jälgida kogu veekogu ajalist ja ruumilist muutlikkust ning seirata ka raskesti ligipääsetavaid veekogusid. Sise- ja rannikuveed on optiliselt keerukad, sest vee optilised omadused on mõjutatud sõltumatult erinevate optiliselt aktiivsete ainete poolt. Seetõttu standardsed kaugseire algoritmid veekvaliteedi hindamiseks neis veekogudes tihti ei tööta. Doktoritöö tulemusena tutvustati optiliste veetüüpide põhist lähenemist sise- ja rannikuvete veekvaliteedi parameetrite hindamiseks kaugseireandmete põhjal. Eelnimetatud meetod võtab arvesse vee optilisi omadusi ega piiritle ennast konkreetse veekoguga, seetõttu on tulemused rakendatavad kõigil sarnaste optiliste omadustega veekogudel üle maailma.
Harrastusteatri struktuur organisatsioonina, tema põhimõtted ja liikmete motiivid Vilde teatri näitel
(Tartu Ülikool, 2020-04-29) Kivi, Katrin; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Eesti muusikaettevõtjate ekspordivõimekust mõjutavad arenguvajadused ja nende võimalikud lahendused
(Tartu Ülikool, 2020-04-29) Mängel, Johanna Maria; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Laste ja noorte pärimusfestivalide jätkusuutlikkus aastatel 1991–2019
(Tartu Ülikool, 2020-04-29) Pihlap, Halliki; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond