Sirvi Kuupäev , alustades "2020-07-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Developing a bioinformatics pipeline gDAT to analyse arbuscular mycorrhizal fungal communities using sequence data from different marker regions
(2020-07-06) Vasar, Martti; Öpik, Maarja, juhendaja; Young, J. Peter W., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullas on palju mikroorganisme, ning neil on oluline roll ökosüsteemide toimimisel. Üheks oluliseks mikroorganismide rühmaks on arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavad seened (krohmseened). AM on seenjuure vorm, mida moodustavad krohmseened enamuse roht- ja puittaimedega, sealhulgas paljude kultuurtaimedega. Mükoriisses kooselus saab peremeestaim seene abil kasvuks vajalikke mineraalaineid ja vett, seen omakorda taimelt fotosünteesil tekkinud süsivesikuid. Lisaks parandavad AM seened taimede toimetulekut stressitingimustega, näiteks veepuuduse ja haigustekitajatega. Antud doktoritöös uuriti AM seente määramise efektiivsust kasutades kolme mikroorganismide määramiseks enim kasutatud genoomset markerpiirkonda (SSU, ITS, LSU) ja erinevate sekveneerimisplatvormide sobivust AM seente määramiseks ökoloogilistest proovidest. Doktoritöö raames valmis graafilise liidesega bioinformaatiline töövahend gDAT (graphical downstream analyse tool), mis aitab ökoloogidel analüüsida suuremahulisi DNA järjestusandmeid. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on: 1) SSU markerpiirkond on piisavalt varieeruv AM seeneliikide määramiseks. Teisisõnu, selle markeri liigisisene varieeruvus on AM seentel väiksem kui liikidevaheline varieeruvus; 2) uute sekveneerimisplatvormide tulekuga on järjestuste maht proovi kohta mitmekordistunud, kuid liigirikkus proovi kohta püsib sama ja saadud ökoloogiline teave (elurikkuse hinnang) on võrreldav eelmise põlvkonna sekveneerimisplatvormil saaduga. Seega on metoodiliselt optimaalne proovipõhine järjestuste arv saavutatud AM seeneliikide määramiseks ning elurikkuse hindamiseks looduskeskkonnast; 3) lisaks SSU markerpiirkonnale saab arvukamaid AM seeni edukalt määrata ka järjestades koguseenekooslust ITS piirkonna praimersüsteeme kasutades; 4) arendatud bioinformaatiline töövahend gDAT võimaldab kiirelt, tõhusalt teostada AM seente uurimusi pärilikkusaine põhjal. See töövahend on kasutatav ka teiste organismide DNA-põhiseks määramiseks.
Legal arrangements in Estonian law similar to family trusts
(2020-07-06) Sepp, Katrin; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pea 30 taasiseseisvusaasta jooksul on paljud Eesti ettevõtjad loonud varakogumi, mis oleks tervikliku ja mõistliku haldamise korral piisav, et tagada regulaarne sissetulek nii ettevõtjale enesele kui ka järeltulevatele põlvedele. Samas puudub Eestis praegu optimaalne õiguslik lahendus, mis võimaldaks näiteks pärast ettevõtja surma jätkata äriühingu tegevust, kaitstuna perekonnasisestest lahkhelidest tulenevate probleemide, mõne pereliikme liigse tarbimise või riskijulguse ning võlausaldajate võimalike rünnakute eest. Seetõttu otsivad isikud abi välisriikidest, kus eksisteerivad sobivad õiguslikud lahendused. Tihtipeale kasutatakse selleks välismaiseid trust’e. Trust-i näol on tegemist süsteemiga, mis võimaldab eraldada isiku vara hulgast esemeid, et tagada nende säilimine ja (eelduslikult tulutoov) valitsemine. Samas on võimalik garanteerida tulud kindlatele isikutele nii, et esemed pole ka nende vara koosseisus ja neil ei ole varaküsimustes otsustusõigust. Lisaks ettevõttega seotud surmapuhustele korraldustele, mida nimetati eespool, kasutatakse trust’e ka näiteks siis, kui soovitakse tagada ajalooliselt suguvõsa omandis olnud kinnisasja säilimine ja selle kasutamise võimalus tulevastele põlvedele. Samuti siis, kui inimene muretseb selle pärast, et ei ole kõrgesse ikka jõudes enam suuteline tegema varalistes küsimustes pädevaid otsuseid, või tal on puudega laps, kes ei ole pärast vanema surma võimeline varalisi otsuseid langetama. Ka saab vanem trust-i abil lükata lapse omanikuks saamist edasi kuni viimase täisikka jõudmiseni või teha korraldusi puhuks, kui on alust arvata, et laps ei ole varalistes küsimustes usaldusväärne ka täisealisena (on narkomaan või hasartmängusõltlane). Keerulisi olukordi põhjustavad ka segased pere- ja paarisuhted, näiteks kui abielulahutuse korral soovib üks vanem varakogumi eraldamise teel kindlustada laste tulevikku, välistades samas teise vanema otsustusõiguse selle vara üle. Väitekirja eesmärk on leida vastus küsimusele, millised probleemid esinevad Eestis juba eksisteerivate õiguslike lahenduste kasutamisel perevara planeerimiseks. Vaatluse all on eelkõige testamenditäitja ning eel- ja järelpärija instituudid, käsundusleping ja sihtasutus. Töö lisaeesmärk on välja tuua vajalikud muudatused kehtivates õigusaktides.
Family humour in contemporary Belarus: forms, practices and vernacular reflections
(2020-07-06) Fiadotava, Anastasiya; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Laineste, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuutel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks. Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja -väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekstist, milles seda kasutatakse. Ehkki minu uuringutulemused põhinevad valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes.