Sirvi Kuupäev , alustades "2020-07-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Diametral diameter two properties, Daugavet-, and Δ-points in Banach spaces
(2020-07-10) Pirk, Katriin; Abrahamsen, Trond Arnold, juhendaja; Haller, Rainis, juhendaja; Langemets, Johann, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Banachi ruumidel vaadeldavate geomeetriliste omaduste seas on äärmuslik ja hästi uuritud Daugaveti omadus. Sellise omadusega Banachi ruumi veidruseks on, et ühikkera iga viilu diameeter on 2 ehk tal on diameeter-2 omadus. Näiteks c_0, l_∞, C[0,1] ja L_1 [0,1] on sellised, teiselt poolt aga refleksiivsete sh Hilberti ruumide või separaablite kaasruumide nagu l_1 ühikkeras leidub kui tahes väikese diameetriga viile. Klassikaliste diameeter-2 omaduste uuringud pakuvad välja omaduste teisendeid, mida väitekirjas põhjalikult käsitletakse. Töö üheks lähtekohaks on uurimus, kus vaadeldi Banachi ruume, mille iga normiga 1 element on Δ-punkt, st mille igal ühikkera viilu elemendil leidub selles viilus peaaegu diametraalne vastaspunkt. Veidi teistsuguse tuntud geomeetrilise kirjelduse kohaselt on Banachi ruumil Daugaveti omadus, kui vabalt fikseeritud normiga 1 element x on Daugaveti-punkt, st iga selle ruumi ühikkera element on selles ruumis ligikaudu lähendatav elemendi x peaaegu diametraalsete punktide kumerate kombinatsioonidega. Väitekirjas selgitatakse välja uute diametraalsete diameeter-2 omaduste omavaheline vahekord, käsitletakse nende stabiilsust summa- ja komponentruumide vahel ja alamruumi pärandumist. Lisaks esitletakse näiteid tuntud Banachi ruumidest, kus Daugaveti- ja Δ-punktid on samad. Põhjalik ülevaade nende punktide olemasolust absoluutse normiga summaruumides näitab muuhulgas, et mõisted Daugaveti-punkt ja Δ-punkt on erinevad. Märgime lõpetuseks, et töös esineva olulise hulga tähisena on sümboli Δ-valik vähemalt osaliselt tribuut Tartu Ülikooli uuele Delta keskusele.
Epidemiology of severe injuries in Estonia
(2020-07-10) Saar, Sten; Talving, Peep, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui kasvajate ja südamehaiguste tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku (Trunkey 1983). WHO andmetel hukkub trauma tõttu maailmas keegi iga kuue sekundi järel (WHO 2015). Vigastussurmade osakaal Eestis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid (Eurosafe 2013, 2014, 2016). Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja tulemeid Eestis. Raske vigastus on defineeritud maailmas laialdaselt kasutatud Injury Severity Score’ (vigastuse raskuse skoor) alusel. Raskelt vigastatud haiged suunatakse spetsialiseerunud traumakeskustesse, mida Eestis esindavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Haigete elulemus oli Eesti traumakeskuste vahel sarnane. Eesti traumasüsteem on ajas oluliselt arenenud, mida peegeldab oluliselt parem elulemus viimastel aastatel võrreldes varasema perioodiga taasiseseisvumise järgselt. Kõige enam vigastussurmasid toimus sündmuskohal, mis näitab ennetuse olulisust. Sagedasim surmapõhjus oli ajuvigastus, millele järgnes veritsussurm. Autoõnnetus oli peamine traumamehhanism vigastussurma korral. Traumade korral esines väga suurel hulgal (51%) patsientidel alkoholijoove, mis näitab vajadust pidevaks riiklikuks alkoholipoliitikaks.
Signals and responses of ColRS two-component system in Pseudomonas putida
(2020-07-10) Tilk, Kadi; Hõrak, Rita, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Baktereid võib leida peaaegu kõikjalt. Osad neist on kohastunud elama mullas, teised jällegi veekeskkonnas, taimede pinnal, nahal või elusorganismide sees. Vabas looduses elavate bakerite elutingimused on tihti muutuvad. Näiteks temperatuur võib muutuda tundidega, toitaineid võib mõnel päeval olla külluses, teisel jällegi peaaegu üldse mitte või muutub ümbritseva keskkonna pH bakterite enda elutegevuse tõttu. Selleks, et aru saada, millised on täpselt tingimused nende ümber, kasutavad bakterid kahest valgust koosnevaid signaaliradu. Üks valkudest, sensorvalk, paikneb enamasti bakteri pinnal ning tunnetab teatud tingimuse või signaali olemasolu. Vastusena signaali äratundmisele aktiveerib sensorvalk teise valgu, regulaatorvalgu. Regulaator asub bakteri sees ning aktiveerituna kutsub esile muutused bakteri füsioloogias muutes näiteks geenide avaldumist. Käesolevas töös uuriti ühte taime- ja mullabakterites leiduvat kahekomponentset süsteemi – ColRS süsteemi, mis on oma nime saanud sellest, et ta aitab bakteril taimejuuri koloniseerida. Me leidsime, et mullabakteris Pseudomonas putida reageerib ColRS süsteem tsingi, raua, mangaani ja kaadmiumi liiale väliskeskkonnas. Kuigi tsink, raud ja mangaan on bakterile vajalikud metallid on nende liigne kogus kahjulik, sest metalliioonid võivad kahjustada bakteri membraani, valke või ka DNA-d. ColRS süsteemi puudumisel on P. putida oluliselt tundlikum tsingi ja raua liiale ja veidi tundlikum mangaani liiale. Seetõttu arvame, et ColRS süsteemi ülesandeks on tunnetada eelkõige tsingi ja raua liia olemasolu. Varasemad uuringud osundasid, et ColRS süsteem on P. putida-le vajalik membraani terviklikkuse säilimiseks. Ka antud töö tulemused viitavad, et ColRS süsteemi olulisus tsingiliias peitub membraanikahjustuste ärahoidmises. ColRS süsteemi aktivatsioon kutsub P. putida-s esile vastuse, mis tagab membraani terve püsimise ning seeläbi takistab tsingi- ja rauaioonide sisenemist bakterirakku
Mutagenic effect of transcription and transcription-coupled repair factors in Pseudomonas putida
(2020-07-10) Ukkivi, Kärt; Kivisaar, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamuse oma elust looduslikes tingimustes on bakterid toitainete näljas ja stressis, mis tuleneb pidevalt muutuvatest keskkonnatingimustest. Üheks mooduseks uute tingimustega kohaneda on mutatsioonide teke, mis võimaldab bakterite kiiret evolutsioneerumist. Kuna mutatsioonid võimaldavad bakteritel saavutada resistentsuse antibiootikumide suhtes või omandada kaitse peremeesorganismis immuunsüsteemi rünnaku eest, on oluline mõista mehhanisme, mis soodustavad geneetiliste muutuste teket. On välja pakutud, et eluks hädavajalik protsess RNA süntees ehk transkriptsioon võib soodustada mutatsioonide teket, kuid transkriptsiooni täpne roll ja mehhanism mutatsiooniprotsessides on veel selgitamisel. Lisaks on ebaselge transkriptsiooniga kaasneva DNA repartasiooni roll mutatsioonide tekkes. Bakterites vahendavad transkriptsioonseoselist reparatsiooni valgud Mfd ja UvrD. Kuigi transkriptsiooniseoseline reparatsioon eemaldab DNA-lt vigu ja peaks seetõttu vähendama mutatsioonide tekkesagedust, on mitmed uurimustööd hiljuti näidanud, et Mfd-st sõltuv rada osaleb ka mutatsioonide tekitamises. Antud doktoritöö eesmärk oli välja selgitada transkriptsiooni ja transkriptsiooniseoselist reparatsiooni vahendavate valkude Mfd ja UvrD mõju mutatsioonide tekkele mullabakteris Pseudomonas putida. See bakter kuulub suurde pseudomonaadide perekonda, mille liikmed on metaboolselt väga mitmekülgsed ja võimelised kiiresti kohanema muutuvate keskkonnatingimustega. Mitmed selle perekonna liikmed on huvi pakkuvad ka oma biotehnoloogilise rakendatavuse või patogeensuse tõttu. Doktoritöö tulemused näitavad, et tranksriptsioon on rakusisene protsess, mis soodustab geneetiliste muutuste teket bakteris P. putida - testgeeni transkriptsiooni taseme tõstmisel suurenes ka mutatsioonide tekkesagedust. Ka transkriptsiooniga kaasneval DNA parandamisel on roll mutatsioonilistes protsessides - UvrD valk osaleb mutatsioonide ära hoidmises, samas kui Mfd soodustab teatud tingimustes mutatsioonide teket ja võib seeläbi kaasa aidata bakterite evolutsioneerumisele
Big slices of the unit ball in Banach spaces
(2020-07-10) Nadel, Rihhard; Haller, Rainis, juhendaja; Langemets, Johann, juhendaja; Lima, Vegard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Banachi ruumide geomeetrias on viimastel aastatel palju tähelepanu saanud diameeter-2 omadused, mis kirjeldavad selliseid Banachi ruume, kus ühikkera mistahes viilu diameeter on suurima võimaliku väärtusega ehk kaks. Selline omadus on näiteks klassikalistel Banachi ruumidel c0, ℓ∞, C[0,1], L1[0,1] ja L∞[0,1]. Refleksiivsed ruumid, erijuhul Hilberti ruumid, või separaablid kaasruumid, näiteks ℓ1, on Radon—Nikodými omadusega, mistõttu neis leidub kuitahes väikese läbimõõduga viile ja seega kõnealust omadust pole. Diameeter-2 omaduste suuna süstemaatilise uurimise käivitasid 2013. aastal T. A. Abrahamsen, V. Lima ja O. Nygaard. Käesoleva väitekirja põhieesmärk on süsteemselt uurida diameeter-2 omaduste tugevdusi ja nendega seotud mõisteid, nagu näiteks normi karedus ning Daugaveti tihkuse indeks. Töös kirjeldatakse täielikult ära erinevate tugevate diameeter-2 omaduste, karedate normide ja Daugaveti tihkuse indeksite stabiilsustulemused absoluutse normiga summaruumide ja komponentruumide vahel. Samuti tehakse kindlaks, millistel tingimustel vastavad omadused kanduvad ülemruumilt alamruumile ja vastupidi. Uuritakse tingimusi, mida meetriline ruum peab rahuldama, et vastaval Lipschitzi ruumil oleks *-nõrk sümmeetriline tugev diameeter-2 omadus. Töös üldistatakse kvantitatiivselt ka varasemalt teadaolevaid operaatorruumide kareduse tulemusi. Daugaveti tihkuse indeksi uurimise tulemusena vastatakse eitavalt Y. Ivakhno poolt 2006. aastal püstitatud küsimusele lokaalse diameeter-2 omaduse ja r-suurte viilude omaduse samaväärsuse kohta