Sirvi Kuupäev , alustades "2020-11-10" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Pracht und Luxus zwischen Brügge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Revaler Schwarzenhäupter des Meisters der Legende der Hl. Lucia(2020-11-10) Palginõmm, Kerttu; Selart, Anti, juhendaja; Welzel, Barbara, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMadalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused nagu Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Retaabli avamisel luksuse aste järjest kasvab, alates tagasihoidlikutest esemetest, lõpetades väga kallihinnalistega. Sellisena sobib teos materiaalse kultuuri uurimiseks iseäranis hästi ning seda võib pidada isegi Madalmaade maalikunsti omamoodi võtmeteoseks. Esmakordselt vaadeldakse doktoritöös kõiki luksusesemeid eraldi ja ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Töö käigus selgus, et esemed pärinevad enam vähem samast ajast maalitud retaabli endaga ehk 15. sajandi teisest poolest. See näitab, et meistri eesmärk oli kujutada kaasaegseid esemeid võimalikult täpselt. Tekstiilid on edasi antud enamjaolt üldistavalt, pööramata tähelepanu nende tekstuurile. Seevastu kõik väikses skaalas kujutatu, näiteks kullassepateostel olevad kalliskivid või kuldpaelad on maalitud suurema tähelepanuga. See tähendab, et meistril on arvatavasti olnud töö teostamiseks vähe aega, samas annavad kasutatud tehnikad tunnistust sellest, et töökoja käsutuses on olnud rikkalikud ressursid tellimuse täitmiseks. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas on Püha Lucia legendi meister oma tellijatega hästi kursis ja pakub neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning teeb neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.