Sirvi Kuupäev , alustades "2020-11-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism
(2020-11-13) Kulaev, Maksim; Morozov, Viacheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri uurib Venemaal toimuvate sotsiaalsete ja tööprotestide ohjeldamise ja neutraliseerimise mehhanisme. Kuigi majandusraskused ja valitsuse poliitika põhjustavad regulaarselt rohujuuretasandil rahulolematust ja sütitavad konflikte, ei kujuta need režiimile mingit poliitilist katsumust. Nendest arvukatest protestidest mõned saavutavad formaalse võidu, kui võimud rahuldavad altpoolt esitatud nõudmisi. Samal ajal jääb see edu lokaalseks, mis aitab kaasa valitseva režiimi elujõulisusele ega suurenda protestijate mobiliseerimise võimet. Käesolev uuring põhineb transformismi kontseptsioonil, mille pakkus välja Antonio Gramsci ja mille poststrukturalistliku tõlgenduse esitas Ernesto Laclau. Transformism viitab protsessidele, mille käigus protestijate nõudmisi rahuldatakse valdava poliitilise ja ühiskondliku korra raames. Selle mõistega kaasneb demokraatliku ja populistliku poliitika eristamine. Demokraatlik poliitika areneb olemasoleva valitsussüsteemi piirides, populistlik poliitika on aga valitseva korra suhtes antagonistlik. Transformistliku paradigma lõksu jäädes tekitavad rohujuuretasandi protestid demokraatlikku poliitikat, kuna väldivad režiimi vastu astumist ega tegele populistliku poliitikaga. Väitekiri uurib transformismi toimimist Vene ametiühingute näitel. Analüüsitakse ametiühingute struktuuri, diskursusi ja seejärel keskendutakse konkreetsetele juhtumitele kolmes Loode-Venemaa regioonis ning 2018. aasta üleriigilisele pensionireformi vastasele kampaaniale. Ametiühingud osalevad regulaarselt sotsiaalsetes ja töökonfliktides, korraldades kohalikke proteste, mille käigus sageli võidetakse järeleandmisi nii tööandjatelt kui ka võimudelt. Läbirääkimiste jooksul suunatakse sotsiaalsed ja töökonfliktid aga lokaalsetesse kokkulepetesse võimude ja töötajate vahel. Seega neutraliseerib transformism protestiliikumised ja aitab kaasa autoritaarse režiimi püsimisele.
Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia
(2020-11-13) Niglas, Liivo; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja eesmärk on analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu ning neljast artiklist, milles avatakse kolme Siberis tehtud dokumentaalfilmi konteksti. Vaatleva filmi tegemine on eetilis-esteetiline uurimisviis, mis eelistab pikki kaadreid, väldib lavastamist ja intervjueerimist, ning kasutab ära filmimeediumile omast narratiivsust ja performatiivsust. Vaatleva etnograafilise dokumentaalfilmi autor, kes on tavaliselt nii filmi režissöör-operaator kui ka monteerija, ei jälgi inimeste elu distantsilt, vaid osaleb kaameraga aktiivselt sündmustes. Tema eesmärgiks on kaameratöö ja montaaži abil näidata oma arusaama filmitavate kogemustest, jäädes samas avatuks vaataja tõlgendustele. Vaatlev filmitegemine pakub mitmete teemade käsitlemisel tekstikesksele antropoloogiale olulist täiendust. See sobib inimkogemuse erinevate aspektide analüüsimiseks ja edasiandmiseks ning pakub häid võimalusi mitmete fenomenoloogilise antropoloogia uurimisteemade käsitlemisel. Film on sobiv vahend keha – selle fenomenoloogilise antropoloogia peamise analüüsiobjekti ja -vahendi – rakendamiseks etnograafilises uurimistöös. Samamoodi fenomenoloogilise antropoloogia pooldajatega usuvad ka vaatlevas stiilis töötavad filmitegijad, et keha on platvorm, millest lähtub maailma kogemine: just kehalise kogemuse jagamise kaudu on nii filmitegija/uurija kui ka publik võimeline mõistma kultuurilist Teist. Eriti suur potentsiaal on etnograafilisel filmil selliste inimliku kogemuse aspektide analüüsimisel nagu aistingud, emotsioonid, suhestumine materiaalse ja esteetilise keskkonnaga ning üksikisiku agentsus, mida on üksnes kirjaliku teksti vahendusel keeruline uurida ja representeerida. Vaatlev etnograafiline dokumentaalfilm on hübriidne vorm, mis seisab väljakutsuvalt antropoloogia ja filmikunsti piiril, ärgitades uurijat-filmitegijat ära kasutama kahe uurimisviisi parimaid