Sirvi Kuupäev , alustades "2020-11-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Testing a computational theory of brain functioning with virtual reality
(2020-11-16) Vasser, Madis; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Millised arvutuslikud põhimõtted juhivad teie mõtlemist ja käitumist? Kuigi teame üsna täpselt aju anatoomilist ehitust, puudub meil jätkuvalt arusaam selles osas, millised algoritmid ajus rakenduvad. Viimase kümnendi jooksul on neuroteadlaste seas poolehoidu võitnud aju toimimist kõikehõlmavalt seletav raamistik: vaba energia printsiip. Kokkuvõtvalt seletab see teooria nii meie tajuelamusi kui ka käitumist, väites et aju peamine eesmärk on minimeerida "vaba energiat". Seda saab teha läbi üllatavate olukordade vähendamise, rakendades aktiivse järeldamise protsessi. Aktiivse järeldamise teooria testimiseks uurisime, kas aju pöörab vähem tähelepanu iseenda poolt kontrollitud jäsemeliigutustega kaasnevale visuaalsele sisendile. See tähendab, et ka muud objektid, mis jäävad liikuva käega samasse nägemisvälja piirkonda, peaksid olema aju jaoks vähem märgatavad. Lõime eksperimente, kus palusime liigutada inimestel oma kätt virtuaalreaalsusprillide ees, kuid olulise elemendina jägisime täpselt katseisiku käe asukohta ning muutsime selle virtuaalselt nähtamatuks. Nii oli meil võimalik mõõta, kas inimesed reageerisid või tajusid halvemini neid katsestiimuleid, mis ilmusid täpselt liikuva nähtamatu käe taha. Uuringute käigus arendasime lisaks ka vabavaralist tarkvara ning töötasime välja juhtnööre tulevaste psühholoogiliste virtuaalreaalsusuuringute tarbeks. Meie katsetulemused näitasid erinevust reaktsiooniaegades ning kontrastide tajumises, kui katseobjekt ilmus täpselt inimese nähtamatu virtuaalse käe taha. Need andmed sobituvad hästi aktiivse järeldamise teooriaga, andes kinnitust ka laiemale vaba energia printsiibile aju toimimise seletamisel. Saadud teadmised on kasulikud inimaju arvutuslike põhimõtete mõistmisel, kuid võivad leida rakendust ka meditsiinis, robootikas ning tehisintellekti uuringutes. Teadmine, et inimesed on vähem võimelised märkama iseenda käitumise tagajärgi, omab väärtust ka keskkonnasõbralike jätkusuutlike käitumiste kujundamisel.
Movement patterns of lithophilous migratory fish in free-flowing and fragmented rivers
(2020-11-16) Kärgenberg, Einar; Saat, Toomas, juhendaja; Albert, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Luureagendid kalade seas pole ulme, vaid kõnekeelne reaalsus. Esmakordselt Eestis varustati akustiliste märgistega erinevaid luukalu, nö klassikalisi kalu, kes seejärel looduslikesse veekogudesse vabastati. Need „luureagendid“ jätkasid oma tavapäraseid toiminguid, andes aimu nendega koos liikuvate suuremate kalaparvede käitumisest. Lõhe noorjärgud laskusid Purtse jões hüdroelektrijaama läbides merre; vimmad siirdusid enne merreminekut oma koelmutele Pärnu jões; kaitsealused tõugjad jätkasid elu avaras Peipsi-Emajõe-Võrtsjärve süsteemis, leides seal enesele sobivad kudemis-, toitumis- ja talvitumisalad. Ilmnes, et rändeteede avatuna hoidmine on kaladele eluliselt oluline, kuid vahel ka surmav. Turbiinikanalit rändeteena kasutanud noorlõhedest hukkus erakordselt kõrge hulk - 36%. Seevastu alternatiivsel rändeteel looduslähedase kalapääsu näol ei hukkunud ühtegi laskujat, mis kokkuvõttes viis hukkunute osakaalu kõigist laskujatest 9%-le. Leiti, et tihedamate kalatõkkevõrede kasutamine lõhejõgedel on hädavajalik (nüüdsest kohustuslik). Ka mujal käitusid kalad avatud rändeteede tingimustes mitmekesiselt – üle Sindi paisu ülesvoolu tõstetud vimmad võtsid kasutusele kärestikud, millele ligipääsu pais seni piiras. Mitmed vimmad rändasid kaugele ülesvoolu, teised isendid liikusid lähemate kudealade vahel. Tõugjad külastasid aasta jooksul erinevaid jõgesid ja järvi, kusjuures elupaigakasutus oli kaladel aastati sarnane. Elupaigakasutuses (sh koelmute asukohas) ja rännete ajastuses oli mõndagi üllatavat. Näiteks oli eripärane tõugjate rutakus juba suvel järvest tagasi jõgedesse siirduda, samuti nende tendents madalatel temperatuuridel kudeda ja kõigil kuudel ööpäeva lõikes rütmiliselt käituda. Kokkuvõtvalt leiti, et kalade asurkondadele ja elupaikadele tuleb läheneda individuaalselt, sest kalade käitumine võib veekogude lõikes varieeruda. Nii saab koguda asjakohaseimat infot ja valida parima strateegia kalade kaitsel ja majandamisel. Seega, „luureagentide värbamine“ osutus väga tõhusaks ning seda on soovitatav kasutada edaspidigi.
Effects of remote ischaemic preconditioning on organ damage and acylcarnitines’ metabolism in vascular surgery
(2020-11-16) Kasepalu, Teele; Kals, Jaak, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Starkopf, Joel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kirurgiliste operatsioonidega kaasnevad terviseriskid, mis sõltuvad lisaks operatsiooni iseloomule ka inimese füsioloogiast ja tervislikust seisundist. Efektiivseid ja ohutuid võimalusi nende riskide vähendamiseks pole senini leitud. Inimorganismil on olemas kaitsemehhanismid, mis käivituvad elundit ohustava teguri, näiteks isheemia toimel. Neid organismi kaitsemehhanisme kasutakse ära kaugisheemilises eelkohastamises (KIE). KIE käigus tekitatakse lühiajaliselt jäsemes isheemia, mis käivitab kogu organismis mehhanismid, vähendamaks võimalikku sihtorgani verevarustuse puudumisest tulenevat kahjustust. Seetõttu tekivad ajutiselt verevarustuseta olnud koes (nt. ülajäsemes) signaalid, mis kanduvad ka mujale organismi ja valmistavad kaugemal asetsevad elundid, näiteks südame ja neerud, ette tulevaseks kahjustuseks. Seeläbi on võimalik organismi loomulikku kaitsemehhanismi ennetavalt aktiveerides saavutada kaitse elunditele, mis operatsiooni käigus võivad kahjustatud saada. Käesolevas doktoritöös uuriti KIE meetodit neil, kelle operatsiooniga seotud risk on suur ehk veresoontekirurgilist operatsiooni vajavatel haigetel. Vahetult enne operatsiooni teostati uuritavatel KIE protseduur, mille käigus katkestati neljal korral käe verevarustus viieks minutiks 5-minutiliste vaheaegadega. Leiti, et antud meetod ei avalda mõju arterite jäikusele, kuid vähendab operatsioonijärgselt neeru- ja südamekahjustuse markerite tõusu, mille põhjal saab järeldada, et KIE kaitseb operatsiooni ajal neere ja südant. Lisaks tuvastati, et meetod mõjutab organismis atsüülkarnitiinide ainevahetust, mis võib olla üheks kaitsvat toimet vahendavaks mehhanismiks. KIE-t peetakse ohutuks protseduuriks ja ka antud doktoritöös ei leitud protseduuril ühtegi olulist kahjulikku kõrvalmõju. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et arvestades KIE kergesti teostatavust ning ohutust, on meetodil suur potentsiaal leida tee kliinilisse kasutusse operatsiooniga seonduvate elundikahjustuste vähendamiseks