Sirvi Kuupäev , alustades "2020-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Ilm ja vanasõnad
(Kodumaja Aed: ajalehe Kodumaja lisa, 2020-12-01) Kallis, Ain
0. Globaalfüüsika (Geo-osa) LOFY.05.004. Sisukord ja Eessõna
(Tartu, 2020-12) Ohvril, Hanno
Ilmajaamade vahel käib võistlus, kelle superarvuti täpsemalt ennustab
(Maaleht, 2020-12-10) Kallis, Ain
Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel 1918–1948
(2020-12-10) Raudsepp, Ago; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki. Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest. Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest.
Electrocatalysis of oxygen reduction on non-precious metal catalysts
(2020-12-11) Ratso, Sander; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kruusenberg, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loodust saastava süsinikul põhineva energiatsükli asendamine on üks kõige kriitilisemaid 21. sajandi probleeme. Paraku tuleb sisuliselt kogu transpordiks kasutatav energia endiselt fossiilsetest kütustest. Üheks alternatiiviks sisepõlemismootorile on polümeer-elektrolüüt kütuseelemendid (PEFC). Kütuseelement on olemuselt seade, milles keemiline energia (konkreetsel juhul vesiniku ja hapniku vahelisel reaktsioonil tekkiv energia) muundatakse kasulikuks tööks. PEFC puhul on lõppsaaduseks puhas vesi, mis tähendab et sisepõlemismootori asendamisel selliste kütuseelementidega on võimalik vältida CO2 teket. Põhiline probleem PEFC tehnoloogia juures on katoodil toimuva hapniku redutseerumisreaktsiooni katalüsaatorite vähene aktiivsus ja stabiilsus. Siiani kasutatakse madalatemperatuursetes kütuseelementides selle reaktsiooni katalüsaatorina plaatinal põhinevaid materjale, aga plaatina on äärmiselt kallis ning vähese levimusega metall. Selle doktoritöö käigus arendati plaatina asendamiseks süsiniknanomaterjalidest uudseid elektrokatalüsaatoreid. Grafeeni, süsiniknanotorude ja karbiidset päritolu süsiniku dopeerimisel saavutati atomaarselt jaotunud aktiivtsentritega, mis pidasid sammu või isegi suurendasid kütuseelemendi võimsustihedust võrreldes kommertsiaalsete Pt/C materjalidega. Töö käigus demonstreeriti uusi strateegiaid süsiniknanomaterjalidest komposiitide valmistamiseks ning poorse struktuuri optimeerimiseks, mis suurendas samuti kütuseelemendi võimsustihedust. Käesoleva doktoritöö tulemused näitavad, et mitte-väärismetallkatalüsaatoritega on võimalik asendada kütuseelemendis plaatina-põhiseid katoodimaterjale ning seeläbi oluliselt vähendada süsteemi maksumust.
Cellular, Extracellular and Extracellular Vesicular miRNA Profiles of Pre-Ovulatory Follicles Indicate Signaling Disturbances in Polycystic Ovaries
(MPDI, 2020-12-15) Rooda, Ilmatar; Hasan, Mohammad Mehedi; Roos, Kristine; Viil, Janeli; Andronowska, Aneta; Smolander, Olli-Pekka; Jaakma, Ülle; Salumets, Andres; Fazeli, Alireza; Velthut-Meikas, Agne
Cell-free RNAs have the potential to act as a means of gene expression regulation between cells and are therefore used as diagnostic markers describing the state of tissue environment. The origin and functions of such RNAs in human ovarian follicle, the environment of oocyte maturation, are unclear. The current study investigates the difference in the microRNA profiles of fertile women and polycystic ovary syndrome (PCOS) patients in three compartments from the same preovulatory follicle: mural granulosa cells (MGC), cell-free follicular fluid (FF), and extracellular vesicles (EV) of the FF by small RNA sequencing. In silico analysis was used for the prediction and over-representation of targeted pathways for the detected microRNAs. PCOS follicles were distinguished from normal tissue by the differential expression of 30 microRNAs in MGC and 10 microRNAs in FF (FDR < 0.1) that commonly regulate cytokine signaling pathways. The concentration of EV-s was higher in the FF of PCOS patients (p = 0.04) containing eight differentially expressed microRNAs (p < 0.05). In addition, we present the microRNA profiles of MGC, FF, and EV in the fertile follicle and demonstrate that microRNAs loaded into EVs target mRNAs of distinct signaling pathways in comparison to microRNAs in FF. To conclude, the three follicular compartments play distinct roles in the signaling disturbances associated with PCOS.
Development of multitargeted tumor penetrating peptides
(2020-12-15) Lingasamy, Prakash; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kasvajaliste haiguste ravivõimalused on piiratud, kuna süsteemne keemiaravi on madala efektiivsusega ning patsiendile manustatavat ravimidoosi piiravad kõrval- nähud tervetes kudedes. Üheks võimaluseks ravimite ja kontrastainete efektiivsemaks muutmiseks ja kõrvalnähtude vähendamiseks on nende laadimine nano-osakestesse. Nanoosakeste abil on võimalik parandada ravimite lahustuvust, koe- selektiivsust ja vabanemist sihtmärkkoes. Vähiravimite ja nanoosakeste koe- selektiivsuse ja efektiivsuse parandamiseks saab neid suunata keemiliselt konjugeeritud kullerpeptiididega. Kullerpeptiidide kasutamisel kasvajaliste haiguste täppisteraapiaks vajavad tähelepanu kaks olulist probleemi: (1) vereringest ligipääsetavate rakupinna retseptorvalkude limiteeriv kogus, mis seab piirid kasvajakoesse afiinsus-suunatavale ravimikogusele; (2) maliigsete rakkude geneetiline ebastabiilsus, mis võib viia resistentsuse kujunemisele afiinsus-suunatud ravimite suhtes. Käesolevas töös kirjeldatud prekliinilistes uuringutes töötati välja kullerpeptiidid, mis seonduvad kahe või enama rakuvälise maatriksi vähispetsiifilise vormiga. PL1 (järjestus: PPRRGLIKLKTS) on kaksik-spetsiifiline peptiid, seondub selektiivselt Tenastsiin-C C-isovormiga ning Fibronektiini EDB domääniga. Need mõlemad molekulid on indutseeritud paljudes soliidtuumorites. Teine peptiid, PL3 (järjestus: AGRGRLVR) seondub lisaks Tenastsiin-C C-isovormile neuropiliin-1ga – see interaktsioon käivitab vähispetsiifilise internalisatsiooni ja koepenetratsiooni raja. Käesolevas töös näidati, et võrreldes tavapäraste ühe molekulaarse märklauaga seonduvate peptiididega tagavad multispetsiilised peptiidid terapeutiliste ja diagnostiliste nanoosakeste parema akumuleerumise hiirtes modelleeritud soliidtuumorites. Töös näidati, et kullerpeptiididega suunamine parandab raudoksiidi nanoosakeste kontrasti kasvajakoe elupuhusel kuvamisel magnetresonantstomograafia abil. Eksperimentaalteraapia hiiremudelil näitas, et toksiliste nanoosakeste suunamine vähiselektiivsete peptiididega võimendas osakeste vähivastast toimet. Töö tulemusi on tulevikus võimalik rakendada kliinilistes uuringutes, et leida võimalusi kasvajaliste protsesside senisest tundlikumaks diagnostikaks ja efektiivsemaks raviks.
Low cardiorespiratory fitness and obesity for ADHD in childhood and adolescence: A 6‐year cohort study
(2020-12-20) Muntaner Mas, Adrià; Ortega, Francisco B.; Femia, Pedro; Kiive, Evelyn; Evelyn, Diva; Mäestu, Jarek; Franke, Barbara; Reif, Andreas; Faraone, Stephen V.; Harro, Jaanus
Attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) is a prevalent disorder in childhood and identifying risk factors associated with developing ADHD during childhood and adolescence is relevant from a clinical and epidemiological point of view. This work examines (1) whether overweight/obesity and low cardiorespiratory fitness (CRF) are associated with increased ADHD symptoms in childhood (cross sectional analysis), and (2) whether overweight/obesity and low CRF levels during childhood predict increased ADHD symptoms in adolescence (longitudinal analysis). Data were examined from a longitudinal study of Estonian inhabitants who took part in the European Youth Heart Study (EYHS) in 1998 and 1999 (baseline age 9 years), who were re-evaluated 6 years later as part of the longitudinal Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). CRF was determined via an incremental maximal cycle-ergometer test, overweight/obesity was based on body mass index (BMI), and the 7-point af Klinteberg Hyperactivity Scale was used to assess ADHD symptoms at both time points. In the cross-sectional analysis, children with overweight/obesity were at greater risk of ADHD symptoms compared to underweight/normal-weight children, as were those unfit compared to fit children (OR=1.92 and 95%CI=1.02–3.55, and OR=1.84 and 95%CI=1.13–2.98, respectively). The cross-sectional association between BMI and ADHD symptoms was mediated by CRF (z=2.116, 42.9%; p=0.034). The longitudinal analysis showed being unfit in childhood was associated with a greater risk of increased ADHD symptoms 6 years later in adolescence (OR=2.26 and 95%CI=1.14–4.47), even after adjusting for baseline ADHD symptoms and BMI. Our result suggests that being unfit is an additional risk factor for increased ADHD symptoms during childhood and adolescence. The association between BMI and ADHD symptoms was mediated by CRF in the cross-sectional analysis and no association was seen between overweight/obesity and increased ADHD symptoms.
Fuzzy integral equations of the second kind
(2020-12-21) Alijani, Zahra; Kangro, Urve, juhendaja; Hämarik, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös on uuritud hägusaid teist liiki integraalvõrrandeid. Need võrrandid sisaldavad hägusaid funktsioone, s.t. funktsioone, mille väärtused on hägusad arvud. Me tõestasime tulemuse sileda tuumaga hägusate Volterra integraalvõrrandite lahendite sileduse kohta. Kui integraalvõrrandi tuum muudab märki, siis integraalvõrrandi lahend pole üldiselt sile. Nende võrrandite lahendamiseks me vaatlesime kollokatsioonimeetodit tükiti lineaarsete ja tükiti konstantsete funktsioonide ruumis. Kasutades lahendi sileduse tulemusi tõestasime meetodite koonduvuskiiruse. Me vaatlesime ka nõrgalt singulaarse tuumaga hägusaid Volterra integraalvõrrandeid. Uurisime lahendi olemasolu, ühesust, siledust ja hägusust. Ülesande ligikaudseks lahendamiseks kasutasime kollokatsioonimeetodit tükiti polünoomide ruumis. Tõestasime meetodite koonduvuskiiruse ning uurisime lähislahendi hägusust. Nii analüüs kui ka numbrilised eksperimendid näitavad, et gradueeritud võrke kasutades saame parema koonduvuskiiruse kui ühtlase võrgu korral. Teist liiki hägusate Fredholmi integraalvõrrandite lahendamiseks pakkusime uue lahendusmeetodi, mis põhineb kõigi võrrandis esinevate funktsioonide lähendamisel Tšebõšovi polünoomidega. Uurisime nii täpse kui ka ligikaudse lahendi olemasolu ja ühesust. Tõestasime meetodi koonduvuse ja lähislahendi hägususe.
The structure of a consistent global pragmatism
(2020-12-21) Sova, Henrik; Mölder, Bruno, juhendaja; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Yli-Vakkuri, Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pragmatism on tähendusteoreetiline vaade, mille järgi lausete tähendus ja tõesus tuleneb sellest, kuidas keelekõnelejate kogukond kasutab keelt eesmärkide saavutamiseks. Sellega vastanduvad pragmatistid representatsionistlikule arusaamale, et keel mingis mõttes esitab objektiivset reaalsust. Globaalne pragmatism on nüüdisaegne pragmatismi vool, mis lükkab representatsionistliku vaate tagasi kogu tähendusliku keelemängu ulatuses. Globaalseteks pragmatistideks võib pidada selliseid filosoofe nagu Ludwig Wittgenstein, Richard Rorty, Robert Brandom ja Huw Price. Väitekirjas põhjendan globaalse pragmatismi struktuuri, milles oleks võimalik kooskõlaliselt representatsionismist loobuda. Globaalsed pragmatistid peaksid esmalt tunnistama, et keelt kasutavad kogukonnad mängivad semantiliselt vähemalt kahte liiki keelemänge. Ühtedes mängudes näitab tõene väide justkui seda, kuidas asjad maailmas inimestest sõltumata on. Lisaks sellele on aga ka keelemängud, kus rakendub pragmatistlik tähendusteooria ja kus väite tõesus tähendab seda, et see klapib kogukonnas omaksvõetud õigustusmustriga. Niiviisi kaheks jaotunud semantika kontekstis saavad globaalsed pragmatistid kooskõlaliselt postuleerida, et metasemantika ei ole representatsionistlik ja sellele rakendub ainult pragmatistlik tähendusteooria. See tähendab, et semantilised laused ise – laused, mis sisaldavad mõnda semantilist terminit, nt „väide, et kohvitass on laual, on representatsionistlikult tõene” – saavad olla tõesed või väärad ainult pragmatistlikus mõttes, nt et see klapib omaksvõetud keelemänguga. Nii tühistavad pragmatistid representatsionismi metasemantilisel tasandil. Seeläbi kammitsevad pragmatistid meie metafüüsilisi tunge, et leidub mingi kindel viis kuidas asjad on. Need tungid tekitavad asjatuid metafüüsili probleeme ja takistavad kogukondadel muutunud eesmärkide valguses oma praktikaid ümber seadistada.
Clustering analysis for astrophysical structures
(2020-12-21) Bussov, Maarja; Tempel, Elmo, juhendaja; Stoica, Radu S., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöös uurime klasteranalüüsi meetodite abil kahte tüüpi astrofüüsikalisi andmeid – suureskaalalisi galaktikate punanihke vaatluseid ja suuri superarvuti simulatsioone turbulentsest kineetilisest plasmast. Töö esimeses pooles uurime Universumi struktuuri kõige domineerivamat elementi – galaktilisi filamente. Enamus Universumi galaktikaid asuvad nendes pikkades sildades, mis ühendavad sfäärilisi galaktikate parvi ja peaaegu tühjasid hoomamatuid tühikuid. Filamentvõrgustiku kaardistamine on väga olulise tähtsusega, sest see aitab meil mõista selles leiduvate galaktikate evolutsiooni ja galaktikatevahelist ainet. Antud töös leiame senini varjatud mustri galaktikate paiknemises piki filamente, mis viitab galaktikate evolutsiooni mõjutavatele keskkonna teguritele. Seejärel kinnitame uue galaktikateandmestiku ja filamentvõrgustiku ruumilise klasterdumise, mis kinnitab antud võrgustiku õigsust ja motiveerib neid uusi galaktikaid tuleviku modelleerimisel kasutama. Töö teises pooles uurime pilte, mis on saadud magneetiliselt domineeritud astrofüüsikalise plasma simulatsioonist. Antud mudel simuleerib füüsikalist fenomeni, mis leidub galaktikate klastrites, mustade aukude akretsiooniketastes, Päikese koroonas ja isegi tuumasünteesi reaktorites. Kõrgelt laetud osakesed väljuvad antud plasmast teatud füüsikaliste protsesside käigus, mida pole veel täielikult mõistetud. Selle mõistmiseks tuleb detekteerida erinevad füüsikalised struktuurid, mis plasmas leiduvad. Antud töös rakendame juhendamata masinõppe meetodit ning kaardistame plasmas olevad struktuurid piksli täpsusega. Sealhulgas need objektid, mis kiirendavad osakesi plasmast lahkuma. Töös arendatakse ka ansambelõppe raamistik, mis tõstab oluliselt struktuuride kaardistamise täpsust. Antud töö demonstreerib klasteranalüüsi algoritmide võimekust füüsikaliste fenomenide uurimisel.