Sirvi Kuupäev , alustades "2020-12-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Fuzzy integral equations of the second kind
(2020-12-21) Alijani, Zahra; Kangro, Urve, juhendaja; Hämarik, Uno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös on uuritud hägusaid teist liiki integraalvõrrandeid. Need võrrandid sisaldavad hägusaid funktsioone, s.t. funktsioone, mille väärtused on hägusad arvud. Me tõestasime tulemuse sileda tuumaga hägusate Volterra integraalvõrrandite lahendite sileduse kohta. Kui integraalvõrrandi tuum muudab märki, siis integraalvõrrandi lahend pole üldiselt sile. Nende võrrandite lahendamiseks me vaatlesime kollokatsioonimeetodit tükiti lineaarsete ja tükiti konstantsete funktsioonide ruumis. Kasutades lahendi sileduse tulemusi tõestasime meetodite koonduvuskiiruse. Me vaatlesime ka nõrgalt singulaarse tuumaga hägusaid Volterra integraalvõrrandeid. Uurisime lahendi olemasolu, ühesust, siledust ja hägusust. Ülesande ligikaudseks lahendamiseks kasutasime kollokatsioonimeetodit tükiti polünoomide ruumis. Tõestasime meetodite koonduvuskiiruse ning uurisime lähislahendi hägusust. Nii analüüs kui ka numbrilised eksperimendid näitavad, et gradueeritud võrke kasutades saame parema koonduvuskiiruse kui ühtlase võrgu korral. Teist liiki hägusate Fredholmi integraalvõrrandite lahendamiseks pakkusime uue lahendusmeetodi, mis põhineb kõigi võrrandis esinevate funktsioonide lähendamisel Tšebõšovi polünoomidega. Uurisime nii täpse kui ka ligikaudse lahendi olemasolu ja ühesust. Tõestasime meetodi koonduvuse ja lähislahendi hägususe.
The structure of a consistent global pragmatism
(2020-12-21) Sova, Henrik; Mölder, Bruno, juhendaja; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Yli-Vakkuri, Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pragmatism on tähendusteoreetiline vaade, mille järgi lausete tähendus ja tõesus tuleneb sellest, kuidas keelekõnelejate kogukond kasutab keelt eesmärkide saavutamiseks. Sellega vastanduvad pragmatistid representatsionistlikule arusaamale, et keel mingis mõttes esitab objektiivset reaalsust. Globaalne pragmatism on nüüdisaegne pragmatismi vool, mis lükkab representatsionistliku vaate tagasi kogu tähendusliku keelemängu ulatuses. Globaalseteks pragmatistideks võib pidada selliseid filosoofe nagu Ludwig Wittgenstein, Richard Rorty, Robert Brandom ja Huw Price. Väitekirjas põhjendan globaalse pragmatismi struktuuri, milles oleks võimalik kooskõlaliselt representatsionismist loobuda. Globaalsed pragmatistid peaksid esmalt tunnistama, et keelt kasutavad kogukonnad mängivad semantiliselt vähemalt kahte liiki keelemänge. Ühtedes mängudes näitab tõene väide justkui seda, kuidas asjad maailmas inimestest sõltumata on. Lisaks sellele on aga ka keelemängud, kus rakendub pragmatistlik tähendusteooria ja kus väite tõesus tähendab seda, et see klapib kogukonnas omaksvõetud õigustusmustriga. Niiviisi kaheks jaotunud semantika kontekstis saavad globaalsed pragmatistid kooskõlaliselt postuleerida, et metasemantika ei ole representatsionistlik ja sellele rakendub ainult pragmatistlik tähendusteooria. See tähendab, et semantilised laused ise – laused, mis sisaldavad mõnda semantilist terminit, nt „väide, et kohvitass on laual, on representatsionistlikult tõene” – saavad olla tõesed või väärad ainult pragmatistlikus mõttes, nt et see klapib omaksvõetud keelemänguga. Nii tühistavad pragmatistid representatsionismi metasemantilisel tasandil. Seeläbi kammitsevad pragmatistid meie metafüüsilisi tunge, et leidub mingi kindel viis kuidas asjad on. Need tungid tekitavad asjatuid metafüüsili probleeme ja takistavad kogukondadel muutunud eesmärkide valguses oma praktikaid ümber seadistada.
Clustering analysis for astrophysical structures
(2020-12-21) Bussov, Maarja; Tempel, Elmo, juhendaja; Stoica, Radu S., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöös uurime klasteranalüüsi meetodite abil kahte tüüpi astrofüüsikalisi andmeid – suureskaalalisi galaktikate punanihke vaatluseid ja suuri superarvuti simulatsioone turbulentsest kineetilisest plasmast. Töö esimeses pooles uurime Universumi struktuuri kõige domineerivamat elementi – galaktilisi filamente. Enamus Universumi galaktikaid asuvad nendes pikkades sildades, mis ühendavad sfäärilisi galaktikate parvi ja peaaegu tühjasid hoomamatuid tühikuid. Filamentvõrgustiku kaardistamine on väga olulise tähtsusega, sest see aitab meil mõista selles leiduvate galaktikate evolutsiooni ja galaktikatevahelist ainet. Antud töös leiame senini varjatud mustri galaktikate paiknemises piki filamente, mis viitab galaktikate evolutsiooni mõjutavatele keskkonna teguritele. Seejärel kinnitame uue galaktikateandmestiku ja filamentvõrgustiku ruumilise klasterdumise, mis kinnitab antud võrgustiku õigsust ja motiveerib neid uusi galaktikaid tuleviku modelleerimisel kasutama. Töö teises pooles uurime pilte, mis on saadud magneetiliselt domineeritud astrofüüsikalise plasma simulatsioonist. Antud mudel simuleerib füüsikalist fenomeni, mis leidub galaktikate klastrites, mustade aukude akretsiooniketastes, Päikese koroonas ja isegi tuumasünteesi reaktorites. Kõrgelt laetud osakesed väljuvad antud plasmast teatud füüsikaliste protsesside käigus, mida pole veel täielikult mõistetud. Selle mõistmiseks tuleb detekteerida erinevad füüsikalised struktuurid, mis plasmas leiduvad. Antud töös rakendame juhendamata masinõppe meetodit ning kaardistame plasmas olevad struktuurid piksli täpsusega. Sealhulgas need objektid, mis kiirendavad osakesi plasmast lahkuma. Töös arendatakse ka ansambelõppe raamistik, mis tõstab oluliselt struktuuride kaardistamise täpsust. Antud töö demonstreerib klasteranalüüsi algoritmide võimekust füüsikaliste fenomenide uurimisel.