Sirvi Kuupäev , alustades "2021-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Still second-order? European elections in the era of populism, extremism, and euroskepticism
(2021-02) Ehin, Piret; Talving, Liisa
The continued relevance of the second-order elections (SOE) theory is one of the most widely debated issues in the study of European Parliament (EP) elections. While the theory has been criticized from many angles, the recent success of populist, extremist, and Eurosceptic parties raises additional questions about the applicability of a model that depicts EP elections as a lowstakes affair revolving around national issues. This article tests the SOE model with party-level data from all 175 EP elections held between 1979 and 2019. While turnout in EP elections remains well below participation rates in national elections, the 2019 EP elections were marked by a significant reduction in the average turnout gap. Across all election years, party size is the most potent predictor of electoral gains and losses in EP elections. Incumbency is associated with electoral losses in most EP election years. These effects are moderated by the electoral cycle and the electoral system in some but not all years. The expectation that the SOE model performs worse in countries with fragmented party systems was not confirmed. All in all, the SOE model continues to wield significant explanatory power in both the West and the East.
Alterations in metabolomic profile of lipids, amino acids and biogenic amines in the early course of schizophrenia spectrum disorders
(2021-02-15) Leppik, Liisa; Haring, Liina, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Skisofreenia spektri häired on seisundid, mille puhul inimese taju ning tõlgendus maailmast on häiritud ning ei vasta reaalsusele. Selliste häirete patogeneesi mõistmine on vajalik nii diagnostika kui ravi arenguks. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada psühhootilise häirega patsientide glütserofosfolipiidide, sfingolipiidide, aminohapete ning biogeensete amiinide profiili haiguse erinevates faasides. Uuringus osales 53 esmase psühhoosiepisoodiga patsienti, keda jälgiti longitudinaalselt viie aasta vältel. Patsientidelt koguti demograafilised ja kliinilised andmed ning vereproovid kolmel ajahetkel – haiguse vallandumisel, 7 kuud pärast antipsühhootilise raviga alustamist ning 5 aastat pärast haiguse ja ravi algust. Kontrollgruppi kuulus 37 tervet vabatahtlikku. Tulemused näitasid, et esmase psühhoosiepisoodi vallandumisel esinesid patsientidel kontrollgrupiga võrreldes järgmised metaboolsed muutused: langenud proliini, alfa-aminoadipiinhappe, 16 fosfatidüülkoliini, ühe sfingolipiidi tase ning türosiin/fenüülalaniini suhe; tõusnud tauriini, ühe lüsofosfatidüülkoliini tase ning ornitiin/arginiini suhe. Seitsmekuulise antipsühhootilise ravi järel olid patsientide psühhootilised sümptomid leevenenud ning eelkirjeldatud metaboloomilised muutused normaliseerunud. Viieaastase kestusega haiguse ja antipsühhootilise ravi järel ilmnesid patsientidel tõusnud asparagiini, glutamiini, ornitiini, tauriini ja metioniini tase ning ornitiin/arginiini suhe. Langenud olid aspartaadi, glutamaadi ja alfa-aminoadipiinhappe tase ning aspartaat/asparagiini, glutamaat/glutamiini, alfa-aminoadipiinhape/kinureniini suhted. Leitud kõrvalekalded viitavad aju neurotransmitterite funktsiooni ning põletikuliste ja energeetiliste protsesside häirumisele. Uurimistöö tõendas skisofreenia spektri häiretega patsientide aminohapete, biogeensete amiinide ning spetsiifiliste lipiidsete metaboliitide profiili dünaamilisi muutusi haiguse kulu ja pikaajalise ravi vältel.
Meaning and usage of Estonian experience perception verbs
(2021-02-17) Proos, Mariann; Klavan, Jane, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Füüsiline võime tajuda meid ümbritsevat on midagi, mis ühendab kõiki inimesi. Samas on erinev see, kuidas me neid tajudega saadud kogemusi mõtestame. Keelest ja kultuurist tulenevalt kasutatakse maailma keeltes mitmeid erinevaid strateegiaid tajukogemuse väljendamiseks. Üks vahendeid, mille kaudu tajukogemust on võimalik edasi anda, on tajuverbid nagu nägema, kuulma või tundma. Tajuverbidel on tihti palju üksteisega seotud tähendusi – näiteks võime näha kassi, aga võime ka vaeva näha. Esimesel juhul on tegemist verbi nägema füüsilise tähendusega, teisel juhul aga abstraktse tähendusega. Doktoritöö peamisi eesmärke ongi anda ülevaade erinevatest tähendustest, mis on viiel eesti keele tajuverbil: nägema, kuulma, tundma, maitset tundma ja lõhna tundma. Verbide tähendusi ja nende kasutusvõimalusi vaadeldakse töös teiste maailma keelte kontekstis. Eesmärkide täitmiseks kasutatakse töös nii katselisi kui ka korpuspõhiseid meetodeid. Tulemused näitavad, et tajuverbide semantikas on jälgiavad nii eesti keele spetsiifilised kui ka maailma keelte kontekstis universaalsed mustrid. Nii näiteks on leitud, et väga paljudes keeltes kasutatakse tajuverbe väljendamaks mingit tüüpi teadmist või arusaamist, samas erineb keeliti see, milliseid tajuverbe selleks kasutatakse. Näiteks eesti keeles on verbil tundma ka kognitsioonitähendust, nt saab eesti keeles naabrit tunda või ka tunda vene kirjandust. Taktiilse tajuverbi sellised tähendused on maailma keelte kontekstis haruldased ning neid on leitud vaid mõnes Läänemere-äärses keeles nagu soome ja rootsi keel. Teisalt näitavad tulemused, et eesti keel sobitub kokku teiste lääne keelte ja kultuuridega, nii näiteks ei ole verbidel maitset tundma ja lõhna tundma eriti palju tähendusi, mis omakorda viitab ka nende tajude väikesele tähtsusele lääne kultuuriruumis.
Studies on aryl hydrocarbon receptor in murine granulosa cells and human embryonic stem cells
(2021-02-26) Matvere, Antti; Maimets, Toivo, juhendaja; Kristjuhan, Arnold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arüülsüsivesinike retseptor (AHR) on ligand-aktiveeritav transkriptsioonifaktor. AHR avastati esialgu kui erinevate mürgiste keskkonnakemikaalide toime vahendaja. Levinuimad viimaste seast on polütsüklilised halogeenitud arüülsüsivesinikud, kaasa arvatud AHR-ile kõige suuremat afiinsust omav TCDD. Uuemad teadmised on näidanud, et lisaks keskkonnas levinud mürgiste kemikaalide toime vahendamisele on AHR-il organismis täita hulgaliselt muid ülesandeid. Sellele on viidanud katsed Ahr nokaut loommudelitega, aga ka saadud teadmised AHR-i endogeensete ligandide kohta. AHR-i füsioloogilist tähtsust on näidatud mitmetes organites ja kudedes, kõige enam immuunsüsteemis, maksas, kopsus, rasvkoes, ajus ja vähkkoes. Ühtlasi on näidatud selle valgu tähtsust reproduktiivsüsteemis ning tüvirakkudes. Uuringud AHR-i ülesannete ning geeni avaldumise teemal on viitanud võimalusele kasutada AHR-i terapeutilise märklauana. Praegused uuringud keskenduvad paljuski sellele, kuidas kasutada AHR-i avaldumist indikaatorina mitmete haiguste tuvastamisel, aga ka ravi tõhususe tõstmisele läbi AHR-i aktiivsuse mõjutamise. Siiski, teadmised AHR-i avaldumise ja aktiivsuse kohta erinevates kudedes on puudulikud. Samuti on näidatud, et AHR-il on koe- ning rakuspetsiifilised ülesanded, mistõttu on vajalik uurida AHR-i bioloogilisi ülesandeid erinevates rakkudes. Käesolevas dissertatsioonis keskenduti AHR-i uurimisele hiire munasarja granuloosarakkudes ja inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes. Täpsemalt keskenduti töö käigus AHR-i avaldumise kontrollmehhanismide selgitamisele. Lisaks avardati teadmisi AHR-i füsioloogilisest tähtsusest, tehes kindlaks, milliste geenide avaldumist uuritav transkriptsioonifaktor otseselt mõjutab.