Sirvi Kuupäev , alustades "2021-03-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Estonian electronic identity card and its security challenges
(2021-03-03) Parsovs, Arnis; Willemson, Jan, juhendaja; Unruh, Dominique, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti elektrooniline isikutunnistust (ID-kaart) on üle 18 aasta pakkunud turvalist elektroonilist identiteeti Eesti kodanikele. Avaliku võtme krüptograafia ja kaardile talletatud privaatvõti võimaldavad ID-kaardi omanikel juurde pääseda e-teenustele, anda juriidilist jõudu omavaid digiallkirju ning elektrooniliselt hääletada. Käesolevas töös uuritakse põhjalikult Eesti ID-kaarti ning sellega seotud turvaväljakutseid. Me kirjeldame Eesti ID-kaarti ja selle ökosüsteemi, seotud osapooli ja protsesse, ID-kaardi elektroonilist baasfunktsionaalsust, seotud tehnilisi ja juriidilisi kontseptsioone ning muid seotud küsimusi. Me tutvustame kõiki kasutatud kiipkaardiplatforme ja nende abil väljastatud isikutunnistuste tüüpe. Iga platformi kohta esitame me detailse analüüsi kasutatava asümmeetrilise krüptograafia funktsionaalsusest ning kirjeldame ja analüüsime ID-kaardi kauguuendamise lahendusi. Lisaks esitame me süstemaatilise uurimuse ID-kaardiga seotud turvaintsidentidest ning muudest sarnastest probleemidest läbi aastate. Me kirjeldame probleemide tehnilist olemust, kasutatud leevendusmeetmeid ning kajastust ajakirjanduses. Käesoleva uurimustöö käigus avastati mitmeid varem teadmata olevaid turvaprobleeme ning teavitati nendest seotud osapooli. Käesolev töö põhineb avalikult kättesaadaval dokumentatsioonil, kogutud ID-kaartide sertifikaatide andmebaasil, ajakirjandusel,otsesuhtlusel seotud osapooltega ning töö autori analüüsil ja eksperimentidel.
Long-term diagenetic transformation and carbon sequestration potential of Ca-rich oil shale ash waste deposit sediments
(2021-03-03) Leben, Kristjan; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrienergia- ja õlitootmise kõrvalsaadusena tekib põlevkivitööstuses jääkidena aastas miljoneid tonne tahkeid jäätmeid ja suurel hulgal kasvuhoonegaase, eelkõige CO2-te. Põlevkivi kasutus ja seeläbi põlevkivituha teke ja süsihappegaasi õhku paiskamine on viimastel aastatel vähenenud ligi poole võrra. Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks on oodata põlevkivi kasutuse edasist vähenemist. Siiski kestab põlevkivist elektri ja õli tootmine edasi ja pärandusena on varasemast intensiivsest põlevkivi kasutusest jäänud massiivsed jäätmeladestud. On oluline, et teaksime, mis muutused jäätmetega pikaajalise ladestamise käigus aset leiavad, et vältida võimalikke kahjulikke keskkonnamõjusid ning leida materjalile taaskasutusvõimalusi. Doktoritöös uurisin aastakümnete jooksul ladustatud tuhasettes toimuvaid muutusi tuha koostises. Tuha koostises toimuvate muutuste kaudu saab hinnata CO2 sidumise võimet, mis on oluline hindamaks põlevkivitööstuse süsihappegaasi jalajälge. Põlevkivituhas olev reaktiivne vaba lubi ehk CaO hakkab veega reageerima juba tuha transportimisel tuhaladestule, mis tingib edaspidi CO2 sidumise õhust. Tulemustest järeldub, et CO2 sidumine on tuhasettes tuha kiire kuhjumise ja tsementeerumise tõttu piiratud. Tuhasettes seotakse vaid ligikaudu 2% põletamisel vabanevast süsihappegaasist, mis on varasematest laborieksperimentide tulemustest mitu korda väiksem. Lisaks moodustuvad aja jooksul tuhasettes keerukad polümeersed mineraalid, mis parandavad sette tsementeerumisomadusi, aga vähendavad võimalikku CO2 sidumise mahtu. Siiski on võimalik ladustatud tuhasette CO2 sidumist tõsta aktiivse karboniseerumise abil hinnanguliselt ligikaudu neli korda.