Sirvi Kuupäev , alustades "2021-04-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The development of ceramic fuel electrode for solid oxide cells
(2021-04-14) Korjus, Ove; Nurk, Gunnar, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ühiskonna üks olulisemaid väljakutseid on kliimamuutuste pidurdamine. Selleks tuleks oluliselt vähendada õhku paisatava CO2-e hulka. Tahkeoksiidelemendil (TOE) kui kõrge efektiivsusega energiamuundamisseadmel on selles oluline roll. TOE-d saab kasutada rohelise jääkelektri (päikesepatareidest ning tuulegeneraatoritest) muundamisel kütuseks (vesinik, sünteesgaas jne.) ja ka kütuse muundamisel tagasi elektriks. Selle tehnoloogia konkurentsivõime tõstmiseks oleks vaja alandada TOE süsteemide hinda ja parandada vastupidavust. Käesoleva töö eesmärgiks oli uudse TOE vesinikelektroodi uurimismeetodi demonstreerimine ning elektrokeemiliselt aktiivse redoksstabiilse kütuseelektroodi arendamine. Selleks, et jälgida TOE töötamise käigus materjali sisemuses toimuvaid kristallograafilisi muutusi, disainiti uudne kõrgtemperatuurne operando röntgendifraksiooni (XRD) mõõterakk. Näidati, et selle meetodiga saadud info aitab mõista elektroodis toimuvaid dünaamilisi, töötingimustest sõltuvaid muutusi ja degradatsiooniprotsesse. Need teadmised on aidanud valmistada stabiilsemaid TOE täiselemente. Töö teises pooles keskenduti uudsete redoksstabiilsete materjalide arendamisele. Parimaks materjaliks osutus katalüütiliselt aktiivne ning 120 h pikkustes testides väga hea stabiilsusega La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Ni0,05O3-d. Elektroodi polarisatsiooniline takistus 850 °C juures ning avatud ahela potentsiaalil oli 0,084 Ω cm2. Selle materjaliga valmistatud kütuseelemendi võimsustiheduseks saadi samal temperatuuril 325 mW cm-2.
Computational design of anion receptors and evaluation of host-guest binding
(2021-04-14) Darnell, Astrid; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Anioon-retseptor keemia – sobivate retseptormolekulide kasutamine huvipakkuvate anioonide sisalduse või olemasolu määramiseks uuritavast keskkonnast – on kiiresti kasvav uurimisvaldkond. Uute molekulide süntees ning eksperimentaalne uurimine on ajamahukas tegevus ja oleks kasulik, kui retseptorite omadusi oleks võimalik enne nende olemasolu ette ennustada. See, kas ja kui hästi mingi retseptor suudab teise osakese enda külge siduda (retseptor-anioon seondumistugevus), sõltub mitmest faktorist. Arvutuskeemia abil on võimalik uurida osakeste struktuuri lahuses ning hinnata geomeetrilist osakeste kokkusobivust ja seondumise efektiivsust. Doktoritöös uuriti COSMO-RS arvutusliku meetodi rakendamisvõimalusi retseptor-anioon seondumise uurimiseks. Töö tulemusena leiti, et arvutuslikult hinnatud retseptorite seondumistugevus on märgatavalt ülehinnatud, aga meetodi abil on võimalik hinnata retseptorite kasutatavust ning vaadelda retseptor-anioon seondumise geomeetrilisi aspekte. Retseptorite uurimisel on oluline osa ka eksperimentidel. Mikrokalorimeetriga läbi viidud isotermiline kalorimeetriline tiitrimine (reaktsiooni soojusefektide uurimine konstantsel temperatuuril tehtud tiitrimiseksperimendi kaudu) on meetodina laialdaselt kasutatud kõrge seondumistugevusega reaktsioonide uurimiseks. Selleks, et rakendada meetodit anioon-retseptor seondumise uurimiseks, mis tüüpiliselt on võrdlemisi madala seondumistugevusega, oleks vajalik meetodi kasutatavuse uurimine tema rakendusala piiri lähedal ning eksperimendi planeerimise ja läbiviimise tingimuste optimeerimine ning saadud tulemuste mõõtmistäpsuse (mõõtemääramatuse) hinnangu leidmine. Töö tulemusena leiti, et uuritud mikrokalorimeetria eksperimente saab kasutada nõrgalt seonduvate süsteemide reaktsiooniparameetrite hindamiseks ning eksperimentaalselt leitud reaktsioonientalpia hinnangu liitstandardmääramatus jääb vahemikku 1-2 kJ/mol.