Sirvi Kuupäev , alustades "2021-04-23" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Multiple sources of variation in perception and working memory for facial emotional expressions
(2021-04-23) Tamm, Gerly; Harro, Jaanus, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Cowan, Nelson, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas mõjutavad emotsionaalsed näoilmed seda, mis jääb lühiajaliselt meelde ja mis mitte? Näiteks, kas naeratav või kuri pilk õpetajalt matemaatikatunnis võib segada peast arvutamist või hoopis soodustab seda? Miks mõned inimesed ei erista näoilmeid (nagu kurbus, viha ja rõõm) kuigi hästi? Mis on näoilmete taju ja töömälu variatiivsuse allikad? Doktoritöös testisin neist küsimustest inspireeritud hüpoteese. Töömälu ehk lühiajaline mälu on tunnetusprotsess, mis aitab tajutud informatsiooni siduda varasemate teadmistega ning kasutada seda lühiajaliselt ülesande täitmiseks. Töömälu on igasuguse eesmärgipärase tegevuse aluseks. Uurisin: 1) näoilmetest tulenevat mõju (tähendus vs füüsikalised omadused), 2) neurobioloogia panust, sh dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini süsteemide biomarkerite ja soo seoseid sooritusega, 3) emotsionaalsete seadumuste (ärevuse, depressiivsuse) mõju. Kuue uuringu tulemustele tuginedes koostasin teoreetilise mudeli, mis kirjeldab näoilmete taju ja töömälu variatiivsuse allikaid. Uuringud I, III, IV, V ja VI viisin läbi Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu raames kogutud andmetel, kokku osales 507 inimest (25 aastased). Uuring II sisaldas kolme eksperimenti, kus osales kokku üle 200 vabatahtliku inimese Tartust ja Tallinnast (vanuses 18-50). Tulemused näitasid, et positiivne ja motiveeriv kontekst (naeratavad või rõõmsad näod) soodustavad mälu sooritust, aga mitte kõrge depressiivsusega inimestel. Lisaks selgus, et madal serotoniini tase (mida kaudselt peegeldab madal vereliistakute monoamiini oksüdaasi aktiivsus) seostub sõltumata näoilmest parema töömälu soorituskiirusega, aga ainult siis kui dopamiinitase on keskmine või kõrge, aga mitte liiga kõrge. Tööst ilmnes ka, et mehed ja naised ei erine töömälu soorituses, küll aga näoilmete tajumises, arvestada tuleb sealjuures ka genotüüpi. Üllatavaks tulemuseks oli see, et varasem sotsiaalärevuse diagnoos ennustas ebatäpsemat sooritust vihase näoilme äratundmisel võrreldes kontrollgrupiga ja nendega, kellel oli katse ajal sotsiaalärevuse diagnoos. Kokkuvõtteks, ei leidu lihtsat “retsepti” näoilmete taju ja töömälu soorituse selgitamiseks. Tulemused aitavad aga mõista, miks inimesed on nii erinevad näoilmete tajumisel ja nende mäletamisel