Sirvi Kuupäev , alustades "2021-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

On State-Level Architecture of Digital Government Ecosystems: From ICT-Driven to Data-Centric
(Springer, Berlin, Heidelberg, 2021-05) Draheim, Dirk; Krimmer, Robert; Tammet, Tanel
The \digital transformation" is perceived as the key enabler for increasing wealth and well-being by politics, media and the citizens alike. In the same vein, digital government steadily receives more and more attention. Digital government gives rise to complex, large-scale state-level system landscapes consisting of many players and technological systems { and we call such system landscapes digital government ecosystems. In this paper, we systematically approach the state-level architecture of digital government ecosystems.We will discover the primacy of the state's institutional design in the architecture of digital government ecosystems, where Williamson's institutional analysis framework supports our considerations as theoretical background. Based on that insight, we will establish the notion of data governance architecture, which links data assets with accountable organizations. Our investigation results into a digital government architecture framework that can help in large-scale digital government design e_orts through (i) separation of concerns in terms of appropriate categories, and (ii) a better assessment of the feasibility of envisioned digital transformations. With its focus on data, the proposed framework perfectly _ts the current discussion on moving from ICT-driven to data-centric digital government.
Regulatory challenges to the use of distributed ledger technology: analysis of the compliance of existing regulation with the principles of technology neutrality and functional equivalence
(2021-05-04) Veerpalu, Anne; Ebers, Martin, juhendaja; Osula, Anna-Maria, juhendaja; Norta, Alexander Horst, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev väitekiri käsitleb hajusraamatutehnoloogia (HT) kohtlemist Eesti ja EL õiguse alusel konkreetsete kasutusjuhtude näitel. HT on “mitmeotstarbeline tehnoloogia”, millel on rida erinevaid kasutusvõimalusi, sh. selle kõige tuntumad näited nagu plokiahelatehnoloogia ning bitimünt. Kuivõrd olemasolev õigusraamistik on loodud tsentraliseeritud infrastruktuuride ning mitte hajutatud andmestruktuuride jaoks nagu seda on HT, siis tihtipeale takistab olemasolev õigusraamistik HT kasutamist selles sisalduvate nii otseste kui ka kaudsete kallutatud nõuete tõttu. Nimetatud dissonants on sarnane analoogmaailma jaoks loodud õigusnormide takistava mõjuga digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmisel. Seega ei ole väitekirjas käsitletavad takistused vaid HT-le omased vaid seotud iga uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Toodud probleemi uuritakseväitekirjas kolme konkreetse HT kasutusjuhu pinnal: (i) bitimündi vahetusteenuse osutamine; (ii) HT-põhise osanike nimekirja pidamine ; (iii) HT-põhise hübriid-targa lepingu ning elektroonilise allkirja kasutamine. Uurimise mõõdupuuna kasutatakse tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet ning funktsionaalse samaväärsuse alampõhimõtet, et tuvastada kallutatud nõudeid ning piirata riigivõimu voli eelistada konkreetseid tehnoloogiaid samas teisi tehnoloogiaid diskrimineerides. HT kasutusjuhtude pinnal saab järeldada, et olemasolev õigsraamistik ei ole tehnoloogia-neutraalne ning eelistab tsentraliseeritud lahendusi ning ei taga HT-põhistele funktsionaalselt samaväärsetele lahendustele samaväärset kohtlemist. Arvestades toodud järeldusi uuritakse väitekirjas ka kallutatud nõuete põhjuseid ning strateegiaid kuidas jätkusuutlikult lahendada kallutatusest tekkinud takistused HT kasutusele. Väitekirja teema on oluline arvestades ka 2020. aasta lõpus avaldatud EL-i digitaalse finantspaketi määruste eesmärki, milleks on toetada HT kasutuselevõttu EL-is.
From economic independence to political sovereignty: inventing “self-management” in the Estonian SSR
(2021-05-05) Saharov, Juhan; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö pakub välja uue analüütilise mõiste, mille abil mõtestada ENSV-s aastatel 1987-1988 toimunud muutusi poliitilises keeles. Selleks on „mõisteline innovatsioon“, millega tähistatakse kaheosalist tegevust - peale termini varasema tähenduse (mõiste) radikaalsele muutmisele loob see lisaks intellektuaalse platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste (poliitiliselt kasutatavate) mõistete esiletõusuks. Selle näiteks on terminiga „isemajandamine“ toimunu, mille senist mõistet (ettevõtte majandusiseseisvus) laiendati 1987. aastal esiteks ruumiliselt (majandusüksuselt territoriaalüksusele) ja valdkonniti (ettevõtte iseseisvusest kõikide sotsiaalsfääride iseseisvuseni vabariigis) ning teiseks, see muutus aastal 1988 kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseerivaks platvormiks (nn. IME projekt). Rahvusvahelist poliitikat kõige enam mõjutavaks tagajärjeks oli aga see, et „isemajandamise“ mõiste innovatsioon pani ettekavatsematult idanema järgmise, kõikidele liiduvabariikidele väga olulise poliitilise mõiste, milleks oli „suveräänsus“. Doktoritöö eesmärgiks on uuesti mõtestada Eesti taasiseseisvumise konteksti, asetades fookuse esiteks varasemasse perioodi ning teiseks revolutsiooni keelelisele aspektile. Lisaks „isemajandamise“ mõistelisele innovatsioonile, eristab ja kirjeldab töö mitmeid teisi mõistelisi protsesse, muuhulgas mõistete kandumist teadusest poliitikasse. Doktoritöö fookus on siin ENSV teadlaskonnal. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud, ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Nimelt näitab töö, kuidas perestroika-aegne reformipoliitiline keel oli tugevalt mõjutatud 1960.-1970. aastatel ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinide (nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaaluuringud) ekspertkeeltest. Mainitud valdkondade mõistestik ja argumendid said intellektuaalseks raamistikuks ENSV sotsiaal- ja loodusteadlastele, mida oli võimalik kasutada poliitikasse sisenemisel perestroika tulekul 1985. aastal. Töö vaatleb seega Eesti perestroika kujunemise intellektuaalset genealoogiat, küsides, millised mõisted ja „keeled“, millistest teadusvaldkondadest olid teadlastele vahenditeks poliitiliste muutuste ellu kutsumisel ja laiendamisel
Towards a more comprehensive understanding of ethnic segregation: activity space and the vicious circle of segregation
(2021-05-05) Mooses, Veronika; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rahvusrühmade ruumiline eraldatus ehk segregatsioon on teema, mis on sotsiaalteadlaste ja geograafide huviorbiidis olnud alates XX sajandi esimesest poolest. Hoolimata erinevatest meetmetest ja integratsioonipoliitikatest, on segregatsioon paljudes Euroopa linnades kahanemise asemel hoopis tõusnud, sealhulgas ka Eestis. Kui varasemalt keskenduti erinevate rahvusrühmade elukohtade paiknemisele, siis uute segregatsiooniteooriate ja andmeallikate valguses püütakse protsessi mõista komplekssemalt, hõlmates inimese kõiki tegevuskohti (kogu tegevusruumi). Käesoleva doktoritöö eesmärk on ruumilist eraldatust paremini mõista, analüüsides eestikeelse enamusrahvuse ja venekeelse vähemusrahvuse suhtluskeele, sotsiaalvõrgustike ja tegevusruumi vahelisi seoseid. Töös on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid aastatest 2007-2016. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on anonüümsed inimeste kõnetoimingute asukohaandmed mobiilsidemasti täpsusega. Töö tulemused näitasid, et etniline segregatsioon eesti ja vene keelsete inimeste vahel on Tallinnas suurim elukohas, keskmine töökohas ja madal teistes tegevuskohtades, mis asuvad väljaspool elu- ja töökohta. Ruumiline eraldatus on suurim nooremates vanusegruppides. Eestikeelsete inimeste tegevusruum on Eestis ulatuslikum kui vene keele kõnelejatel, ent välismaale reisivad vene keele kõnelejad rohkem. Töö näitas, et erinevate keelegruppide ruumikasutus on tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustikega. Näiteks pühade ajal ruumiline eraldatus kasvab, eriti väljaspool Tallinna, mil vene keele kõnelejad liiguvad piirkondadesse, kus elab rohkem vene rahvusest inimesi. Tööst tulenevalt võiks rahvuste või keelegruppide üleste sidemete tekkimist pidada oluliseks hoovaks segregatsiooni nõiaringi katkestamiseks ja integratsiooni edendamiseks, mida omakorda soodustab ühtses Eesti koolisüsteemis õppimine.
A model for assessing computational thinking skills
(2021-05-06) Palts, Tauno; Pedaste, Margus, juhendaja; Vene, Varmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia on kõikjal meie ümber ja arvutiteadus pole enam ainult eraldi distsipliin teadlastele, vaid omab aina laiemat rolli ka teistel aladel. Huvi algoritmilise mõtlemise arendamise vastu kasvab kõigil haridustasemetel alates eelkoolist lõpetades ülikooliga. Sellega seoses vajame aina enam üldhariduskoolide tasemel uuringuid, et omada paremat ülevaadet algoritmilise mõtlemise oskustest, et luua praktiline mudel algoritmilise mõtlemise hindamiseks. Algoritmilist mõtlemist kirjeldatakse paljudes artiklites, kuid sageli pole need omavahel kooskõlas ja puudub ühine arusaamine algoritmilise mõtlemise oskuste dimensioonidest. Doktoritöö sisaldab süstemaatilist kirjanduse analüüsi, kus mõjukamate artiklite sünteesimisel jõutakse kolmeetapilise algoritmilise mõtlemise oskuste mudelini. See mudel koosneb järgnevatest etappidest: i) probleemi defineerimine, ii) probleemi lahendamine ja iii) lahenduse analüüsimine. Need kolm etappi sisaldavad kümmet algoritmilise mõtlemise alamoskust: probleemi formuleerimine, abstrahheerimine, reformuleerimine, osadeks võtmine, andmete kogumine ja analüüs, algoritmiline disain, paralleliseerimine ja itereerimine, automatiseerimine, üldistamine ning tulemuse hindamine. Selleks, et algoritmilist mõtlemist süstemaatiliselt arendada, on vaja mõõtevahendit vastavate oskuste mõõtmiseks põhikoolis. Doktoritöö uurib informaatikaviktoriini Kobrase ülesannete abil, milliseid algoritmilise mõtlemise osaoskusi on võimalik eraldada Kobrase viktoriini tulemustest lähtuvalt ilmnes kaks algoritmilise mõtlemise oskust: algoritmiline disain ja mustrite äratundmine. Lisaks põhikoolile kasutati ülesandeid ka gümnaasiumis millga kinnitati, et kohendatud kujul saab neid ülesandeid kasutada algoritmilise mõtlemise oskuste hindamiseks ka gümnaasiumisgümnaasiumitasemel. Viimase asjana pakutakse doktoritöös välja teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kokkuvõttev algoritmilise mõtlemise oskusi hindav mudel.
Parkinson’s disease as a multisystem disorder: whole transcriptome study in Parkinson’s disease patients’ skin and blood
(2021-05-07) Kurvits, Lille; Taba, Pille, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Planken, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alzheimeri tõve järel on Parkinsoni tõbi (PT) teine kõige levinum neurodegeneratiivne haigus, mille puhul esineb arvestatavalt palju kliinilist valediagnoosi. PT on liigutushäire, millele on iseloomulik tahtlike liigutuste aeglus (mida tuntakse bradükineesiana), rigiidsus ja rahutreemor, mida kokku nimetatakse parkinsoni triaadiks. PT patofüsioloogiale on iseloomulik dopaminergiliste närvirakkude hävimine kesknärvisüsteemi mustaines ja närvirakkudes patoloogilise valgu α-sünukleiini kuhjumine Lewy kehakesteks. Kindla diagnoosi saab anda alles peale surma, sest hetkel pole PT jaoks olemas usaldusväärseid biomarkereid. Enamik PT juhtumitest on sporaadilised ja suured genoomiülesed uuringud näitavad, et ainuüksi geenide varieeruvus ei ole PT peamine esinemise põhjus. Seetõttu uurib käesolev teadustöö PT geeniekspressiooni (transkriptoomikat), et leida kasutavaid diagnostilisi ja prognostilisi biomarkerid. Geeniekspressiooni koespetsiifilisuse tõttu on transkriptoomika puhul oluline, millisest koest proov võtta. PT on kanooniliselt keskaju dopaminergiliste närvirakkude haigus, kuid sellest koest ei saa eluspuhuselt proovi võtta. Arvestades, et transkriptoomikat saab keskajust teha ainult peale surma, on teiste ligipääsetavate kudede leidmine eluspuhuseks diagnostikaks oluline. Potentsiaalsete huvipakkuvate kudede alla võib lugeda naha, sest PT patsientidel esineb üldpopulatsioonist rohkem melanoomi ning teisi spetsiifilisi nahaprobleeme. Naha kõrval on teine huvipakkuv kude veri, sest see on kõige lihtsamini kogutav kude ja ringeldes kogu organismis, sisaldab ta endas palju süsteemset informatsiooni. Selgitamaks, kas PT on multisüsteemne haigus, kus on haigusspetsiifiliselt muutunud ka mitteneuronaalsed perifeersed koed, on käesoleva töö eesmärgiks kaardistada PT geeniekspressiooni RNA sekveneerimise abil nahas ja veres. PT naha tulemused näitavad, et valdava osa geenide ekspressioon on alla reguleeritud ja leitud muutused peegeldavad PT ajukoes leitud mustrit. Samuti selgitavad need muutused naha kõrgemat haavatavust mutageensete ohtude suhtes, mis võib põhjendada kõrgenenud melanoomi esinemist PT põdevate inimeste nahas. Teadustöö viitab sellele, et PT võib muuta naha kui perifeerse koe geeniekspressiooni haigusspetsiifiliselt. Tulemused PT põdevate inimeste vereproovidest näitavad oluliselt vähem muutusi, mida samas on varasemate PT uuringutes juba kirjeldatud. Muutuste vähesuse tõttu on verd raske kasutada biomarkerite avastamiseks, sest tegemist on heterogeense koega ja tulemused ei pruugi seega olla reprodutseeritavad. Kahe koe võrdluses ei leitud kattuvaid oluliselt muutunud geeniekspressioone. See asjaolu rõhutab koespetsiifiliste erinevuste tähtsust geeniekspressiooni uuringutes. Käesolev uuring toob välja geeniekspressioonid, mis näitasid kõige reprodutseeritavamaid muutusi ja vajavad täiendavaid funktsionaalseid uuringuid nende biomarkeripotentsiaali hindamiseks.
Smoking, attitudes towards smoking behaviour, and nicotine dependence among physicians in Estonia: cross-sectional surveys 1982–2014
(2021-05-07) Põld, Mariliis; Pärna, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tubaka tarvitamine on üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegureid maailmas. Arstidel on ühiskonnas oluline roll suitsetamise levimuse vähendamisel, samas nende endi suitsetamiskäitumine ja hoiakud mõjutavad tähelepanu pööramist patsientide suitsetamisele. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade Eesti arstide suitsetamisest, suhtumisest suitsetamiskäitumisse ja nikotiinisõltuvusest aastatel 1982–2014. Uuring põhines Eesti arstide läbilõikelistel postiküsitlusuuringute 1982., 2002. ja 2014. aasta andmetel. Uuringu tulemused näitasid, et vahemikus 1982–2014 vähenes arstide suitsetamine ligi kolm korda ja seda just alla 45-aastaste hulgas, kuid suitsetamisega alustati üha nooremas vanuses. Aastal 2014 suitsetas igapäevaselt 12% mees- ja 4% naisarstidest. Uuringuperioodi jooksul muutusid arstide hoiakud suitsetamise suhtes vähemsoosivaks ning suurenes patsientide suitsetamisele tähelepanu pööramine. Samas oli suitsetavate arstide suhtumine suitsetamiskäitumisse oluliselt leebem. Üle poole suitsetavatest arstidest soovisid suitsetamisest loobuda. Rohkem kui kolmandikul igapäevaselt suitsetavatest arstidest oli mõõdukas või kõrge nikotiinisõltuvus, mis omakorda oli seotud suitsetamise alustamisega nooremas vanuses. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud suitsetamisest loobumise nõustamise teenuste väljatöötamisel ning suitsetamise ennetamise ja suitsetamisest loobumise nõustamise käsitlemisel meditsiinihariduses Eestis.
Delineating genetic ancestries of people of the Indus valley, Parsis, Indian jews and Tharu tribe
(2021-05-10) Pathak, Ajai Kumar; Villems, Richard, juhendaja; Chaubey, Gyaneshwer, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev on viies Tartu Ülikoolis valminud väitekiri Lõuna-Aasia rahvaste geneetilisest ajaloost. Asustatud kaasaegse inimese poolt märksa enne viimase jääaja maksimumi, elab tänapäeval selles regioonis üle 1.8 miljardi inimese – pea veerand inimkonnast. Seega ei ole võimalik süvitsi mõista kaasaegse inimese geneetise varieeruvuse kujunemist, sh eriti väljapool Sahara-alust Aafrikat, omamata detailsemat teadmist Lõuna-Aasia rahvaste geneetikast Väitekiri põhineb neljal ilmunud artiklil. Neist esimeses uurisime Kirde-Indiat asustavaid rahvaid seoses võimaliku pärinevusega Induse oru kultuurist ja järgnenud vedade ajastust. Teine ja kolmas artikkel on pühendatud migratsioonidele, mis tõid Indiasse religioosses mõttes uusi rahvagruppe: parsid Iraanist alates 7. sajandi lõpupoolelt ja juudid, kelle saabumine Indiasse on toimunud mitme lainena. Neljandas artiklis on vaatluse all Nepaalis, kuid ka India põhjapoolsetes osariikides elutsev rahvarohke tharu hõim. Esimes artikli huvitavamaks leiuks on usutavasti juba vedade ajastust tuntud Rori populatsiooni genoomis väljenduv suurem geneetiline afiinsus põhjapoolse stepivööndi rahvastega, samuti ka lääne-eurooplastega, mis räägib põhja-lõunasuunalistest migratsiooni(de)st eelajaloolisel ajal. Parside saabumist Lõuna-Aasiasse seostatakse Iraani islamiseerumisega 7. sajandil. Võrreldes parside genoome nende ajaloolises kontekstis leidsime ulatusliku segunemise Lõuna-Aasia rahvastega, sealjuures asümeetriliselt isa ja emaliinides. Sama saab väita ka Indias judaistliku traditsiooni elemente säilitanud erinevate kogukondade kohta, kelle genoomis on siiski selgelt säilunud Lähis- ja Kesk-Ida pärandit. Puudutavalt aga geneetiliselt ulatuslikult varieeruvat tharu hõimu, kelle hulgas on selgesti eristatav ka Ida-Aasia komponent, segunenuna Lõuna-Aasia pärandiga, paistab õigustatud olevat neid vaadelda esmajoones mitte sedavõrd deemilise, kuivõrd just kultuurilise konstruktsioonina.
Teaduskommunikatsioon avatud teaduse võtmes
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2021-05-13) DataCite Eesti; Tartu Ülikooli raamatukogu
Developing and applying bioinformatics tools for gene expression data interpretation
(2021-05-19) Kolberg, Liis; Peterson, Hedi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad teadlastel korraga mõõta kõikide geenide avaldumise ehk ekspressiooni tasemeid erinevates tingimustes ja inimgruppides. Näiteks mõõdetakse geenide ekspressiooni kasvaja diagnoosiga inimeste vähi- ja normaalses koes. Tulemuseks on mahukad andmestikud kümnete tuhandete geenide ekspressioonitasemetega, kust otsitakse sarnase profiiliga geene, mis võivad olla kaasatud teatud vähitüübi avaldumisse. Selleks kasutatakse erinevaid andmekaeve meetodeid ning statistilisi teste, mis leiavad sarnaselt käituvate geenide grupid. Nende geenigruppide paremaks mõistmiseks koondatakse nende kohta teada olev info ja tuvastatakse sealt ühised kirjeldused. Nii võib leida varem vähem uuritud geenidele uusi funktsioone või uuritava haigusega seotud uusi geene. Sellise analüüsi raames on vaja rakendada mitmeid meetodeid ja teha suurel hulgal statistilisi teste, mille läbi viimiseks loovad bioinformaatikud erinevaid tööriistu. Käesolevas doktoritöös arendasime kahte tööriista, g:Profiler ja funcExplorer, mis aitavad geeniekspressiooni andmeid lihtsalt interpreteerida. g:Profiler leiab geeninimekirjade kirjeldustest olulise ühisosa, funcExplorer grupeerib sarnase profiiliga geenid, võttes arvesse ka g:Profileri leitud kirjeldusi. Muuhulgas esitavad antud tööriistad tulemusi jooniste abil ja interaktiivselt, võimaldades kiirelt hoomata andmete sisu ning jagada saadud tulemusi teistega. Töö teises osas uurisime geenide ekspressiooni mõjutavaid geneetilisi variante. Selleks leidsime funcExploreriga esmalt sarnase ekspressiooniga geenigrupid. Seejärel tuvastasime geneetilised variandid, mis mõjutavad nende geenide avaldumise taset. Lõpuks kasutasime g:Profilerit, et tõlgendada saadud gruppe ja seeläbi ka neid mõjutavaid geneetilisi variante. Tehtud analüüsi käigus leidsime uue seose, mille oluliseks osaks on ekspressiooni mõõtmise aeg ja tingimused ning kinnitasime mitmeid varasemalt leitud tugevaid seoseid geneetiliste variantide ja geeniekspressiooni vahel.
Koroonaviiruse levikut piiravad meetmed koolis: teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade ja soovitused
(Tartu, 2021-05-21) Kudre, Daisy; Pärna, Kersti; Jürisson, Mikk; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Developing a data analysis pipeline for automated protein profiling in immunology
(2021-05-24) Fishman, Dmytro; Peterson, Hedi, juhendaja; Vilo, Jaak, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valgud on ühed elu kõige olulisemad ehituskivid. Need pisikesed molekulid on vastutavad terve organismi funktsioneerimise eest. Valkude ampluaa on rikkalik, nende ülesannete hulka kuuluvad näiteks nii immuunvastuse algatamine infektsioonide vastu, rakkude igapäevase homöostaasi tagamine kui ka palju muud. Selge on ka see, et selliste keerukate protsesside läbiviimiseks ei piisa ühest valgust, vaid on vaja paljude valkude täpset ja koordineeritud koostööd. Kuid kõik valgud pole võrdselt kasulikud, on valke, mille olemasolu on eluliselt tähtis organismi funktsioneerimiseks, kuid on ka selliseid, mis tekitavad probleeme, eriti normaalsest kõrgemate tasemete korral. Sellest tulenevalt on oluline teada, mis valke ja kui palju mingil hetkel organismi mingis kindlas koes on. Nimelt aitavad sellised teadmised paremini uurida nii haigusmehhanisme kui ka mõista inimeses toimuvaid bioloogilisi protsesse üldiselt. Valk-kiip on üheks selliseks tehnoloogiaks, mis võimaldab uurida valkude tasemeid inimese veres. Täpsemalt, see tehnoloogia võimaldab korraga uurida tuhandeid valke ja seega saab selle tehnoloogia abil genereerida suuri andmestikke. Nende andmete analüüsimine võib osutuda aga üsna keeruliseks ülesandeks. Nimelt puuduvad selleks otstarbeks lihtsalt kasutatavad ja automatiseeritud tööriistad. Me oleme teinud mitmeid teadustöid, mis keskenduvad valk-kiipide andmete analüüsile ning nende uuringute jooksul oleme katsetanud paljusid erinevaid andmeteaduse meetodeid. Samuti on need uuringud olnud tulemuslikud, näiteks oleme tuvastanud ja iseloomustanud valke, mis on APS1 haiguse korral autoimmuunse reaktsiooni sihtmärkideks. Nendest uuringutest kogutud teadmiste põhjal oleme loonud lihtsasti kasutatava veebirakenduse PAWER, mis rakendab erinevaid arvutuslikke meetodeid ning võimaldab kasutajal läbi viia poolautomaatset analüüsi. Käesoleva doktoritöö aluseks olevad uuringud on olnud ka oluliseks lähtekohaks mitmetele teistele haigusmehhanisme uurivatele töödele ning on kaasa aidanud masinõppepõhiste meetodite standardiseerimisele bioloogias.
Contemporary urban policies and planning measures in socialist-era large housing estates
(2021-05-25) Pirrus, Johanna; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühendkuningriigi eeskujul on lääneriigid järk-järgult vabaturumajandusele üle minnes läbinud palju poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, näiteks erastamine, mille tulemusel on süvenenud sotsiaal-majanduslik segregatsioon ja ruumiline ebavõrdsus, eriti elamusektoris. Postsotsialistlikus kontekstis, kus enamiku elamusektorist moodustavad suured korterelamupiirkonnad, kajastab nende alade sotsiaalne mitmekesisus siiani olukorda, mis kujunes nõukogude perioodil sisserände tulemusena. Väitekirjas esitatud näidete põhjal saab jälgida linnapoliitilist ja ruumilise planeerimise arengut pärast peaaegu täielikku erastamist ning luua õppematerjal ühiskondadele, kus erastamine ja vabaturumajandusele siirdumine alles toimub. Uuringu tulemustest selgus, et Baltimaades valitsenud äärmuslik erastamine on loonud olukorra, kus linnaplaneerimist juhib ja kammitseb tänini pigem era- ja majandushuvi kui linnaplaneeringuline strateegia ja arenguvisioon. Üha enam on tunda elanike nõudlust parema elukeskkonna järele. Ent peale elanike on ruumisekkumise nõudlus tekkinud ka ruumiekspertidelt (arhitektid, geograafid, urbanistid, maastikuarhitektid). Huvitav on ehk seegi, et kui siselinnad taassünnivad gentrifikatsiooni kaudu, siis sotsialismiaegsetes korterelamupiirkondades on samuti toimumas renessanss. Erinevus näib olevat üksnes selles, et gentrifikatsioon ja sellega kaasnev kogukonnaaktivism sünnib piirkonna seest, kuid korterelamupiirkondade renessanss algatatakse väljast, ruumiekspertide poolt. Seega on ka avaliku sektori roll siselinnade või korterelamupiirkondade arengut suunates erinev. Siselinna arengus peab avalik sektor toimima jahutajana, piirates kinnisvaraarendajate tuhinat ja leevendades seeläbi ehituse tekitatud survet piirkonnas. Kuid korterelamupiirkondades peab avalik sektor pidevalt soodustama ja isegi õhutama ühest küljest kogukonnaaktivismi ning koostööd eri osaliste vahel, teisalt aga kinnisvaraarendajate huvi seal ehitada.