Sirvi Kuupäev , alustades "2021-05-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

From economic independence to political sovereignty: inventing “self-management” in the Estonian SSR
(2021-05-05) Saharov, Juhan; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö pakub välja uue analüütilise mõiste, mille abil mõtestada ENSV-s aastatel 1987-1988 toimunud muutusi poliitilises keeles. Selleks on „mõisteline innovatsioon“, millega tähistatakse kaheosalist tegevust - peale termini varasema tähenduse (mõiste) radikaalsele muutmisele loob see lisaks intellektuaalse platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste (poliitiliselt kasutatavate) mõistete esiletõusuks. Selle näiteks on terminiga „isemajandamine“ toimunu, mille senist mõistet (ettevõtte majandusiseseisvus) laiendati 1987. aastal esiteks ruumiliselt (majandusüksuselt territoriaalüksusele) ja valdkonniti (ettevõtte iseseisvusest kõikide sotsiaalsfääride iseseisvuseni vabariigis) ning teiseks, see muutus aastal 1988 kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseerivaks platvormiks (nn. IME projekt). Rahvusvahelist poliitikat kõige enam mõjutavaks tagajärjeks oli aga see, et „isemajandamise“ mõiste innovatsioon pani ettekavatsematult idanema järgmise, kõikidele liiduvabariikidele väga olulise poliitilise mõiste, milleks oli „suveräänsus“. Doktoritöö eesmärgiks on uuesti mõtestada Eesti taasiseseisvumise konteksti, asetades fookuse esiteks varasemasse perioodi ning teiseks revolutsiooni keelelisele aspektile. Lisaks „isemajandamise“ mõistelisele innovatsioonile, eristab ja kirjeldab töö mitmeid teisi mõistelisi protsesse, muuhulgas mõistete kandumist teadusest poliitikasse. Doktoritöö fookus on siin ENSV teadlaskonnal. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud, ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Nimelt näitab töö, kuidas perestroika-aegne reformipoliitiline keel oli tugevalt mõjutatud 1960.-1970. aastatel ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinide (nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaaluuringud) ekspertkeeltest. Mainitud valdkondade mõistestik ja argumendid said intellektuaalseks raamistikuks ENSV sotsiaal- ja loodusteadlastele, mida oli võimalik kasutada poliitikasse sisenemisel perestroika tulekul 1985. aastal. Töö vaatleb seega Eesti perestroika kujunemise intellektuaalset genealoogiat, küsides, millised mõisted ja „keeled“, millistest teadusvaldkondadest olid teadlastele vahenditeks poliitiliste muutuste ellu kutsumisel ja laiendamisel
Towards a more comprehensive understanding of ethnic segregation: activity space and the vicious circle of segregation
(2021-05-05) Mooses, Veronika; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rahvusrühmade ruumiline eraldatus ehk segregatsioon on teema, mis on sotsiaalteadlaste ja geograafide huviorbiidis olnud alates XX sajandi esimesest poolest. Hoolimata erinevatest meetmetest ja integratsioonipoliitikatest, on segregatsioon paljudes Euroopa linnades kahanemise asemel hoopis tõusnud, sealhulgas ka Eestis. Kui varasemalt keskenduti erinevate rahvusrühmade elukohtade paiknemisele, siis uute segregatsiooniteooriate ja andmeallikate valguses püütakse protsessi mõista komplekssemalt, hõlmates inimese kõiki tegevuskohti (kogu tegevusruumi). Käesoleva doktoritöö eesmärk on ruumilist eraldatust paremini mõista, analüüsides eestikeelse enamusrahvuse ja venekeelse vähemusrahvuse suhtluskeele, sotsiaalvõrgustike ja tegevusruumi vahelisi seoseid. Töös on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid aastatest 2007-2016. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on anonüümsed inimeste kõnetoimingute asukohaandmed mobiilsidemasti täpsusega. Töö tulemused näitasid, et etniline segregatsioon eesti ja vene keelsete inimeste vahel on Tallinnas suurim elukohas, keskmine töökohas ja madal teistes tegevuskohtades, mis asuvad väljaspool elu- ja töökohta. Ruumiline eraldatus on suurim nooremates vanusegruppides. Eestikeelsete inimeste tegevusruum on Eestis ulatuslikum kui vene keele kõnelejatel, ent välismaale reisivad vene keele kõnelejad rohkem. Töö näitas, et erinevate keelegruppide ruumikasutus on tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustikega. Näiteks pühade ajal ruumiline eraldatus kasvab, eriti väljaspool Tallinna, mil vene keele kõnelejad liiguvad piirkondadesse, kus elab rohkem vene rahvusest inimesi. Tööst tulenevalt võiks rahvuste või keelegruppide üleste sidemete tekkimist pidada oluliseks hoovaks segregatsiooni nõiaringi katkestamiseks ja integratsiooni edendamiseks, mida omakorda soodustab ühtses Eesti koolisüsteemis õppimine.