Sirvi Kuupäev , alustades "2021-07-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

The neuroprotective effect of GLP-1 receptor agonist liraglutide in a rat model of Wolfram syndrome
(2021-07-02) Seppa, Kadri; Plaas, Mario, juhendaja; Terasmaa, Anton, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Wolframi sündroom on haruldane autosomaalse retsessiivse pärandumismustriga haigus, mida põhjustab Wfs1 geeni poolt kodeeritud Wolframiini valgu düsfunktsioon. Wolframi sündroomi esimene sümptom on insuliinist sõltuv diabeet ning sellele järgnevad nägemisnärvi atroofia, magediabeet ja neuroloogilised komplikatsioonid. Insuliinist sõltuv diabeet on kontrollitav insuliini asendusraviga, seega on Wolframi sündroomiga patsientidele enim muret valmistav neurodegeneratsioon, millel puudub ravi. Seepärast on oluline välja töötada neuroprotektiivseid ravimeetodeid, mis oleksid võimelised aeglustama haiguse kulgu ja seeläbi pikendama Wolframi sündroomiga patsientide eluiga. Wolframiini valgu düsfunktsioonist põhjustatud Wolframi sündroomi uurimiseks on meie uurimisrühm loonud Wfs1 KO roti, kelle Wfs1 geeni viies kodeeriv ekson on deleteeritud. Antud doktoritöö eesmärk oli iseloomustada Wfs1 KO roti fenotüüpi, eesmärgiga kasutada seda uute ravistrateegiate väljatöötamisel. Antud töös pöörati erilist tähelepanu Wolframi sündroomiga seotud neurodegeneratsioonile, mida on insuliinist sõltuva diabeediga võrreldes vähe uuritud. Käesolevas doktoritöös selgus, et Wfs1 KO rottidel tekkisid Wolframi sündroomi peamised sümptomid: insuliinist sõltuv diabeet ja neurodegeneratsioon. See näitab, et Wfs1 KO rott on tõepoolest Wolframi sündroomi loommudel ja seda saab kasutada Wolframi sündroomi ravistrateegiate testimiseks. Diabeedivastane ravim liraglutiid kaitses Wfs1 KO rotte glükoositalumatuse tekke eest. Lisaks vähendas ravi liraglutiidiga neuropõletikku oliivituumades, ER-stressi ja neuronite ruumala suurenemist (neuronal swelling). Lisaks oli BDNF-i mimeetikul 7,8-dihüdroksüflavoonil (7,8-DHF) põletikuvastastane toime hipokampusele ja säilitas kognitiivse funktsiooni Wfs1 KO loomadel, kuigi 7,8-DHF-il diabeedivastast toimet ei tuvastatud. Seetõttu võib ravi liraglutiidiga, või liraglutiidi ja 7,8-DHF-i koosmanustamine Wolframi sündroomiga patsientidel olla paljutõotavaks ravistrateegiaks. Prekliinilistest uuringutest inspireerituna on alustatud kliinilist uuringut liraglutiidiga, seega selgitavad edasised uuringud välja liraglutiidi toime Wolframi sündroomiga patsientidele.
Teachers’ general pedagogical knowledge: its nature, assessment and representation in practice
(2021-07-02) Malva, Liina; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetajakoolituse uurijad eristavad kolme peamist õpetajate teadmiste kategooriat: ainealased teadmised, õppesisu pedagoogilised teadmised ning üldpedagoogilised teadmised. Kui esimese kahe teadmiste kategooria raames on läbi viidud arvukaid uuringuid, siis õpetajate üldpedagoogilised teadmised on teadustöös saanud pigem vähem tähelepanu. Erinevad uurijad on üldpedagoogiliste teadmiste esialgset definitsiooni, mis hõlmas endas peamiselt klassi juhtimist ja korraldust, läbi aastate täiendanud. Lisaks tunnusele, et üldpedagogoogilised teadmised on õppeainest sõltumatud, defineeritakse seda teadmiste kategooriat kui õpetajate spetsialiseerunud teadmisi, mis aitavad luua ja hallata kõikide õpilaste jaoks efektiivset õpetamise ja õppimise keskkonda. OECD CERI eestvedamisel töötati välja Teacher Knowledge Survey (TKS) instrument, mille eesmärgiks on uurida õpetajate teadmisi testi abil. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida TKS instrumenti ning saada ülevaade praktikas kasutatavatest üldpedagoogilistest teadmistest. Andmeid koguti kombineeritud meetodi kaudu nii õpetajakoolituse üliõpilastelt, töötavatelt õpetajatelt kui ka õpetajakoolituse õppejõududelt. Tulemused näitavad, et üldpedagoogilised teadmised on pigem ühedimensioonilised. Uurimusest selgus ka, et Eesti üliõpilaste ja õpetajate üldpedagoogilised teadmised on pigem sarnased. Kui üliõpilaste teadmised kasvavad läbi õpetajakoolituse, siis praktikaga kokkupuutel olid kõikides valimirühmades teadmised pigem madalamad. Need tulemused viitavad sellele, et TKS test mõõdab pigem teoreetilisi teadmisi ja vähem praktilisi teadmisi, mida õpetajad omandavad pedagoogilise töö käigus. Sellest tulenevalt uuriti viimasena üldpedagoogiliste teadmiste rakendumist praktilises õpetamistöös. Tulemused näitavad, et õpetajad küll eristavad üldpedagoogiliste teadmiste erinevaid dimensioone, kuid nende dimensioonide vahel on mitmeid kattuvaid tunnuseid. Õpetajate kirjeldatud teadmised keskendusid kõige enam õpilastega suhete loomisele ning nende toetamisele. Kirjeldatud tulemuste alusel antakse doktoritöös soovitusi üldpedagoogiliste teadmiste arendamiseks ja hindamiseks õpetajakoolituses ning suuniseid edasiseks uurimistööks üldpedagoogiliste teadmiste valdkonnas.
Arbuscular mycorrhizal fungal biodiversity for sustainable agroecosystems
(2021-07-02) Vahter, Tanel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus uuriti taimede ja seente vahelist vastastikku kasulikku kooselu, mükoriisat, moodustavate mullaseente ökoloogiat põllumajandusmaastikes. Kuna nende seente abil saavad taimed mullast vajaminevaid toitaineid, on nad oluline osa mulla elustikust ning panustavad ka põllumajanduse jätkusuutlikkusse. Töö üks põhieesmärke oli uurida, kuidas levinud põlluharimise praktikad mükoriisaseeni mõjutavad ning millised praktikad võiksid nende elurikkust suurendada. Uuringutes leidsime, et sarnaselt Lääne-Euroopaga on ka Eestis olenevalt põlluharimise viisidest mükoriisaseente elurikkuses suured erinevused – mitmekesisemate ja vaesemate põldude mükoriisaseente liigirikkuse vahe oli koguni kuuekordne. Olulisteks negatiivseteks teguriteks olid sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine, kuid positiivselt mõjusid orgaaniliste väetiste kasutamine ja maastikuelementide rohkus. Lisaks saime teada, et lühiajaliste rohumaade lisamine külvikorda soodustab mullaseeni ning külvikorra planeerimisel tasuks mõelda kasvatatavate sortide valiku peale. Näiteks selgus, et mõned ajaloolised nisusordid kasvavad paremini koos mahetootmise põllu mullast pärit seentega, samas kui mõni kaasaegne sort jällegi intensiivtootmise mulla seentega. Selle teadmise baasilt oleks võimalik tulevikus aretada näiteks mükoriisasõbralikke sorte nii mahe- kui tavaviljelusse. Lisaks eksperimenteerisime ka liigirikaste taimekoosluste taastamisega, luues liigivaestesse põlevkivikarjääridesse mükoriisaseente abiga kõigest mõne aastaga rohelised niidud. Sama metoodikat kasutades võiks tekitada elurikkuse tugipunkte ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikesse, kus taimede, putukate ja mükoriisaseente elustik põllumajandustootjale kasu saaks tuua. Seega, kasutades rohkem orgaanilisi väetisi ja tõrjudes haiguseid ning kahjureid mitmekesise külvikorraga saab luua mükoriisaseeni soodustavad tingimused. Lisades maastikesse veel uusi ja hoides olemasolevaid elurikkuse tugipunkte, võiksime olla eeskujuks oma kodukandi kõrge elurikkuse ja sellega arvestava toidutootmisega.
Characterization of ancient Eurasian influences within modern human genomes
(2021-07-02) Yelmen, Burak; Pagani, Luca, juhendaja; Metspalu, Mait, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva inimgenoomid on iidsete komponentide segu. Tänu vana DNA (aDNA) uuringute arengule saame me nende komponentide päritolu kindlaks teha ja neid uurida. Kuid aDNA ei pruugi olla kättesaadav või võib paljudel juhtudel olla madala kvaliteediga, kuna DNA struktuur laguneb aja ja erinevate keskkonnamõjude tõttu. Õnneks saame neid iidseid kihte kindlaks teha ja eraldada ka tänapäeva inimgenoomidest, kasutades lokaalse põlvnemise tuletamise meetodeid. Selle lähenemisega saame uurida segunenud populatsioone, millel on tugevalt erinevad põlvnemiskomponendid, demograafilisest ja funktsionaalsest aspektist. Käesolev doktoritöö keskendub kahele sellisele rühmale: Lõuna-Aasia populatsioonidele, mis koosnevad Lääne-Euraasia ja Lõuna-Aasia komponentidest, ja Etioopia populatsioonidele, mis koosnevad Euraasia ja Aafrika komponentidest. Doktoritöö esimeses osas käsitletakse Lõuna-Aasia mineviku demograafilisi sündmusi, ulatuslikku genoomset varieeruvust ja segunemisjärgset looduslikku valikut, genereerides tänapäeva Lõuna-Aasia genoomide kahe peamise põlvnemiskomponendi jaoks surrogaadid. Teises osas hinnatakse üht lokaalse põlvnemise tuletamise põhist meetodit segunenud genoomide põlvnemiskomponentides valiku tuvastamise parandamise osas ja meetodit rakendatakse Lõuna-Aasia genoomide puhul. Kolmandas ja viimases osas rakendatakse esimeses osas kirjeldatule sarnast lähenemist Etioopia genoomide puhul, et määrata täpselt tänapäeva etiooplaste Euraasia põlvnemiskomponendi allikas.
Single nucleotide variants affecting placental gene expression and pregnancy outcome
(2021-07-02) Kikas, Triin; Laan, Maris, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Platsenta on unikaalne organ, mis eksisteerib inimkehas ainult raseduse ajal ning kõrvalekalded selle normaalsest arengust ja funktsioonist võivad kaasa tuua rasedustüsistusi, näiteks preeklampsia. Nende üks riskitegureid on nihe oluliste platsenta geenide avaldumise profiilis. Mehhanismid, mis vastutavad platsenta genoomi regulatsiooni eest vastavalt loote vajadustele ja raseduse etapile pole seni detailselt teada. Muude regulaatorite seas on esile tõusnud ka geneetiliste variantide ehk eVariantide mõju geenide avaldumise taseme mõjutajatena. Platsenta koes on neid seni vähe uuritud. Antud töö eesmärk oli uurida platsenta genoomi variantide mõju geenide avaldumisele ning rasedustüsistuste tekke riskile. Esiteks analüüsin kahe preeklampsia kandidaatgeeni Vaskulaarse endoteeli kasvufaktori retseptor 1 (FLT1) ja Stanniokaltsiin 1 (STC1) varieeruvust. Eesti rasedate valimis (2097 naist) tuvastasin FLT1 geeni lähedal asuva variandi tugeva ning spetsiifilise seose preeklampsia esinemise riskiga. On huvitav, et see variant mõjutas FLT1 geeni avaldumise taset ainult preeklampsia juhtumite platsentades. Leidsin ka STC1 geeniprodukti taset mõjutava geenivariandi, kuid selle seos preeklampsiaga vajab veel täiendavaid uuringuid. Teiseks viisin läbi ülegenoomse analüüsi, et uurida laiemalt platsenta kude mõjutavaid eVariante. Tuvastasin 199 geneetilist seost, mis mõjutasid 63 geeni avaldumist. Neist 13 olid varasemalt platsentas kirjeldamata. Illustreerides platsenta geneetiliste variantide laia fenotüübilist mõju, oli osa leitud geenivariante varasemalt seostatud täiskasvanuea haiguste riskidega või olid minu analüüsitud valimis seotud vastsündinu kasvuparameetritega. Kombineerides tulemusi varasema kirjandusega, koostasin koondnimekirja ~400 platsenta geenist, mille avaldumine on mõjutatud geneetilisest varieeruvusest. See ülevaade on hea lähtepunkt tulevastele platsenta eVariantide uurimustele nii bioloogilises kui meditsiinilises võtmes, e.g., seoses rasedustüsistusetega.