Sirvi Kuupäev , alustades "2021-10-20" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Проблема женского литературного творчества в России в первой трети XIX в. Случай А. П. Буниной(2021-10-20) Нестеренко, Мария; Степанищева, Татьяна, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirjandus kui professionaalne tegevus oli aktsepteeritud Venemaal suhteliselt hilja, 18.saj lõpus. Samal ajal hakkasid esile kerkima ka esimesed naiskirjanikud, kelle tee loomingule oli üsna keeruline. Süsteemsed uurimused naiste kirjatöö probleemist 19.saj esimese kolmandikul seni puudusid. Käesolevas töös analüüsiti naiskirjanike osaluse tunnistamise protsessi mainitud perioodi vene kirjanduses. Naiste tegelemine kirjandusega kutsus siis esile ägedaid vaidlusi vene perioodikas; arutati talutavaid piire, mida võidi aktsepteerida naisliteraatide tegevuses. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas need protsessid kajastusid poetess Anna Petrovna Bunina (1774-1829) kirjaniku biograafias ja -maines. Töös analüüsiti erinevaid allikaid, eelkõige perioodilisi väljaandeid. Analüüsi põhjal ilmnes, et kahe vastaka kirjandusleeri – Nikolai Karamzini ja tema pooldajate ning Aleksander Šiškovi ja tema pooldajate seisukohad valgustatud aadlipreilide kultuurimissiooni kohta olid üsna sarnased. Siiski tuuakse välja fakt, et Šiškovi juhitud kirjandusselts „Vene keele harrastajate vestlusring“ võttis naiskirjanikke vastu oma ridadesse. Väitekirja kolmanda ja neljanda peatüki tsentrumiks on Anna Bunina looming, tema luulekogumik „Vilumatu muusa“ (1809-1812) ning poetessi maine kujunemine kirjanduskriitikas 1800.-1840.aastatel. Selgitatakse, et Bunina uuendustele luules ei pööranud kriitika tähelepanu, aga tema mitte kõige õnnestunum kirjanduslik ampluaa „vene Sappho“ kutsus esile epigramme ja paroodiaid. Anna Bunina juhtumit on käsitletud ereda näitena naiskirjaniku retseptsiooni mudelitest 19.saj alguse vene kirjanduses.