Sirvi Kuupäev , alustades "2021-10-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Protection of employee privacy in the digital workplace
(2021-10-26) Suder, Seili; Erikson, Merle, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva töökohad digitaliseeruvad üha enam. Uued rakendused ja nutiseadmed võimaldavad tööandjatel koguda hulgaliselt töötajate isikuandmeid erinevatest allikatest. Taoliste tehniliste võimaluste olemasolu võib kergelt viia töötaja isikuandmete kaitse reeglite rikkumise ja privaatsust riivava käitumiseni. Doktoritöös analüüsin, kuidas Euroopa Liidu privaatsus- ja andmekaitseraamistik tuleb antud väljakutsega toime ning kuivõrd suudab kaitsta töötajat privaatsust riivava jälgimise eest töökeskkonnas. Doktoritöö põhineb viiel eelretsenseeritud publikatsioonil ja keskendub privaatsuse ning andmekaitse küsimustele, mis käsitlevad kolme digitaalset jälgimistehnoloogiat – töötaja sotsiaalmeedia jälgimine, mikrokiibistatud töötajate jälgimine ja kontaktide tuvastamist võimaldavate rakenduste abil töötajate jälgimine COVID-19 leviku ajal. Doktoritöö eesmärk on kindlaks teha, kas EL-is on vaja kehtestada õigusakt, mis reguleerib töötaja privaatsust ja andmekaitset juhul, kui tööandja rakendab digitaalseid jälgimistehnoloogiaid ja millistel tingimustel peaks jälgimine olema lubatud. Doktoritöös väidan, et invasiivsete jälgimispraktikate ja töösuhte osapoole ebavõrdsete positsioonide tõttu on vajalik EL tasandi õigusakt, mis võimaldab töötajal keelduda privaatsust riivavast jälgimistehnoloogiast ja annab tööandjale juhiseid, millistel tingimustel on töötaja jälgimine lubatud. Näiteks tuleb õigusaktiga ette näha, et tööandja ei tohi töötajat jälgida ja tema andmeid töödelda, kui selleks puudub vajadus. Sellest reeglist võib teha erandi näiteks kuriteo, tõsise väärkäitumise või muude õigusaktis üheselt esitatud põhjustel, näiteks tööõnnetuse ennetamiseks. Töökohal ei tohi lubada salajast jälgimist ja liikumisandmete kogumist.
Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpetamisel
(2021-10-26) Härm, Silja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Riiklikes õppekavades on kirjeldatud usundiõpetus valikainena. Uurimuses analüüsitakse gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalseid valikuid usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest, õppe-eesmärkidest, -sisust, -meetoditest ja hindamisest riikliku ainekava raamistikus. Uurimuse jaoks tehti 22 intervjuud gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajatega. Neid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi ja diskursusanalüüsi meetodil. Tulemused näitasid, et õpetajate arusaamad usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest on kooskõlas ainekavaga. Nii leiavad nad, et usundiõpetus peaks lähtuma usuvabaduse tunnistamise põhimõttest, arvestama religioosselt pluralistliku maailmaga ega tohiks esitada ühtegi maailmavaadet õpilasele normatiivsena. Õpetajatega tehtud intervjuudes tuli esile kolm erinevat õppe-eesmärkide diskursust. Kuigi selgeid seoseid nende kasutamisel õpetajate eluloolise taustaga ei ilmne, on kõik õpetajad, kellel on esiplaanil religiooniteemasid õpilaste endi eluga seostav diskursus, õppinud religioonipedagoogikat või teoloogiat. Õpetajad oskavad valida õppe-eesmärkidega sobivaid õppemeetodeid. Esiplaanil on arutlused, diskussioonid ja õppekäigud. Valikainele iseloomulikult ei saa loota õpilaste motiveerimisele hinnetega. Õppeaine populaarsus oleneb sellest, kuivõrd kaasahaaravaks suudab õpetaja aine kujundada. Osa probleeme on õpetajatel sarnased teiste maade õpetajate probleemidega, mis on ilmnenud rahvusvahelistes empiirilistes uuringutes, näiteks erapooletu õpetamine ja sallimatuse taunimine. Kuid erinevalt teistest riikidest tulid välja probleemid, mis on seotud usundiõpetuse kui valikainega ning õpikute ja õppematerjalide vähesusega. Kuna valdavalt pole õpilased põhikoolis läbinud usundeid tutvustavat kursust, siis peavad õpetajad selle ainesisu liitma oma töökavasse. Lõpus on esitatud kolm mudelit, kuidas on omavahel seotud usundiõpetuse laad ja õpetajalt oodatav professionaalsus.