Sirvi Kuupäev , alustades "2021-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

The deadly fate of Romanian politics
(2021-11) Chiruta, Ionut
“@Government There’s a pothole in my street!”: Canadian citizens’ adoption choices of social media use in citizen-government relations
(2021-11) Homburg, Vincent; Moody, Rebecca
Social media platforms such as Twitter and Facebook offer new opportunities for co-production and interaction between citizens and government agencies. Until now, explanations of why citizens use social media to interact with government have been lacking in the literature. This article concludes on the basis of survey data gathered among Canadian citizens that social media use in citizen-government relations is explained by citizens’ perceived effectiveness and trust in social media organizational infrastructure, with trust in government, social media anxiety and ease of use not having an impact. Implications for research and practice are discussed.
Designing, implementing and evaluating teaching and learning modules for promoting decision-making towards STEM careers
(2021-11-03) Kotkas, Tormi; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö lähtub probleemidest, et väike osa Eesti õpilastest seostab oma tulevikku elukutsetega loodusteaduste ja tehnoloogia (LTT) valdkonnas ning tüdrukute seas on vähene huvi inseneeria ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade valiku vastu. Eelmainitud probleemide põhjustena on välja toodud puudujääke loodusteaduslike ainete õpetamispraktikates, mis ei toeta õpilastes huvi kujunemist, LTT valdkonna väärtustamist ning õpilaste LTT-alase karjääriteadlikkuse kujunemist. Tihti pole õpetajatelgi teadlikkust elukutsete mitmekesisusest LTT valdkonnas. Seetõttu töötati välja LTT valdkonna karjääriteadlikkust toetav sekkumine ning hinnati selle mõju põhikooli õpilaste õpimotivatsioonile, karjääriteadlikkusele ja karjäärivalikutele. Sekkumine koosnes viie kontekstipõhise, aktiivõpet võimaldava õppemooduli rakendamisest loodusteaduste tundides 7.-9. klassis, mille käigus ehitati muuhulgas mobiili laadiv päikesepaneel, külastati limonaaditööstust ja kehastuti tolliametnikuks. Sekkumine viidi läbi kolmes Eesti koolis (N = 104) ja mõju selgitamiseks kaasati kontrollgrupp (N = 24). Käesoleva doktoritöö tulemustena leiti, et karjääriteadlikkust toetav sekkumine oli enamike õpilaste jaoks huvitav, õppeprotsess meeldiv ja toetas õpitu väärtustamist erinevatel tasemetel (isiklik, perekondlik, kohalik, globaalne). Samas ei vastanud valitud teemad ja ka tutvustatud elukutsed enamike õpilaste huvidele või karjäärivalikutele, mistõttu olid vähesed osalenud õpilastest valmis kajastatud teemasid edasi õppima. Olulise tulemusena näidati, et karjääriteadlikkust toetav sekkumine aitas kaasa nii poiste kui tüdrukute karjääriteadlikkuse kasvule. See omakorda loob eeldused, et otsuseid LTT valdkondade valimise kasuks või kahjuks tehakse teadmiste põhiselt mitte toetudes ühiskonnas levinud stereotüüpidele. Lisaks leiti, et proportsionaalselt rohkemate sekkumises osalenud õpilaste seas püsis LTT valdkond karjäärivalikuna võrreldes kontrollgrupi õpilastega. Uuringu tulemustest ning valdkondlikust teaduskirjandusest lähtuvalt on soovitav rakendada loodusteaduste tundides õpilaste karjääriteadlikkust toetavaid kontekstipõhiseid ja aktiivõpet võimaldavaid õpimooduleid.
Inhibitors and photoluminescent probes for in vitro studies on protein kinases PKA and PIM
(2021-11-03) Nonga, Olivier Etebe; Uri, Asko, juhendaja; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Proteiinkinaasid (PK-d) katalüüsivad valkude fosforüülimist. PK-de ebanormaalne aktiivsus rakkudes on korrelatsioonis keeruliste haigustega. Seetõttu teeb farmaatsiatööstus märkimisväärseid jõupingutusi, et reguleerida PK-de aktiivsust inhibiitoritega ja jälgida nende aktiivsust luminestsents-sondidega. Käesolevas töös kasutatud ARC-inhibiitorid on keemiliselt struktuurilt adenosiini matkivate heteroaromaatsete fragmentide ja peptiidide analoogide konjugaadid, neid ühendeid on pikemalt uuritud Tartu Ülikooli keemia instituudis. Käesolevas uuringus näidati, et PK PKA katalüütilise alaühiku α-isovormi (PKAcα) monoklonaalse antikeha (kloon D38C6) seondumine sihtvalguga on konkurentne ARC-Lum(Fluo) sondiga ja see antikeha inhibeerib substraadi fosforüülimist. Proovi järjestikust töötlemist nende konkureerivate PKAcα ligandidega kasutati tundliku AbARC immuunanalüüsi-meetodi väljatöötamiseks, mis võimaldas määrata väikseid koguseid (alates 93 pg) PKAcα rakulüsaatides. Hiljuti avastati Cushingi sündroomiga patsiendil S54L mutatsiooniga PRKACB geen. See mutatsioon viib PK glütsiinirikka aasa struktuuri muutumiseni. Käesolevas uuringus konstrueeriti muteerunud PK suhtes kuuekordse selektiivsusega inhibiitor. Lisaks töötati välja luminestsents-meetod PKAcβ-valgu kaubanduslike ja väljatöötatud inhibiitorite afiinsuse määramiseks. Koostöös Oxfordi ülikooliga viidi läbi ARC-inhibiitorite ja proteiinkinaasi PIM-1 komplekside röntgenstruktuuranalüüs. Saadud struktuurimudelitest lähtuvalt konstrueeriti lihtsustatud keemilise ehitusega ained. Uued inhibiitorid derivatiseeriti biotiiniga või fluorestsentsvärviga Cy5 ja neid aineid kasutati PIM-kinaasidetuvastamiseks biokeemilistes lahustes ja bioloogilistes proovides. Analüüsimeetod, milles kasutati ARC-sonde koos PIM-2-selektiivse antikehaga , võimaldas määrata sihtvalgu väikseid koguseid (alates 44 pg PIM-2). Konfokaalmikroskoopia abil tuvastati, et uued fluorestsents-sondid tungivad kiiresti U2OS-rakkudesse, kus nende paiknemine kattub PIM-1 ja fluorestsentsvalgu konjugaadi paiknemisega.
Errata/Corrections/Improvements in A grammar of Pite Saami
(2021-11-09) Wilbur, Joshua
Errata/Corrections/Improvements for A grammar of Pite Saami (Wilbur, Joshua. 2014. Studies in Diversity Linguistics 5. Berlin: Language Science Press.)
Looking at the military service readiness of Estonian reserve soldiers through the prism of Bourdieu’s theory of practice
(2021-11-09) Laanepere, Taavi; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti sõjalise kaitse aluseks on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse. Esmase iseseisva kaitsevõime põhijõuks on reservüksused. Reservüksuste tõsiseltvõetava heidutusvõime ja NATO kollektiivkaitse käivitumiseks vajamineva esmase vastupanuvõime säilitamine eeldab nende üksuste korduvat osalemist reservõppekogunemistel. Kui Eesti elanikkonna toetus riigikaitsele on läbi taasiseseisvumisjärgse aja püsinud stabiilselt kõrge, siis reservväelaste reservõppekogunemistel osalemisprotsent on olnud pigem kõikuv. Reservväelaste teenistusvalmiduse sotsiaalsete ja individuaalsete mõjutegurite parem tundmine võimaldab teadmispõhiselt tõsta reservõppekogunemistel osalemist. Doktoritöö “Eesti reservväelaste teenistusvalmidus ja Bourdieu praktikateooria” eesmärk on selgitada välja reservväelaste reservõppekogunemistel osalemist enim mõjutavad tsiviil- ja militaarväljaga seotud mõjutegurid. Pierre Bourdieu praktikateooriast lähtudes analüüsitakse siin teenistusvalmiduse mõjutegureid erinevate kapitalivormidena ning uuringutulemuste mõtestamisel kasutatakse ka teisi praktikateooria põhielemente. Uuringute tulemused kinnitavad, et reservväelase käitumisotsustust mõjutab eelkõige tema tsiviilelust lähtuv majanduslik- ja sotsiaalne kapital. Reservväelase rahalised kohustused ja sellega seonduv perekonna ja tööandja toetus on reservteenistuse pika perioodi jooksul muutuva mõjuga, mis omakorda eeldab teatavat paindlikkust reservteenistusega seotud õigusraamistikus, kokkulepetes ja läbirääkimistes. Samas, ka militaarväli pakub reservväelaste teenistusvalmidust tõstvaid kapitalivorme, milledest kõige tõhusam on üksuse sidusus. Uuringud tõid välja ka reservväelaste teenistusvalmiduse seose militaarväljalt ja tsiviilväljalt kogutud kapitali konverteeritavusega ja seda mõlemas suunas. Reservväelase motivatsiooni mõjutab positiivselt see, kui militaarväljal omandatud teadmised ja oskused on ka tsiviilväljal rakendatavad. Samaaegselt suurendab reservväelase tööandja positiivset suhtumist reservteenistusse see, kui reservväelase tööalaseid oskusi saab arendada reservõppekogunemistel.
Interspecies relationships: a zoosemiotic analysis of human-ape communication
(2021-11-10) Cerrone, Mirko; Maran, Timo, juhendaja; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Me ei saa vältida kohtumist teiste liikidega, sest jagame oma keskkondi paljude teiste loomaliikidega. Käesolev doktoritöö pakub liikide vahelise kommunikatsiooni semiootilist analüüsi hübriidsetes keskkondades, keskendudes inimese ja inimahvide interaktsioonidele. Määratleme kommunikatsiooni kui sotsiaalse lävimise protsessi, mille käigus luuakse tähendusi loomariigis. Meie tähelepanu on koondunud komplekssete omailmadega loomadele, kelle sotsiaalne kommunikatsioon on keeruline ja hõlmab sageli paljusid indiviide. (Zoo)semiootiline lähenemisviis võimaldab meil inimkeskse vaatenurga asemel võtta teiste liikide perspektiiv. Omailma mudel osutub inspireerivaks ja võimsaks vahendiks, mida saame kasutada (osaliselt) teiste organismide maailmadele juurdepääsemiseks. Antud väitekirjas arendame „omailmade kattuvuse“ mõistet, st ideed, et omailma ei tuleks mõista ainult liigispetsiifilise ega organismispetsiifilise mudelina, vaid pigem tuleks seda laiendada, et see hõlmaks jagatud tähendusi. Selline lähenemisviis võimaldab meil analüüsida erinevate liikide sotsiaalset kommunikatsiooni, et parandada tehistingimustes peetavate loomade heaolu. Selles doktoritöös pakume välja sotsiaalse kommunikatsiooni analüüsiks sobiva mudeli, mis on tundlik analüüsitava liigi liigispetsiifiliste tunnuste suhtes. Näitame, kuidas kommunikatsiooni käigus tekivad vastastikku arusaadavad keeled, mis võimaldavad kahel erineval liigil kommunikeerida. Erinevad loomaliigid läbivad oma semiootilise keskkonna ulatusliku muutmise protsessi, kuna omandavad ja kasutavad uusi märke. Oleme seda nähtust seostanud omailma ülemineku mõistega. Leiame, et tehistingimustes peetavad loomad mõjutavad institutsionaalseid praktikaid ja muid inimese loodud märgisüsteeme. Näiteks võivad mõned loomad mõjutada hooldamispraktikaid, sealhulgas rikastamist ja tööprotsesse. Korduvad interaktsioonid toovad hübriidsetes keskkondades kaasa uusi tähendusi ja käitumist. Teeme ettepaneku, et ulukihooldajaid tuleks pidada tehistingimustes olevate inimahvide sotsiaalseteks kaaslasteks ja nende suhteid loomadega tuleb väärtustada. Ulukihooldajate mõju võib nende hoolealustel esile kutsuda liigisisese käitumise ja rikastada inimahvide elutingimusi, pakkudes mitmekihilist sotsiaalset lävimist. Seega tuleks neid käsitleda heaoluanalüüsist ja rikastamisstrateegiatest lahutamatuna.
Implementation and effectiveness of new prenatal diagnostic strategies in Estonia
(2021-11-12) Ridnõi, Konstantin; Õunap, Katrin; Reimand, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on selgitada välja rasedad, kellel on suurenenud risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasasündinud arenguhäirega laps ning pakkuda riskigrupile täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Esmaseks sünnieelseks kromosoomhaiguste sõeltestiks on Eestis esimese trimestri kombineeritud sõeluuring (KS). Käesoleva töö käigus uurisime esimese trimestri KS diagnostilist efektiivsust 14 566 rasedal standardiseeritud protokolli alusel. Käesoleva töö trisoomia 21 sünnieelne avastamismäär oli 94%, trisoomia 18 ja trisoomia 13 avastati 100%-l juhtudest. KS kõrge riski korral on vajalik lootel kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Klassikaline karüotüpiseerimine on olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmaseks testiks. Selle meetodi peamine puudus on madal eraldusvõime, mis ei võimalda tuvastada submikroskoopilisi kromosomaalseid muutusi. Kromosomaalne mikrokiibi analüüs (KMA) tuvastab kogu genoomi ulatuses DNA kadusid või lisakoopiaid 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüotüpiseerimine. Käesoleva töö käigus tegime 334 lootele KMA, mille efektiivsus ehk diagnostiline lisaväärtus oli 3,6%. Sünnieelse diagnostika suurim väljakutse on ultraheli uuringute käigus leitud loote kaasasündinud anomaaliate täpse tekkepõhjuse väljaselgitamine. Enamusel nendest juhtudest jääb etioloogiline põhjus teadmata. Järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS) annavad võimalust jõuda diagnoosini 8,5-81%-l juhtudest. Uurisime NGS efektiivsust 28 lootel ning avastasime 17,9%-l juhtudest geenimuutustest tingitud etioloogilise põhjuse. Töö kolmandas osas kirjeldasime kahte haruldast geneetilist sündroomi, mis avastati sünnieelselt, kasutades NGS meetodeid. Simpson-Golabi-Behmel sündroomi sünnieelset fenotüüpi kirjeldasime kolmel lootel ja Meckel-Gruberi sündroomi (MKS) sünnieelset fenotüüpi ühel lootel. MKS põhjusena leidsime seni kirjeldamata TXNDC15 geeni patogeenset variandi.
Towards greener software engineering using software analytics
(2021-11-12) Anwar, Hina; Pfahl, Dietmar Alfred Paul Kurt, juhendaja; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mobiilirakendused, mis ei tühjenda akut, saavad tavaliselt head kasutajahinnangud. Mobiilirakenduste energiatõhusaks muutmiseks on avaldatud mitmeid refaktoreerimis- suuniseid ja tööriistu, mis aitavad rakenduse koodi optimeerida. Neid suuniseid ei saa aga seoses energiatõhususega üldistada, sest kõigi kontekstide kohta ei ole piisavalt energiaga seotud andmeid. Olemasolevad energiatõhususe parandamise tööriistad/profiilid on enamasti prototüübid, mis kohalduvad ainult väikese alamhulga energiaga seotud probleemide suhtes. Lisaks käsitlevad olemasolevad suunised ja tööriistad energiaprobleeme peamiselt a posteriori ehk tagantjärele, kui need on juba lähtekoodi sees. Android rakenduse koodi saab põhijoontes jagada kaheks osaks: kohandatud kood ja korduvkasutatav kood. Kohandatud kood on igal rakendusel ainulaadne. Korduvkasutatav kood hõlmab kolmandate poolte teeke, mis on rakendustesse lisatud arendusprotessi kiirendamiseks. Alustuseks hindame mitmete lähtekoodi halbade lõhnade refaktoreerimiste energiatarbimist Androidi rakendustes. Seejärel teeme empiirilise uuringu Androidi rakendustes kasutatavate kolmandate osapoolte võrguteekide energiamõju kohta. Pakume üldisi kontekstilisi suuniseid, mida võiks rakenduste arendamisel kasutada. Lisaks teeme süstemaatilise kirjanduse ülevaate, et teha kindlaks ja uurida nüüdisaegseid tugitööriistu, mis on rohelise Androidi arendamiseks saadaval. Selle uuringu ja varem läbi viidud katsete põhjal toome esile riistvarapõhiste energiamõõtmiste jäädvustamise ja taasesitamise probleemid. Arendame tugitööriista ARENA, mis võib aidata koguda energiaandmeid ja analüüsida Androidi rakenduste energiatarbimist. Viimasena töötame välja tugitööriista REHAB, et soovitada arendajatele energiatõhusaid kolmanda osapoole võrguteeke
Novel isosorbide-based polymers
(2021-11-15) Matt, Livia; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kaasaja tarbimisühiskond tugineb materjalide mitmekülgsusele, mis hõlmab ka kergeid ja vastupidavaid plastikuid. Tavaliselt sisaldavad plastikud mitmeid komponente, kuid nende peamiseks koostisosaks on polümeerid – suured molekulid, mis on moodustunud üksteise külge järjestikusse jadasse ühendatud väiksematest molekulidest. Enamik kasutusel olevatest plastikutest pärinevad mitte-taastuvatest fossiilsetest allikatest, kuid see ei ole jätkusuutlik lahendus meie pidevalt kasvavas majanduses. Biopõhised materjalid, mida saab toota biomassist, nagu näiteks maisist, suhkruroost või tselluloosist, võiksid olla sobivad alternatiivid naftast toodetud tarbeplastikule. Siinjuures tuleb meeles pidada, et termin „biopõhine“ määratleb aine päritolu ja mitte selle omadust biolaguneda. Biopõhised materjalid võiksid vähendada taastumatute allikate kasutamist ja seejuures kaasa aidata jätkusuutlikumate lahenduste rakendamisele erinevate kaupade tootmises. Antud doktoritöös valmistati ja iseloomustati uued biopõhised ühendid ja polümeerid, mis lähtuvad isosorbiidi struktuurist. Isosorbiid on kiraalne dialkohol, millel on ebaharilikult jäik kuju ning mida on võimalik toota glükoosiühikuid sisaldavast biomassist. Uurimistöös sünteesiti isosorbiidist mitmed erinevate asendusrühmadega polümetakrülaadid ja polüeetrid. Selgus, et lähteaine struktuuril on suur mõju saadud polümeeri omadustele, nagu lahustuvus, termiline stabiilsus, viskoossus. Üldiselt on nendel polümeeridel väga head termilised omadused võrreldes sarnaste tavapäraste plastidega. Lisaks sünteesiti antud töö raames uued isosorbiidil baseeruvad ühendid, mida on pikendatud ühe süsinik-süsinik sideme võrra, kasutades selleks hüdroformüleerimise meetodit. Neid ühendeid saab omakorda kasutada teiste biopõhinevate polümeeride lähteainena. Lühidalt, käesolev doktoritöö esitleb isosorbiidist saadud ühendeid ja polümeere, mis kuuluvad biopõhinevate materjalide valdkonda, eesmärgiga asendada naftast saadud plastikuid.
Nanospacecraft for technology demonstration and science missions
(2021-11-19) Iakubivskyi, Iaroslav; Slavinskis, Andris, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmost on vaadeldud ja uuritud aastatuhandeid, kuid kosmosemissioonid lubasid seda esimest korda kohapeale uurima minna alles 64 aastat tagasi. Satelliidid võimaldavad teha toiminguid, mis maapealsete uuringutega on võimatud, näiteks maanduda teistele taevakehadele, tuua Maale neilt võetud proove vaadelda lähedalt komeete, ja asteroide ning saada paremaid vaatlusandmeid galaktikate, päikesesüsteemide, eksoplaneetide ja muude objektide kohta.. Ajalooliselt korraldasid kosmosemissioone suured riiklikud kosmoseagentuurid, kuid viimase 20 aasta jooksul on valdkond avanenud ka väikeettevõtetele, ülikoolidele ja pea kõigile teistele, kes on satelliidi kosmosesse saatmisest huvitatud. See on saanud võimalikuks tänu kuupsatelliitide standardiseerimisele. Tavaliselt peame kuupsatelliitide all silmas 1–10 kg nanosatelliite. Selle väitekirja autor on aidanud kaasa planeedimissioonide ja -instrumentide miniaturiseerimisele, töötades välja missioone ja missioonikontseptsioone ning arendades selliseid koormused ja simulatsioonivahendeid, mis aitaksid kaasa pikaajalisele eesmärgile uurida kosmost nanosatelliitidega. Lõputöö esimene osa keskendub uuenduslikule kosmosereiside tehnoloogiale: Coulomb Drag Propulsionile. Seda saab kasutada, et madalalt Maa orbiidilt kosmoseprügi eemaldada (plasmapidur) või kosmoses liikuda, kandmata Maalt kaasa võetud raketikütust (elektriline päiksepuri). Kõnealune tõukejõutehnoloogia on paigaldatud satelliitidele ESTCube-2 ja FORESAIL-1, mis peagi kosmosesse lennutatakse. Samuti analüüsib doktoritöö ideed külastada elektrilise päiksepurje juhitava kuupsatelliidilaevastikuga sadu asteroide. Lõputöö teises osas antakse ülevaade jätkuvast protsessist eesmärgiga arendada kaamera Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani Kosmoseuuringute Agentuuri (JAXA) ellu viidavale Komeedipüüduri (Comet Interceptor) missioonile. Missiooni sondid viib 2029. aastal kosmosesse rakett Ariane 6. Kaamera on varustatud periskoobiga, et kaitsta seda ohtliku keskkonna eest, mistõttu kannab see nime Optical Periscopic Imager for Comets või OPIC. Nimi viitab ühtlasi Eesti astronoomile Ernst Öpikule, kes pakkus esimesena välja, et Päikesesüsteemi ümber asub kauge komeedipilv, mida tänapäeval tuntakse Öpiku–Oorti pilvena. OPIC-u väljatöötamist toetab spetsiaalselt selleks arendatud simulatsioonitööriist SISPO, mida kirjeldatakse doktoritöö viimases osas.
FIN-DM: a data mining process for the financial services
(2021-11-23) Plotnikova, Veronika; Dumas, Marlon, juhendaja; Milani, Fredrik P., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Andmekaeve hõlmab reeglite kogumit, protsesse ja algoritme, mis võimaldavad ettevõtetel iga päev kogutud andmetest rakendatavaid teadmisi ammutades suurendada tulusid, vähendada kulusid, optimeerida tooteid ja kliendisuhteid ning saavutada teisi eesmärke. Andmekaeves ja -analüütikas on vaja hästi määratletud metoodikat ja protsesse. Saadaval on mitu andmekaeve ja -analüütika standardset protsessimudelit. Kõige märkimisväärsem ja laialdaselt kasutusele võetud standardmudel on CRISP-DM. Tegu on tegevusalast sõltumatu protsessimudeliga, mida kohandatakse sageli sektorite erinõuetega. CRISP-DMi tegevusalast lähtuvaid kohandusi on pakutud mitmes valdkonnas, kaasa arvatud meditsiini-, haridus-, tööstus-, tarkvaraarendus- ja logistikavaldkonnas. Seni pole aga mudelit kohandatud finantsteenuste sektoris, millel on omad valdkonnapõhised erinõuded. Doktoritöös käsitletakse seda lünka finantsteenuste sektoripõhise andmekaeveprotsessi (FIN-DM) kavandamise, arendamise ja hindamise kaudu. Samuti uuritakse, kuidas kasutatakse andmekaeve standardprotsesse eri tegevussektorites ja finantsteenustes. Uurimise käigus tuvastati mitu tavapärase raamistiku kohandamise stsenaariumit. Lisaks ilmnes, et need meetodid ei keskendu piisavalt sellele, kuidas muuta andmekaevemudelid tarkvaratoodeteks, mida saab integreerida organisatsioonide IT-arhitektuuri ja äriprotsessi. Peamised finantsteenuste valdkonnas tuvastatud kohandamisstsenaariumid olid seotud andmekaeve tehnoloogiakesksete (skaleeritavus), ärikesksete (tegutsemisvõime) ja inimkesksete (diskrimineeriva mõju leevendus) aspektidega. Seejärel korraldati tegelikus finantsteenuste organisatsioonis juhtumiuuring, mis paljastas 18 tajutavat puudujääki CRISP- DMi protsessis. Uuringu andmete ja tulemuste abil esitatakse doktoritöös finantsvaldkonnale kohandatud CRISP-DM nimega FIN-DM ehk finantssektori andmekaeve protsess (Financial Industry Process for Data Mining). FIN-DM laiendab CRISP-DMi nii, et see toetab privaatsust säilitavat andmekaevet, ohjab tehisintellekti eetilisi ohte, täidab riskijuhtimisnõudeid ja hõlmab kvaliteedi tagamist kui osa andmekaeve elutsüklis
The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis
(2021-11-29) Kõiv, Riin; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tihti kuuleme, kuidas teadlased on avastanud, et mõni inimese või muud liiki organismi tunnus on kaasasündinud, geneetiline, päritav või loodusliku valiku tulemus, et organismi geenid kannavad mingi tunnuse kohta informatsiooni jne. Niisuguseid väiteid nimetan „nativistlikeks“ ja neid ühendab see, et nende kõigi sõnul on ühel või teisel organismi tunnusel olemas olulised seesmised ja sünnipärased põhjused. Nativistlikud väited on olulised. Nad vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis meile on hea ja võimalik. Nad mõjutavad ka praktilisi otsuseid. Näiteks on teada, et teatud geenivariandid tõstavad nii mõnegi haiguse põdemise riski, ning sellel on kasvav mõju tervisehoiupraktikatele. Paljud arvavad sedagi, et laste hariduse korraldamisel peaks arvestama asjaolu, et kognitiivne võimekus on suurel määral pärilik. Tõendeid agressiivse käitumise ja geenide seose kohta on arvestatud kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Niisiis on oluline nativistlike väidete sisu ja järelmeid õigesti mõista. Doktoritöös analüüsingi filosoofiliste teooriate ja mõistete abil eri tüüpi nativistlike teooriate sisu. Mida tähendab, et miski, näiteks mõni psühholoogiline kalduvus, on kaasasündinud? Mida tähendab, et intelligentsus on 50% pärilik? Mis mõttes (kui üldse) kannavad geenid organismi tunnuste kohta informatsiooni – on geenid ometigi nii erinevad meile tuttavamatest informatsioonikandjatest nagu ajalehed, e-kirjad, salakoodid ja helifailid. Töö rõhutab kahte asjaolu. Esiteks, oma töös näitan, et erinevates teaduslikes kontekstides võivad sõnad nagu „kaasasündinud“, „geneetiline“ ja teised taolised tähendada väga erinevaid asju. Seega võivad kindla nativistliku väite järelmid ühes teaduskontekstis märkimisväärselt erineda mõne teise nativistliku väite järelmitest mõnes teises teaduskontekstis. Teiseks, oma töös selgitan, miks näiteks kaasasündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad erinevatel ja ootamatutel viisidel sõltuda organismi keskkonnast ja kogemustest. Näitan, miks mõne sellise mõiste tähendus, mida kognitiivteadlased peavad kaasasündinuks, sõltub vägagi sellest, millises keskkonnas organism üles kasvab. Ja et ka 100% päritav tunnus saab siiski olla ka sotsiaalselt konstrueeritud.
Antibiotic resistance in connected engineered and natural aquatic environments
(2021-11-29) Tiirik, Kertu; Truu, Jaak, juhendaja; Nõlvak, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antibiootikumid on kõige olulisemad bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks mõeldud ained, kuid kõikide antibiootikumide vastu tekib bakteritel ühel hetkel resistentsus, st et antibiootikum ei suuda enam bakterit tappa. Nii on antibiootikumiresistentsusest kujunenud tänapäeval üks suurimaid tervishoiuprobleeme maailmas. See ei ole siiski ainult meditsiinisektori probleem, vaid selle tekke ja leviku taga on ka antibiootikumide kasutamine põllumajanduses ja loomakasvatuses. Reoveepuhastusjaamade heitvesi on üks peamisi teid, kuidas resistentsus tehiskeskkonnast looduslikku keskkonda pääseb, kuna reoveepuhastuse käigus ei eemaldata kõiki antibiootikumijääke, resistentseid baktereid ega ka antibiootikumiresistentsust põhjustavaid geene. Kuna reoveepuhastusjaamade heitvesi juhitakse enamasti looduslikesse veekogudesse, näiteks ojadesse või jõgedesse, suureneb resistentsusnäitajate arv reoveepuhasti väljavoolust allavoolu jäävatel aladel. Antibiootikumiresistentsed bakterid ja resistentsusgeenid võivad kanduda edasi põhjavette, jõgedesse ja lõpuks ka merre. Sealt võivad need omakorda inimesele tagasi kanduda, näiteks saastunud vett juues, mereande süües või ujudes. Siinse doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada, kuidas reoveepuhastusjaamast pärinevad antibiootikumiresistentsusgeenid levivad allavoolu jäävasse ojja, sealt edasi jõkke ning viimaks Läänemerre. Töö tulemustest selgus, et reoveepuhastusjaamal on kõige suurem mõju vahetus läheduses (0,3 kilomeetrit) oleva veekeskkonna mikroobikoosluse struktuurile ja antibiootikumiresistentsusgeenide arvukusele. Samas juba 3,7 kilomeetrit eemal oli jõe bakterikooslus võrreldav reoveepuhastist ülesvoolu jääva alaga. Siiski tulenevalt Läänemere eripäradest – suur reostuskoormus, tihe rannikuala asustatus, suur valgala, aeglane veevahetus, madal vesi – on merekeskkond väga tundlik antibiootikumiresistentsusgeenide reostuse suhtes.
XVII kirjepäev 2021
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2021-11-29) Mälton, Kadi; Somelar, Meelis; Sepp, Anneli; Raet, Mai; Tänavots, Silja; Tartu Ülikooli raamatukogu