Sirvi Kuupäev , alustades "2021-11-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Implementation and effectiveness of new prenatal diagnostic strategies in Estonia
(2021-11-12) Ridnõi, Konstantin; Õunap, Katrin; Reimand, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on selgitada välja rasedad, kellel on suurenenud risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasasündinud arenguhäirega laps ning pakkuda riskigrupile täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Esmaseks sünnieelseks kromosoomhaiguste sõeltestiks on Eestis esimese trimestri kombineeritud sõeluuring (KS). Käesoleva töö käigus uurisime esimese trimestri KS diagnostilist efektiivsust 14 566 rasedal standardiseeritud protokolli alusel. Käesoleva töö trisoomia 21 sünnieelne avastamismäär oli 94%, trisoomia 18 ja trisoomia 13 avastati 100%-l juhtudest. KS kõrge riski korral on vajalik lootel kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Klassikaline karüotüpiseerimine on olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmaseks testiks. Selle meetodi peamine puudus on madal eraldusvõime, mis ei võimalda tuvastada submikroskoopilisi kromosomaalseid muutusi. Kromosomaalne mikrokiibi analüüs (KMA) tuvastab kogu genoomi ulatuses DNA kadusid või lisakoopiaid 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüotüpiseerimine. Käesoleva töö käigus tegime 334 lootele KMA, mille efektiivsus ehk diagnostiline lisaväärtus oli 3,6%. Sünnieelse diagnostika suurim väljakutse on ultraheli uuringute käigus leitud loote kaasasündinud anomaaliate täpse tekkepõhjuse väljaselgitamine. Enamusel nendest juhtudest jääb etioloogiline põhjus teadmata. Järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodid (NGS) annavad võimalust jõuda diagnoosini 8,5-81%-l juhtudest. Uurisime NGS efektiivsust 28 lootel ning avastasime 17,9%-l juhtudest geenimuutustest tingitud etioloogilise põhjuse. Töö kolmandas osas kirjeldasime kahte haruldast geneetilist sündroomi, mis avastati sünnieelselt, kasutades NGS meetodeid. Simpson-Golabi-Behmel sündroomi sünnieelset fenotüüpi kirjeldasime kolmel lootel ja Meckel-Gruberi sündroomi (MKS) sünnieelset fenotüüpi ühel lootel. MKS põhjusena leidsime seni kirjeldamata TXNDC15 geeni patogeenset variandi.
Towards greener software engineering using software analytics
(2021-11-12) Anwar, Hina; Pfahl, Dietmar Alfred Paul Kurt, juhendaja; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mobiilirakendused, mis ei tühjenda akut, saavad tavaliselt head kasutajahinnangud. Mobiilirakenduste energiatõhusaks muutmiseks on avaldatud mitmeid refaktoreerimis- suuniseid ja tööriistu, mis aitavad rakenduse koodi optimeerida. Neid suuniseid ei saa aga seoses energiatõhususega üldistada, sest kõigi kontekstide kohta ei ole piisavalt energiaga seotud andmeid. Olemasolevad energiatõhususe parandamise tööriistad/profiilid on enamasti prototüübid, mis kohalduvad ainult väikese alamhulga energiaga seotud probleemide suhtes. Lisaks käsitlevad olemasolevad suunised ja tööriistad energiaprobleeme peamiselt a posteriori ehk tagantjärele, kui need on juba lähtekoodi sees. Android rakenduse koodi saab põhijoontes jagada kaheks osaks: kohandatud kood ja korduvkasutatav kood. Kohandatud kood on igal rakendusel ainulaadne. Korduvkasutatav kood hõlmab kolmandate poolte teeke, mis on rakendustesse lisatud arendusprotessi kiirendamiseks. Alustuseks hindame mitmete lähtekoodi halbade lõhnade refaktoreerimiste energiatarbimist Androidi rakendustes. Seejärel teeme empiirilise uuringu Androidi rakendustes kasutatavate kolmandate osapoolte võrguteekide energiamõju kohta. Pakume üldisi kontekstilisi suuniseid, mida võiks rakenduste arendamisel kasutada. Lisaks teeme süstemaatilise kirjanduse ülevaate, et teha kindlaks ja uurida nüüdisaegseid tugitööriistu, mis on rohelise Androidi arendamiseks saadaval. Selle uuringu ja varem läbi viidud katsete põhjal toome esile riistvarapõhiste energiamõõtmiste jäädvustamise ja taasesitamise probleemid. Arendame tugitööriista ARENA, mis võib aidata koguda energiaandmeid ja analüüsida Androidi rakenduste energiatarbimist. Viimasena töötame välja tugitööriista REHAB, et soovitada arendajatele energiatõhusaid kolmanda osapoole võrguteeke