Sirvi Kuupäev , alustades "2021-11-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis
(2021-11-29) Kõiv, Riin; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tihti kuuleme, kuidas teadlased on avastanud, et mõni inimese või muud liiki organismi tunnus on kaasasündinud, geneetiline, päritav või loodusliku valiku tulemus, et organismi geenid kannavad mingi tunnuse kohta informatsiooni jne. Niisuguseid väiteid nimetan „nativistlikeks“ ja neid ühendab see, et nende kõigi sõnul on ühel või teisel organismi tunnusel olemas olulised seesmised ja sünnipärased põhjused. Nativistlikud väited on olulised. Nad vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis meile on hea ja võimalik. Nad mõjutavad ka praktilisi otsuseid. Näiteks on teada, et teatud geenivariandid tõstavad nii mõnegi haiguse põdemise riski, ning sellel on kasvav mõju tervisehoiupraktikatele. Paljud arvavad sedagi, et laste hariduse korraldamisel peaks arvestama asjaolu, et kognitiivne võimekus on suurel määral pärilik. Tõendeid agressiivse käitumise ja geenide seose kohta on arvestatud kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Niisiis on oluline nativistlike väidete sisu ja järelmeid õigesti mõista. Doktoritöös analüüsingi filosoofiliste teooriate ja mõistete abil eri tüüpi nativistlike teooriate sisu. Mida tähendab, et miski, näiteks mõni psühholoogiline kalduvus, on kaasasündinud? Mida tähendab, et intelligentsus on 50% pärilik? Mis mõttes (kui üldse) kannavad geenid organismi tunnuste kohta informatsiooni – on geenid ometigi nii erinevad meile tuttavamatest informatsioonikandjatest nagu ajalehed, e-kirjad, salakoodid ja helifailid. Töö rõhutab kahte asjaolu. Esiteks, oma töös näitan, et erinevates teaduslikes kontekstides võivad sõnad nagu „kaasasündinud“, „geneetiline“ ja teised taolised tähendada väga erinevaid asju. Seega võivad kindla nativistliku väite järelmid ühes teaduskontekstis märkimisväärselt erineda mõne teise nativistliku väite järelmitest mõnes teises teaduskontekstis. Teiseks, oma töös selgitan, miks näiteks kaasasündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad erinevatel ja ootamatutel viisidel sõltuda organismi keskkonnast ja kogemustest. Näitan, miks mõne sellise mõiste tähendus, mida kognitiivteadlased peavad kaasasündinuks, sõltub vägagi sellest, millises keskkonnas organism üles kasvab. Ja et ka 100% päritav tunnus saab siiski olla ka sotsiaalselt konstrueeritud.
Antibiotic resistance in connected engineered and natural aquatic environments
(2021-11-29) Tiirik, Kertu; Truu, Jaak, juhendaja; Nõlvak, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antibiootikumid on kõige olulisemad bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks mõeldud ained, kuid kõikide antibiootikumide vastu tekib bakteritel ühel hetkel resistentsus, st et antibiootikum ei suuda enam bakterit tappa. Nii on antibiootikumiresistentsusest kujunenud tänapäeval üks suurimaid tervishoiuprobleeme maailmas. See ei ole siiski ainult meditsiinisektori probleem, vaid selle tekke ja leviku taga on ka antibiootikumide kasutamine põllumajanduses ja loomakasvatuses. Reoveepuhastusjaamade heitvesi on üks peamisi teid, kuidas resistentsus tehiskeskkonnast looduslikku keskkonda pääseb, kuna reoveepuhastuse käigus ei eemaldata kõiki antibiootikumijääke, resistentseid baktereid ega ka antibiootikumiresistentsust põhjustavaid geene. Kuna reoveepuhastusjaamade heitvesi juhitakse enamasti looduslikesse veekogudesse, näiteks ojadesse või jõgedesse, suureneb resistentsusnäitajate arv reoveepuhasti väljavoolust allavoolu jäävatel aladel. Antibiootikumiresistentsed bakterid ja resistentsusgeenid võivad kanduda edasi põhjavette, jõgedesse ja lõpuks ka merre. Sealt võivad need omakorda inimesele tagasi kanduda, näiteks saastunud vett juues, mereande süües või ujudes. Siinse doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada, kuidas reoveepuhastusjaamast pärinevad antibiootikumiresistentsusgeenid levivad allavoolu jäävasse ojja, sealt edasi jõkke ning viimaks Läänemerre. Töö tulemustest selgus, et reoveepuhastusjaamal on kõige suurem mõju vahetus läheduses (0,3 kilomeetrit) oleva veekeskkonna mikroobikoosluse struktuurile ja antibiootikumiresistentsusgeenide arvukusele. Samas juba 3,7 kilomeetrit eemal oli jõe bakterikooslus võrreldav reoveepuhastist ülesvoolu jääva alaga. Siiski tulenevalt Läänemere eripäradest – suur reostuskoormus, tihe rannikuala asustatus, suur valgala, aeglane veevahetus, madal vesi – on merekeskkond väga tundlik antibiootikumiresistentsusgeenide reostuse suhtes.
XVII kirjepäev 2021
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2021-11-29) Mälton, Kadi; Somelar, Meelis; Sepp, Anneli; Raet, Mai; Tänavots, Silja; Tartu Ülikooli raamatukogu