Sirvi Kuupäev , alustades "2021-12-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data
(2021-12-10) Puura, Anniki; Silm, Siiri, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elamine võrgustunud ühiskonnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendatud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kui teooria ja meetodi kaasamist. Töö eesmärk on saada uusi teadmisi isikliku sotsiaalse võrgustiku ja ruumilise mobiilsuse seostest. Töö aluseks on kahte tüüpi mobiiltelefonide andmed: mobiilsideoperaatorite ja nutitelefoni rakenduse abil kogutud andmed. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo (kõnetoiminguid algatanud ja vastu võtnud kasutajate anonümiseeritud koodid, kõnetoimingute teostamise aeg) ja asukohtade teave võimaldab neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seoste analüüsimiseks. Doktoritöö uuringud keskenduvad seostele Eestis ja andmed on kogutud erinevatel ajavahemikel aastatel 2013–2017. Töö üldine tulemus näitab, et ruumiliselt ulatuslikumate isikliku võrgustikuga inimesed liiguvad laiaulatuslikumalt. Tüpoloogilise lähenemisega eristub võrgustike paiknemise ja ruumilise mobiilsuse alusel kolm tüüpi: ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja suur mobiilsus; ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja vähene mobiilsus; ning ruumiliselt kontsentreeritud võrgustikud ja vähene mobiilsus. Sellest lähtuvalt ei ole kõik hajusalt paiknevate võrgustikega inimesed väga liikuvad. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonnaliikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elukoha piirkonna rahvastikutihedus. Tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsusi, näiteks etnilist segregatsiooni või ligipääsetavust.
The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society
(2021-12-10) Truusa, Tiia-Triin; Kasearu, Kairi, juhendaja; Strömpl, Judit, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Julgeolekupoliitikas on Eesti lähtunud juba mitmeid aastaid avarast käsitlusest, mis hõlmab kõiki julgeolekuks olulisi valdkondi ning mida viiakse ellu, lähenedes ühiskonnale ja valitsusele kui tervikule. Sõjaline kaitse on vaid üks sammas avaras julgeoleku-kontseptsioonis, kuid ka siin rõhutatakse, et Eesti riigikaitse toetub laiapindsuse põhimõttele. Doktoritöö käsitleb meesoost Eesti kodaniku kokkupuuteid kaitsevaldkonnaga, tuues välja erinevad tsiviil- ja militaarsfääride lõimumise kohad tema elu jooksul. Tavateadmine sedastab, et Eesti meeste militaarsfääriga kokkupuudetest valdav enamik piirduvad vaid ajateenistuse läbimise ja mõne reservõppekogunemisega, kuid tõenäoline on, et neid põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav. Tavapärased tsiviil- ja militaarsuhete käsitlemise raamistikud selliseks uuringuks väga hästi ei sobi, sest klassikaliselt on tegemist pigem politoloogia valdkonnast lähtuvate teooriatega, mille fookuses on eelkõige poliitiline- ja militaareliit. Paremal juhul on ühiskond nendesse teooriatesse kaasatud vaid laiemal ja abstraktsemal viisil. Oma doktoritöös pakun välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsiraamistiku, mille toimimist analüüsin väitekirja alusartiklite tekstide põhjal. Töö tulemusena leian, et erinevalt klassikalistest lähenemistest võimaldab pakutud analüüsiraamistik paremini välja tuua tsiviil- ja militaarsfääride lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meesoost Eesti kodaniku elus.