Sirvi Kuupäev , alustades "2022" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 2886
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Palaeozoic carbon isotope anomalies and sample-scale component analysis(Tartu Ülikool, 2022) Martin, Imre Andreas; Ainsaar, Leho, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPaleosoikumi karbonaatsete settekivimite süsinuku isotoopkoostise uuringud on peaaegu eranditult keskendunud täiskivimi analüüsidele, et rekonstrueerida paleokliimat, eeldades isotoopkoostise piiratud heterogeensust proovi-skaalas. Mitmed uuringud on aga näidanud, et erinevate kivimi komponentide δ13C väärtused võivad võrreldes täiskivimiga oluliselt erineda. Erilist tähelepanu on pööratud positiivsetele δ13C ekskursioonide uurimisele, mis tõenäoliselt peegeldavad kindlaid kliimasündmusi. Antud töö keskendub kahele suurimale Paleosoikumi δ13C ekskursioonile, Hirnanti Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (HICE) Ordoviitsiumi ajastu lõpus ja Kesk-Ludfordi Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (MLCIE) Siluri ajastul. Varasemad täiskivimi uuringud on näidanud kõrgete δ13C väärtustega karbonaatkivimite intervallide esinemist Balti piirkonna läbilõigetes, mis stratigraafiliselt vastavad HICE ja MLCIE esinemise tasemetele. Uurimaks nende kõrge δ13C väärtusega kivimite isotoopkoostise homogeensust, valiti eelnevalt teostatud täiskivimi analüüside tulemuste põhjal kaks proovi, Põhja-Eesti Pandivere piirkonna Karinu ja Kamariku puursüdamike HICE intervallis, üks proov Lõuna-Eesti Otepää südamiku HICE intervallist ja kaks proovi Kesk-Leedu Vidukle puursüdamiku MLICE intervallist. Prooviskaalas teostatud mass-spektromeetriliste (IRMS ja SIMS) analüüside tulemused näitavad, et isegi väikestest proovidest saadud erinevate kivimkomponentide koostise hajuvus keskmisest ning täiskivimi väärtusest suureneb koos analüüsitud materjalide litoloogilise heterogeensuse suurenenemisega. Piiratud heterogeensust proovi-skaalas ja head vastavust täiskivimi δ13C väärtustega on näha mikriitsetes proovides, samas kui mudalis-teraliste ja teraliste lubjakiviproovide δ13C väärtuste vahemik on kuni 5‰ ning mitmete komponentide väärtused on kuni 3‰ raskemad kui täiskivimi väärtused. Litoloogiliselt erinevatele proovidele tehtud uuringu tulemusena on võimalik anda enne proovide analüüsimist hinnang, vähendades proovide arvu ning samal ajal säilitades andmete usalduväärsust, et rekonstrueerida δ13C kõveraid, mis võiksid täpsemini peegeldada settimisaegseid tingimusi. Umbes 3‰ δ18O varieeruvust on näidatud litoloogiliselt kõige heterogeensemas Otepää proovis ning saadud kombineeritud andmed kinnitavad, et isotoopsignaalid ei ole täielikult diageneesist mõjutatud. Lisaks võib kõrge magneesiumi sialdusega materjalides näha 18O-ga rikastumist (∼1‰), mida toetavad ka varasemad uuringud.listelement.badge.dso-type Kirje , Tekstide loomine lastega filosofeerimise meetodi rakendamiseks ja esimese kooliastme õpetajate hinnangud loodud tekstidele(Tartu Ülikool, 2022) Laur, Marit; Säre, Egle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Against the guise of the good(Tartu Ülikool, 2022) Dua-Ansah, Bright; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe Guise of the Good thesis explains the nature of intentional action as aimed at accomplishing something that appears good to the agent. According to the Guise of the Good theorist, without the belief that doing such and such leads to preferred results that the agent thinks are good, they would otherwise not act, or they will choose to act differently. This makes sense as an explanation of why people do what they do since we are unlikely to act upon attractions we see no good in �� if we are doing so out of our deliberation. The Guise of the Good thesis is distinct in that it distinguishes the practical actions of humans from mere impulses and automated responses. The evaluative content attached to practical actions under the Guise of the Good commits the thesis to being a necessary explanation of intentional action. In a way, the Guise of the Good thesis has become the standard account of action theory. I argue that it is not the case that whenever we act intentionally, we are acting under the Guise of the Good. The thesis cedes too much power to the agent in justifying the goodness of their action.listelement.badge.dso-type Kirje , Fancy talespråk brukt i norske YouTube-videoer: en eksempelstudie av Herman Dahls kodeveksling(Tartu Ülikool, 2022) Heidmets, Mia Simona; Vaks, Adele, juhendaja; Korkus, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžlistelement.badge.dso-type Kirje , Seminariteenuse turundamine majutusettevõttes GMP Clubhoteli näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Tiirmaa, Kaisa; Vilgas, Aime, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Töökohaga seotus Eestis tanklaketi ja müügiettevõtte näitel(Tartu Ülikool, 2022) Lubkova, Aleksandra; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Nõukogude naispoliitika rakendamine ENSVs aastatel 1945-1956 naiskomisjonide tegevuse näitel,(Tartu Ülikool, 2022) Varris, Evelin; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Tehisintellekti tutvustavate materjalide kogumiku väljatöötamine STACC OÜ näitel(Tartu Ülikool, 2022) Ehrpais, Kaisa; Mooses, Kerli, juhendaja; Masing, Karl-Oskar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutÜha populaarsust koguvatel tehisintellektil põhinevatel tehnoloogiatel meie ümber on paratamatult oma keerukuse ning kiire arengu tõttu ka varjukülgi, mis paneb ettevõtjaid sellise investeeringu mõistlikkuses kahtlema. Öeldakse, et kõik uus tundubki alguses hirmuäratav - paljud ettevõtjate hirmud on võimalik selgitustööga hajutada. Selleks on aga vaja esialgu ettevõtete hirmud masinõppe lahenduste ees kaardistada ning hetkel puudub andmeteaduse ettevõttes STACC OÜ vastav kaardistus. Antud magistritöö eesmärgiks on STACC OÜ vajaduste põhjal kaardistada ning avada potentsiaalsete klientide jaoks masinõppel põhinevate süsteemide kohta esinevaid küsimusi. Intervjuude, ajurünnaku ning olemasolevate dokumentide analüüsist kogutud materjal koondati ning kategoriseeriti vastavalt sisule. Kogutud andmete põhjal analüüsiti kõige sagedamini esinevaid masinõppega seotud teemasid, küsimusi ning hirme, mille põhjal moodustati 15 eelnevalt käsitletud kategooriat katvat küsimust. Seejärel vormistati küsimustele koostöös andmeteaduse spetsialistiga kogutud materjalide põhjal sobivad vastused. Koostatud materjali eesmärk oleks võimaldada tehisintellekti rakendamist kaaluval ettevõtjal teostada iseseisvalt esmane analüüs, mis käsitleks lahenduse võimalikkust, vastaks esmastele küsimustele ning maandaks ettevõtja hirme.listelement.badge.dso-type Kirje , Vabatahtlike kaasamise vajadused ja võimalused kohalikus omavalitsuses Põhja-Pärnumaa valla näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Laasma, Airin; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Surm ja suremine 21. sajandi Eesti haiglates ning hoolekandeasutustes - teooria ja praktika läbi hingehoidja pilgu(Tartu Ülikool, 2022) Rootsmaa, Kersti; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva magistritöö ülesanne on mõista ning aru saada surmaga silmitsi seisvate inimeste vajadusi ja hingehoiu vastust neile vajadustele. Töös keskendutakse hingehoidjate tööle surijate ja nende lähedastega haiglas või hoolekandeasutuses ning tuuakse välja, kuidas hingehoidja tööd kirjeldav teooria väljendub praktikas.listelement.badge.dso-type Kirje , Impact of being in the government for populist parties: the comparison of EKRE and the Finns Party(Tartu Ülikool, 2022) Pulk, Meinhard; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutIn this thesis I use comparative process-tracing to compare how two far-right populist parties EKRE and the Finns Party behaved in their respective two years in the government, if and how their strategies differed from being in the opposition and what was the aftermath for both those parties. Using categorization from Katsanidou and Reinl (2020, 353), I compared parties on the axis of responsiveness and responsibility: which strategy the party chose while being in the government. I concluded that EKRE opted for more responsive strategy by continuing in its rhetoric and actions in the similar mood as they behaved in the opposition. The Finns Party, on the other hand, was much more modest in its positions, in rhetoric and actual policy but it ignited internal contradictions in the party, caused its split in 2017 and dropped back to the opposition. In the end, their fate was similar to EKRE, as more radical wing seized the domination in party and turned the Finns Party much more radical. In addition, neither EKRE’s nor the Finns Party’s ratings experienced significant decrease in the long run and thus the mainstream parties’ hope, that including populist parties in the government coalition can restrain them (Kuisma and Nygard 2017, ERR 2019) was short-sighted. I stated that the main reason why parties opted for different strategies lies in parties’ different history: the Finns Party as an older party had to solve differences between more traditional party elite and the radical wing of the party, which particularly on the grassroots level was influenced by some newer populism trends. This was not the case in EKRE, which has through years enjoyed relatively homogeneous internal life and whose agenda has been dominated by small circle of politicians.listelement.badge.dso-type Kirje , Happelisuse ja aluselisuse skaalade koostamine 1,2-difluorobenseenis(Tartu Ülikool, 2022) Roomet, Helerin; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutSelles töös mõõdeti 11 happe ja 13 aluse suhtelised pKa ja pKaH väärtused 1,2-difluorobenseenis, kasutades UV-Vis spektromeetrilist meetodit ning loodi esmased happelisuse ja aluselisuse skaalad selles keskkonnas. Uuritud hapeteks olid 4 OH-hapet, 2 NH-hapet ja 5 CH-hapet. Uuritud alusteks oli 7 fosfaseeni ja 6 lämmastikheterotsüklit. Veenduti, et valitud UV-Vis spektromeetriline meetod on sobilik hapete ja aluste pKa ja pKaH väärtuste määramiseks 1,2- difluorobenseenis. Leiti, et hapete jaoks on 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime parem kui atsetonitriilis ja sarnane 1,2-dikloroetaaniga. Aluste puhul leiti, et 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime fosfaseenidele on parem kui atsetonitriilis, aga lämmastikheterotsüklite jaoks sarnane atsetonitriiliga. Loodud happelisuse ja aluselisuse skaalasid on võimalik kasutada lähtepunktina põhjalikumate happe-aluse tasakaalude uurimiste jaoks 1,2-difluorobenseenis.listelement.badge.dso-type Kirje , Tüüritaval laseril põhineva luminestsentsi uurimise kompleksi loomine ning selle võimekuse hindamine, kasutades haruldaste muldmetallide lisanditega materjale(Tartu Ülikool, 2022) Tiirinen, Eino Johannes; Nagirnõi, Vitali, juhendaja; Romet, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Prediction and characterization of PRD-like homeobox genes ARGFX, DUXA and NOBOX in the bovine genome(Tartu Ülikool, 2022) Vill, Piibe; Yasar, Baris, juhendaja; Kurg, Ants, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutThe conserved nature homeotic genes encode a 60 amino acid long homeodomain, which due to their high DNA-binding affinity can regulate gene expression or act as transcription factors. Recently, a selection of homeotic genes of the PRD-like class that are predicted to play a role in the embryonic genome activation, have been investigated to further understand the embryo development. In this thesis, a selection of such uncharacterized genes was investigated in silico for orthologs in the bovine genome. To validate the genes, bovine oocytes and embryos were investigated. cDNA was prepared with STRT-N method developed specifically for the detection of transcript far 5’-ends. As a result of in silico experiments, orthologs of ARGFX, DUXA and NOBOX were found in the bovine genome. The groundwork in the wet lab for the validation of these genes in the bovine genome was completed successfullylistelement.badge.dso-type Kirje , Huumori positiivne roll sotsiaaltöös sotsiaaltöötajate perspektiivist(Tartu Ülikool, 2022) Tiidu, Kätlin; Ilisson, Kelli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli sotsiaaltöötajate kogemustele tuginedes selgitada välja ja analüüsida huumori positiivset rolli ning tähtsust sotsiaaltöös. Uurisin sotsiaaltöötajate arvamust ning seisukohti huumori rollist sotsiaaltöös, seda nii igapäevatöös, enesehoius kui ka kolleegide omavahelises suhtluses. Andmete analüüsimisel moodustusid kategooriad peamiselt uurimisküsimuste ja intervjuukavas paika pandud teemablokkide abil. Oma kolmele uurimisküsimusele sain kokkuvõtvalt järgmised vastused: 1. Kuidas mõjutab huumor sotsiaaltööd igapäevaselt sotsiaaltöötajate seisukohast? Intervjueeritavad sotsiaaltöötajad leidsid kõik, et nende elus ja igapäevatöös oon huumoril oluline koht. Sellel on positiivne mõju nii klientidega kui ka kolleegidega suhtlemisel. Huumorit saab kasutada kui tööriista ning enesehoiu perspektiivist kasutatakse tervislikku huumorit heaolu tõstmisel. 2. Millised on sotsiaaltöötajate humoorikad kogemuslood seoses klientide, kodukülastuste kui ka töö endaga? Sotsiaaltöötajad jagasid erinevaid humoorikaid kogemuslugusi nii klientide kui ka kodukülastustega, mis tõendasid asjaolu, et huumor ja “nali” on osa igapäevasest sotsiaaltööst. Heatahtliku huumori noodiga lugusid oli rääkida igal ühel ning ka nende endi jaoks oli vabastav huumorist kui eraldi seisvast aspektist sotsiaaltöös rääkida. 3. Milline roll on huumoril sotsiaaltöötajate omavahelises suhtluses sotsiaaltöötajate kogemusest? 4. Sotsiaaltöötajate sõnul on omavaheline huumor, “lõõpimine”, siseringinaljad jne igapäevane nähtus kolleegidega suhtluses. Läbi huumori ja humoorikate ütlemiste võimendatakse ja toetatakse üksteist ning suurendadakse tööalast ühtekuuluvuse tunnet. Antud bakalaureuse töö on vaid üks väike killuke huumori olemusest ning selle positiivsest rollist sotsiaaltöös. Ilma positiivseta pole negatiivset ning huumoril ning selle käsitlemisel on ka kindel negatiivne pool olemas, mida tuleks samamoodi lähemalt uurida. Samuti on suur roll ka klientidel kui rääkida huumorist sotsiaaltöös ja kliendi vaatest. Ülimalt oluline on teadvustada ning arvestada kliendi tunnete ja arusaamadega, mis oleks samuti üheks huvitavaks uurimisvaldkonnaks. Huumor üldiselt ka töökohal ja erinevates organisatsioonides väärib suuremat tähelepanu ja kaardistamist, selle potensiaali parandamaks nii töökoha sisekliimat kui ka tulemusi hinnatakse veel madalalt.listelement.badge.dso-type Kirje , Monetary policy effects on bank deposits and lending(Tartu Ülikool, 2022) Perend, Rasmus; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , Keskkond ja inimõigused ning jätkusuutlik areng(Tallinn : Õiguskantsleri Kantselei, 2022) Vahtrus, Siim; Sule, Eva; Lopman, Evelin; Triipan, Martin; Oja, Liiri, peatoimetaja26.1. Arengulugu rahvusvahelisel areenil 26.2. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle praktika 26.3. Keskkond ja inimõigused Eestis alates 1991listelement.badge.dso-type Kirje , Lämmastikreostuse eemaldamise geneetiline potentsiaal vabaveelistes tehismärgalades(Tartu Ülikool, 2022) Kuusk, Kadri; Espenberg, Mikk; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPõllumajanduses on viimastel aastakümnetel kasutatud üha rohkem lämmastikväetisi, et hoogustada toiduainete tootmist kasvavale maailma elanikkonnale. Reaktiivse lämmastiku kasutamise märkimisväärne suurenemine on põhjustanud tugevat lämmastikureostust ning hakanud mõjutama inimeste ja ökosüsteemide heaolu. Tehismärgalade kasutamine lämmastikreostuse eemaldamiseks on kuluefektiivne viis, kuidas eemaldada üleliigsest väetiste kasutamisest tingitud hajusreostust ning leevendada keskkonnaprobleeme. Käesolevas töös uuriti lämmastikreostuse eemaldamise geneetilist potentsiaali kolme vabaveelise märgala vahel (EST, FRA ja USA). Tulemustest selgus, et denitrifikatsioonil on geneetiliselt suurem potentsiaal toimuda Vända (EST) ja Ohio (USA) tehismärgalas ning Rampilloni (FRA) tehismärgalas on suurem potentsiaal nitrifikatsioonil. Lisaks on Vända märgalal geenikoopiate põhjal suurem potentsiaal edukamaks ANAMMOX-i, COMAMMOX-i ja DNRA protsessi toimimiseks ning N2 fikseerimiseks võrreldes Rampilloni märgalaga.listelement.badge.dso-type Kirje , Virtual reality in primary and secondary education: a study on teachers' perspectives(Tartu Ülikool, 2022) Raidma, Taavi; Bardone, Emanuele, juhendaja; Roldan Roa, Eric, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Õppevideod tikkimises läbi rahvusliku tikandi(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Jaadla, Marilin; Pattak, Pille, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetajaMagistritöö eesmärk on luua kolme erineva piirkonna rahvusliku tikandi õppevideod. Õppevideote käigus õpetab autor roosi motiivi tikkimist, kasutades erinevaid tikkimisvõtteid. Rahvustikanditest valiti Mulgi, Lihula ja Muhu tikandid. Õpetajana tundis autor puudust tikkimisvideotest, mida saaks tundides kasutada rahvusliku tikandi õpetamiseks. Õppevideo on mõeldud II- III kooliastme õpilastele, kes tutvuvad Eesti eri tikanditega ja erinevate tikkimisvõtetega. Autori koostatud õppevideoid on võimalik kasutada tunnis lisamaterjalina või koduses distantsõppe olukorras, mis lihtsustaks ja näitlikustaks õppetööd. Õppevideod jagas autor oma ala spetsialistidega ning sellele järgnes intervjuu. Intervjuu käigus saadi tagasiside loodud õppevideotele ning saadud vastustele toetudes täiendas/muutis autor õppevideod. Intervjuu käigus saadi veelgi ideid, kuidas edaspidi tikkimistunde video teel rikastada