Sirvi Kuupäev , alustades "2022-07-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper secondary school students related to biological literacy
(2022-07-12) Semilarski, Helin; Laius, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Bioloogiahariduse peamiseks eesmärgiks on suurendada õpilaste bioloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab bioloogiaalaseid teadmisi, kognitiivseid oskusi, hoiakuid, uskumusi ning väärtusi, sh. säästva arengu põhimõtete väärtustamist (Krell & Schmidt, 2020). Kuid bioloogia ainekavasid ei ole suudetud piisavalt kiiresti täiendada uute teadus-saavutuste ja meetodite ning nn 21. sajandi kompetentsuste kujundamisega, et täita ühiskonna suurenevat nõudlust kõrge bioloogiaalase kirjaoskusega kodanike järele. Seetõttu on kooliharidusel ning bioloogiatundidel oluline roll õpilastes nende täiustunud ning uute bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks on uuendada ja täiendada bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptsiooni ning hinnata gümnaasiumiõpilaste olulisemaid bioloogiaalaseid pädevusi, mille saavutamine on sätestatud 2011. aastal vastu võetud kompetentsipõhises gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kuid mille rakendumise kohta pole piisavalt andmeid. Bioloogiaalase kirjaoskuse teoreetilise mudeli loomiseks viidi läbi vastava-sisuline teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs. Bioloogiaalase kirjaoskuse mudelisse kuulub kuus alljärgnevat dimensiooni süstemaatilise kirjanduse analüüsi alusel: kognitiivne dimensioon; afektiivne dimensioon; jätkusuutlikkus; interdistsiplinaarsus; teadlikkus bioloogiaalastest karjääridest bioloogia kui teaduse olemus. Doktoritöö teine etapp tugines kolmel uuringul, mis viidi läbi gümnaasiumi-õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsete ja afektiivsete komponentide hindamiseks. Tulemused näitasid, et kolme gümnaasiumi-aasta jooksul nende tulemused paranesid viies ülesandes (ülesannete koguarv oli kaheksa). Õpilaste keskmised tulemused olid mõlemas uuritud klassis madalad. 12. klassi õpilased näitasid paremaid tulemusi bioloogia-alaseid teadmisi uurivates ülesannetes. Õpilaste tulemused ei paranenud probleemi lahendamise ja põhjendamise ülesannetes. Seetõttu on oluline bioloogiatundides senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste põhjendamis-oskuse arendamisele. Saadud tulemustest selgub, et kui õpilased ei saanud bioloogiaalastest põhimõistetest ja protsessidest arusaamisel häid tulemusi, siis oli ka nende kognitiivsete oskuste tase madal. Madalate ainealaste ja kognitiivsete oskuste taga võib olla Eesti riiklik õppekava, mis rõhutab küll õpilaste erinevate kognitiivsete oskuste arendamist, kuid mida bioloogia peamiselt ainekeskne õppekava piisavalt ei toeta.
Ultrafast relaxation processes in ternary hexafluorides studied under synchrotron radiation excitation
(2022-07-12) Saaring, Juhan; Kirm, Marco, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kross-luminestsents ja tsooni-sisene luminestsents on tahkiste omakiirguste liigid, mis tekivad piisava energiaga footonite või osakeste voogudega ergastamisel. Neid kiirgusi iseloomustab ülilühike luminestsentsi kustumisaeg, mida on võimalik potentsiaalselt ära kasutada väga head ajalist lahutust vajavates rakendustes. Kahjuks on nende kiirguste saagis väga madal ning kross-luminestsentsi kiirgusribad paiknevad lühilainelises spektriosas, kus fotodetektorite tundlikkus on madal. Doktoritöö eesmärk oli kasutada tsoonistruktuuri modifitseerimise lähenemist nende puuduste korvamiseks. Tuginedes materjalide tsoonistruktuuri arvutustele valiti sobivad elemendid, mis koos K, Ba katioonide ja F aniooniga on võimelised moodustama laia keelutsooniga fluoriide. Täiendava elemendi (Ge, Si) lisamisel on võimalik sünteesida heksafluoriide (nt K2GeF6), mille tsoonistruktuuri täiendavad lisaks valentsitsoonile (F seisundid) alamtsoonid (Ge, Si seisundid), luues soodsad võimalused tsooni-sisene luminestsentsi saagise kasvuks. Seisundite vähenenud vahekaugus nihutab kross-luminestsentsi nähtava valguse spektriosa suunas. Sünteesitud heksafluoriidide tsoonistruktuuri, elektron ergastusi ja nende kiirguslikku lagunemist uuriti aeglahutusega luminestsentsspektroskoopia meetoditel nii Tartu Ülikooli füüsika instituudis kui ka sünkrotronkiirguse keskuses MAX IV (Lund, Rootsi). Loodi uus, 32 ps ajalise lahutusega katseseade spetsiaalselt ülikiire luminestsentsi uurimiseks, mille abil näidati, et ülikiirete omakiirguste kustumisaeg uuritud heksafluoriidides jääb alla 500 ps. Kiirguste saagis oli rakendustes kasutamiseks liiga madal, kuid näidati nende esinemist laias spektriosas vaakum-ultravioletist nähtava valguseni. Doktoritöö tulemusena näidati, et tsoonistruktuuri modifitseerimise lähenemist kasutades on võimalik materjalide luminestsentsiomadusi mõjutada rakendamiseks vajalikus suunas.
Numerical analysis of vibrations of nanobeams
(2022-07-12) Hossain, Mohammed Mainul; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas väitekirjas uuritakse nanomaterjalist valmistatud talade omavõnkumisi mitmesuguste kinnitusviiside korral. Väitekirjas on välja töötatud meetodid nanotalade omavõnkesageduse määramiseks astmelise nanotala jaoks erinevate kinnitustingimuste korral; kusjuures astmete nurkades asuvad stabiilsed praod või prao-tüüpi defektid. Prao mõju võnkesagedusele modelleeritakse nn kaalutu väändevedru meetodil. Selle meetodi kohaselt tuleb reaalne astmega tala asendada kahest elemendist koosneva süsteemiga, kus elemendid on omavahel ühendatud väändevedruga, mille jäikus on pöördvõrdeline pinge intensiivsuse koefitsiendiga prao tipu juures. Kuna pinge intensiivsuse koefitsiendi väärtused on leitavad kataloogidest, siis see meetod võimaldab omavahel siduda nanotala omavõnkesageduse ning prao pikkuse ja laiuse. Väitekiri koosneb sissejuhatusest, viiest peatükist ning kirjanduse loetelust, mis sisaldab 82 nimetust. Sissejuhatus kujutab endast esimest peatükki. Teises peatükis on toodud põhivõrrandid ning põhieeldused. Esimesed kaks peatükki on referatiivsed, ülejäänutes esitatakse originaalseid tulemusi. Kolmandas peatükis esitatakse nanotalade võnkumise võrrandid, mis arvestavad tala elementide pöördeinertsi. Need on Euler-Bernoulli võrrandite üldistuseks juhule, kui pöördeinertsi arvestamine on kohustuslik. See süsteem on lahendatav ka muutujate eraldamise teel. Neljandas peatükis lahendatakse põhivõrrandite süsteem numbriliselt. Näidatakse muuhulgas, et süsteemi saab hõlpsasti lahendada Maclaurini rea abil. Viies peatükk on pühendatud nanotalade võnkumise uurimisele juhul, kui nanotala on kinnitatud elastsete tugede abil st. toed ei ole jäigad. Kuuendas peatükis uuritakse pragudega nanotalade võnkumisi arvestades termilisi mõjutusi st. temperatuuripingeid. Väitekirjas saadud tulemusi on võrreldud erijuhtudel kirjandusest leitavate tulemustega ning veendutud, et väitekirjas esitatud tulemused on heas kooskõlas teiste uurijate poolt saadud tulemustega. Väitekirjas saadud tulemuste põhjal on avaldatud koos juhendajaga 10 teadusartiklit.
Diet, blood metabolites, and health
(2022-07-12) Taba, Nele; Fischer, Krista, juhendaja; Esko, Tõnu, juhendaja; Pirastu, Nicola, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Täpsem arusaam, kuidas ja mille kaudu toitumine tervist mõjutab, loob soodsa pinnase tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele. Üks võimalus toitumise ja tervise vaheliste seoste selgitamiseks on uurida veres ringlevate metaboliitide tasemeid, kuna need on mõjutatud toitumisest ning on omakorda erinevate haiguste ennustajateks. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on anda vere metaboliitide uurimise kaudu lisateadmisi selle kohta, kuidas toitumine mõjutab tervist. Esmalt kasutasime Mendeli Randomiseerimise (MR) meetodit, et tuvastada, milline on toitumisvalikute potentsiaalselt põhjuslik mõju vere metaboliitidele. Kuna leitud tulemused ühtisid varasemate randomiseeritud uuringutega ning olid osalt vastuolus vaatlusuuringutega, tõestasime et MR on sobiv ja kasulik meetod toitumise mõju uurimiseks. Kokku leidsime 413 potentsiaalselt põhjuslikku seost. Muuhulgas viitavad tulemused, et nii kohvi kui ka alkohoolsete jookide suurem tarbimine tõstab madala ja keskmise tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemeid, samas kui väga madala tihedusega lipoproteiinidega seotud metaboliitide tasemetele tundub mõju olevat vaid suuremal kohvi tarbimisel, aga mitte alkoholi tarbimisel. Teiseks vaatlesime toidu neofoobia (FN) ja vere metaboliitide vahelisi seoseid ning leidsime, et kõrgem tulemus FN skaalal seostub madalamate omega-3 rasvhapetega seotud mõõtmistega. Lisaks, FN mõju tüüp 2 diabeedile ja südameveresoonkonna haigustele vajab kinnitust tulevaste uuringute poolt, kuna mõlema haiguse osas oli FN riski tõstev mõju väljendunud vaid ühes vaadeldud kahest kohordist. Kolmandaks uurisime, kas vere metaboliitide profiil kirjeldab inimese bioloogilist vanust (BA) ning kas erinevus sellise BA ja kronoloogilise vanuse vahel ennustab tervisenäitajaid. Leidsime, et metaboliitide-põhine BA võib olla populatsiooni-spetsiifiline ning seostub kardiovaskulaarsete riskifaktoritega. Lisaks viitavad meie tulemused sellele, et metaboliitide-põhine BA võib olla seotud toitumiskäitumisega. Kokkuvõttes annavad leitud tulemused uusi teadmisi toitumise, metaboliitide ja tervise omavaheliste seoste kohta ning on seega aluseks tulevastele randomiseeritud uuringutele mis loovad omakorda pinnase teadlikele tervist edendavatele personaliseeritud toitumissoovitustele.