Sirvi Kuupäev , alustades "2022-07-14" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Being a woman and being Tatar: intersectional perspectives on identity and tradition in the post-soviet context
(2022-07-14) Shisheliakina, Alena; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selles Siberi ja Eesti tatarlaste kogukonnas kogutud materjalidel põhinevas töös uuritakse, kuidas intersektsionaalse identiteediga inimesed, nagu tatari ja moslemi naised, postsovetlikus ühiskonnas oma identiteedist ja traditsioonidest räägivad. Töös käsitletakse soolist ja etnilist identiteeti lokaalsest, mitte universaalsest vaatenurgast, sest lähtepunktiks on naiste subjektiivne kogemus. Traditsioonidest rääkides on naiste jututeemade seas olulisel kohal kehaline kogemus. Näiteks tagasihoidlikkusega seostub ka enese katmine, neitsilikkus, inimrööv ja islami abielu (nikah). Seksuaalsuse kõrval on peateemad seotud peresuhetega, näiteks majapidamistööde jaotus, hierarhiad, suhted ämmaga ja mälestused vanaemast. Naiste hääled seovad traditsiooni keele ning etniliste ja religioossete tavadega, moodustades erisuguseid mustreid muutlikest ja mitmenäolistest naisidentiteetidest. „Puhta“ traditsiooni mõistet seostavad naised nõukogude-eelse ajaga. Oma vaadete õigustamiseks viitavad nad paljudele eri ajaperioodidest pärinevatele allikatele nagu perepildid, perede jutustused, mälestused ja teaduslikud uurimused. Sellega seatakse küsimuse alla erinevad arusaamad tatari kogukonna traditsioonide olemusest.
Transition metal and nitrogen doped nanocarbon cathode catalysts for anion exchange membrane fuel cells
(2022-07-14) Lilloja, Jaana; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Sarapuu, Ave, juhendaja; Kibena-Põldsepp, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesiniku kasutamine energiakandjana võiks olla lahendus meie kasvavatele energiajulgeoleku, keskkonnareostuse ja kliimamuutuse probleemidele. Vesinikkütusel töötavaid prootonvahetusmembraaniga kütuseelemente kasutatakse juba transpordisektoris, kuid nende laialdast turustamist piirab vajadus väärismetallkatalüsaatorite järele. Anioonvahetusmembraaniga kütuseelementide tehnoloogia on praegu veel arendamisjärgus, kuid see annaks võimaluse kasutada tunduvalt odavamaid mitte-väärismetallkatalüsaatoreid. Siirdemetallide ja lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalid on aktiivsed elektrokatalüsaatorid hapniku redutseerumisreaktsiooni jaoks leeliselises keskkonnas ja seega saab neid kasutada anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides katoodmaterjalina. Doktoritöö eesmärk oli valmistada mitte-väärismetallkatalüsaatoreid hapniku elektrokeemilise redutseerumisreaktsiooni jaoks, uurida nende elektrokatalüütilisi omadusi ning rakendusvõimalusi anioonvahetusmembraaniga kütuseelemendis. Katalüsaatorite valmistamiseks kasutati erineva morfoloogiaga nanostruktuurseid süsinikmaterjale: süsiniknanotorusid, karbiidse päritoluga süsinikku, grafeeni ja kommertsiaalset ning ise valmistatud mesopoorset süsinikku. Need süsinikmaterjalid dopeeriti lämmastiku ja siirdemetallidega (raud, koobalt, mangaan) kõrgtemperatuurse pürolüüsi käigus. Uuriti nii erinevate lisandite kui ka süsinikkandja struktuuri mõju katalüsaatorite hapniku redutseerimise aktiivsusele. Materjalide kasutamisel katoodkatalüsaatoritena anioonvahetusmembraaniga kütuseelemendis saadi võrreldavad tulemused plaatinakatalüsaatoriga, näidates seega, et mitte-väärismetallkatalüsaatorid võivad tõepoolest asendada väärismetalle kütuseelementides.
Effect of 12-week strength training and a competitive half-marathon run on arterial stiffness and blood biochemistry in well-trained male athletes
(2022-07-14) Jürgenson, Janno; Unt, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul. Arterite jäikuse suurenemise korral suureneb ka südame vasaku vatsakese koormus, mis põhjustab selle ülemäärast hüpertroofiat. Varasemad uuringud on näidanud, et kehalisel aktiivsusel on arterite jäikusele soodne mõju. Paraku enamus neist uuringuist on teostatud treenimata, ülekaalulistel või kõrge vererõhuga isikutel, rakendades kerge kuni mõõduka intensiivsusega aeroobseid koormusi. Tippsportlaste kehalised koormused on väga suured, ületades oluliselt kehalise aktiivsuse üldisi soovitusi. Selle kohta, kuidas mõjub arterite jäikusele jõutreening, on vähe andmeid. Samas on jõualade sportlastel võrreldes vastupidavusalade esindajatega täheldatud sagedamini kõrgvererõhktõbe ja südame ülemäärast hüpertroofiat. Aeroobsetel koormustel on südame-vereringesüsteemile üldiselt soodne toime. Teisalt on teada, et vastupidavusaladel võib võistluste ajal pingutuse intensiivsus olla väga kõrge, ületades anaeroobse läve. Selline olukord esineb näiteks poolmaratoni jooksuvõistlustel. Seega on õigustatud küsimus, kas korduvad jõutreeningule omased intensiivsed koormused või ühekordne tugev vastupidavuslik pingutus võistlustel ning sellele järgnev puudulik taastumine võivad suurendada sportlaste kardiovaskulaarse riski taset, sealhulgas mõjudes negatiivselt arterite jäikusele. Arterite seisundit võivad mõjutada ka koormusest tingitud põletikulised protsessid ning oksüdatiivse stressi taseme tõus. Käesoleva doktoritöö raames uurisime erineva suunitluse ja kestusega kehaliste koormuste mõju arterite jäikusele ning selle seoseid vere biomarkeritega hästitreenitud meessportlastel. Leidsime, et kolmekuuline jõutreening alandas oluliselt jõutõstjate perifeerset ja tsentraalset süstoolset vererõhku, samas arterite jäikus ei muutunud. Esiletõstmist väärib tõsiasi, et uuritavatel rakendatud juhendatud jõutreeninguprogramm mõjutas soodsalt südame vasaku ja parema vatsakese funktsiooni ning HDL-kolesterooli taset vereseerumis. Sellel osal uuritavatest, kellel oli suhteliselt kõrgem oksüdatiivse stressi tase, ilmnes väikese ulatusega negatiivne muutus arterite jäikuses. Ühekordne poolmaratoni jooksuvõistluse läbimine erineva treenitusega jooksjatel arterite jäikusele olulist mõju ei avaldanud. Võistlusjärgsel taastumisperioodil seondus mõningane arterite jäikuse halvenemine kõrgema treenituse taseme ja võistlusdistantsi läbimise lühema ajaga.
Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts
(2022-07-14) Silm, Gerli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta.
Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity
(2022-07-14) Holsapple, Christiana; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Moldovas Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses loodud etnograafilise ainese põhjal üksikisikute ja riikide positsionaalsuse narratiivide lõikepunkte globaalse ebavõrdsuse taustal. Kui traditsioonilist ’identiteedi’ mõistet saadab essentsialismi taak, siis ’positsionaalsuse narratiividele’ keskendumine pakub alternatiivi, nihutades esiplaanile konteksti ja praktikad. Uurimus käsitleb kriitiliselt rahvuslikku normatiivsust kui sundust kuulutada end teatud rahvusesse kuuluvaks. Väitekiri analüüsib ajalooliselt, keeleliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt Bulgaaria, Moldova, Türgi, Rumeenia ja Venemaaga seotud Gagauusiat ümbritsevate rahvusriikide osalt kattuvate identiteedipoliitikate ja -diskursuste sihtmärgina, näidates, kuidas Gagauusia ja selle elanikud navigeerivad nende vahel strateegiliselt, et kasutada neile pakutud võimalusi ja materiaalset tuge. Lähemalt vaadeldakse keelepraktikaid ja -ideoloogiad ning nende osalust rahvusliku normatiivsuse ja sellega paratamatult seotud väljaarvamiste alalhoidmisel. Samuti pälvivad tähelepanu Gagauusia „etnopoliitilised ettevõtjad“, kelle äriideed ja -tegevus rajanevad nende endi loodud kujutlustel eelmodernsest homogeensest talupojakultuurist ja sellest lähtuval autentse gagauusialikkuse retoorikal. Väitekiri rõhutab kohapealsete individuaalsete ja kollektiivsete positsionaalsuse narratiivide mitmekesisust ja dünaamikat. Tegemist on uudse lähenemisega, sest kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uurimusi Gagauusiast, napib etnograafilistel välitöödel põhinevaid ja eemilist vaatepunkti väärtustavaid käsitlusi. Väitekirjas analüüsitakse ka autoetnograafiliselt rahvusliku normatiivsuse painet autori enda elus ja teadustöös, kõigutades nii vaatleja ja vaadeldava konventsionaalset dihhotoomiat. Argumenteerides komplekssuse teadvustamise ja välja toomise poolt, püüab doktoritöö mõtestada ümber kategooriaid, mille läbi me maailma ja kaasinimesi vaatleme ning ennastki esitleme ja väljendame.