Sirvi Kuupäev , alustades "2022-09-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Identifying patient safety research priorities in Estonia: results of a Delphi consensus study
(BMJ, 2022-09-05) Freimann, Tiina; Põlluste, Kaja; Calsbeek, Hiske; Kangasniemi, Mari; Lember, Margus; Orrego, Carola; van Tuijl, Anne; Vall-Roqué, Helena; Starkopf, Joel
No abstract available
Developing the University of Tartu in Estonia into a wellnetworked Patient Safety Research Centre (PATSAFE): A study protocol
(Open Research Europe, 2022-09-05) Põlluste, Kaja; Calsbeek, Hiske; Orrego, Carola; Ballester, Marta; Suñol, Rosa; Vall-Roqué, Helena; Kangasniemi, Mari; Läänelaid, Siim; Starkopf, Joel; van Tuijl, Anne; Wollersheim, Hub; Freimann, Tiina; Mägi, Liisi; Bañeres, Joaquim; Fernández-Maillo, María del Mar; Emond, Yvette; Lember, Margus
Background: Patient safety (PS) is a serious global public health problem affecting all countries. Estimates show that around 10 percent of the patients are harmed during hospital care, resulting in 23 million disability-adjusted life years lost per year. Experts emphasize research advancements as a key precondition for safer care. Aim: The Patient Safety Research Centre (PATSAFE) project enhances the Institute of Clinical Medicine of the University of Tartu’s (ICM-UT) research potential and capacities in PS in order to improve and strengthen knowledge and skills in methods, techniques and experience for PS research. Methods: A strategic partnership with Avedis Donabedian Research Institute in Spain, and IQ Healthcare in the Netherlands, both international leaders in PS research, enables the development of a long-lasting knowledge exchange, allowing the ICM-UT to capitalise on its current achievements and to overcome gaps in scientific excellence in the field of PS research. These twining activities will strengthen and raise the research profile of the ICM-UT academic staff and early-stage researchers (ESRs), by implementing the hands-on training on methods, techniques, and experience in PS research. The project also encourages the active participation of early stage researchers in PS research by increasing their soft skills, to ensure the continuity and sustainability of PS research in ICM-UT. Finally, development of the research strategy on PS contributes to the long-term sustainability of PS research in Estonia. To implement these activities, PATSAFE foresees a comprehensive strategy consisting of knowledge exchange, soft research skills capacity building, strategic planning, and strong dissemination and exploitation efforts. Expected results: As a result of the project, ICM-UT will have the capacity to carry out PS research using the appropriate methodology and the competences to apply state-of-the-art evidence-based strategies for PS research.
Synthetic aperture radar interferometry as a tool for monitoring the dynamics of peatland surface
(2022-09-05) Tampuu, Tauri; Kull, Ain, juhendaja; Praks, Jaan, juhendaja; Uiboupin, Rivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on unikaalsed ökosüsteemid, kus turba ladestumise käigus seotakse pikaajaliselt süsinikku. Üleilmselt on soodes seotud süsiniku kogus, mis võrdub peaaegu poolega hetkel atmosfääris olevast. Tasakaalu süsiniku sidumise ja lendumise vahel mõjutab soodes kõige enam veetase, mistõttu veerežiimi muutudes võivad sood muutuda süsiniku talletajast kasvuhoonegaaside õhku paiskajaks. Tehisavaradar (SAR) on aktiivne mikrolainealas töötav kaugseiresüsteem, mille kasutamine võimaldaks turbaalade ülemaailmset seiret. SAR näeb läbi pilvede, katab korraga suure ala, on hea ruumilise lahutuse ja tiheda ajalise katvusega. Interferomeetriline SAR (InSAR) on uudne meetod, mis võimaldab mõõta maapinna kõrgusmuutusi, tuginedes radarisignaali pool läbitava teekonna pikkusete erinevusele kahest samast kohast, aga eri aegadel tehtud pildi vahel. Tulemuseks on kõrgusmuutuse pilt (interferogramm), kõrvalsaaduseks on koherentsuse pilt, mis kirjeldab võrreldavate piltide ruumimustrite sarnasust. Meetodi kitsaskohaks on suurte kõrgusmuutuste õigesti hindamine. Töö eesmärk oli katsetada InSAR meetodi kasutusvõimaluse piire ja rakendada uusi teadmisi rabade seirel. Uurisin: 1) raba veetaseme mõju koherentsusele; 2) freesturba tootmisega kaasnevat pinna muutuse mõju koherentsusele; 3) InSAR meetodi usaldusväärsust raba pinna kõrguse muutuse hindamisel. Tulemused näitavad, et koherentsustest on kasu soode veerežiimi uurimisel, kuid see ei sobi pinnase niiskuse otseseks mõõtmiseks. Koherentsust saab kasutada turba tootmise seireks, võttes arvesse SAR-ist ja turba tootmise protsessist tulenevaid piiranguid. Töös on visandatud seiremetoodika, mis võimaldab eristada aktiivseid turbatootmisalasid kasutuses välja jäänud aladest ja jälgida turba tootmise intensiivsust, edendamaks tõhusamat ressursikasutust. InSAR meetodil maapinna kõrguse mõõtmised tavapärase 5,6 sentimeetrise lainepikkuse juures ei ole rabas usaldusväärsed. Katsetatud InSAR meetodid ei suutnud kiiresti toimuvaid suuri kõrgusmuutusi õigesti hinnata. Sarnaselt varasematele uuringutele oleks selline viga jäänud avastamata, kui meil poleks võrdluseks olnud maapealseid kõrgusandmeid. Tõenäoliselt võiks soos maapinna kõrguse muutuse hindamiseks paremini sobida lähitulevikku planeeritud pikalainelised (24 cm) radarsatelliidi missioonid.
Alterations of emotional behaviour induced by the genetic invalidation of the limbic system associated membrane protein (Lsamp) – potential implications for neuropsychiatric disorders
(2022-09-05) Bregin, Aleksandr; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Raku pinna neuraalsed adhesioonivalgud koordineerivad neuriitide väljakasvu, mis on aju struktuuri ja käitumisprotsesside õigeks väljaarenemiseks äärmiselt oluline. Töös uuritakse, millist mõju avaldavad hiire käitumisele ja sellega seotud biokeemilistele korrelaatidele kaks aju plastilisusega seotud IgLON perekonna neuraalset adhesioonimolekuli – limbilise süsteemiga seotud membraanivalk (Lsamp) ja selle seondumispartner neurotrimiin (Ntm). Käesolevas doktoritöös antakse esmalt ülevaade Ntm-puudulikkusega (Ntm−/−) hiire käitumuslikust profiilist. Ntm−/− hiirtel esineb emotsionaalse õppimise häire ning kahe kõnealuse hiireliini ainsaks kattuvaks fenotüübiks oli alanenud tundlikkus d-amfetamiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele. Lsamp−/− hiirtel esines suurenenud tundlikkus kokaiini ja morfiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele ning samuti ülitundlikkus GABA modulaatorite sedatiivsele ja lihaseid lõõgastavale toimele. Estsitalopraami krooniline manustamine suurendas oluliselt metsiktüüpi (+/+) hiirte üldist aktiivsust ja Lsamp−/− uudistamisaktiivsust ning suunas Lsamp−/− hiirte suurenenud serotoniini (5-HT) käibe +/+ hiirtega samale tasemele. Seega, Lsamp võib avaldada olulist mõju 5-HT süsteemi sünapsite talitlusele ning 5-HT süsteem võib olla Lsamp−/− hiirte käitumises esinevate ärevuse ja sotsiaalsusega seotud muutuste neurokeemiliseks vahendajaks. Käitumiskatsed näitasid, et kui lülitada korraga välja nii Lsamp kui ka Ntm geen (topeltmutandid), siis mõned Lsamp−/− ja Ntm−/− hiirte juures ilmnenud efektid (ujumiskiiruse vähenemine ja liikumisaktiivsuse suurenemine) võimenduvad, mis viitab Lsamp ja Ntm geenide interaktsioonidele. Sarnast interaktsiooni kinnitavad ka rakukultuuri katsed. Kokkuvõtteks, käesolev töö näitab, et Lsamp koos oma seondumispartneri Ntm-iga osaleb mitmete käitumuslike kohanemisreaktsioonide aluseks olevate virgatsaine süsteemide (dopamiini, serotoniin, GABA) aktiivsuse moduleerimises