Sirvi Kuupäev , alustades "2022-09-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Laste elumaailma meediastumine
(2022-09-26) Saks, Kristiina; Kalmus, Veronika, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiirest arengust tulenevad muutused on üks 21. sajandi suurtest suundumustest, mida uurisin doktoritöös laste vaatenurgast. Keskmine läänelikus ühiskonnas kasvav laps veedab päevas tunde meediat kasutades. Meedia mõju lastele on uuritud palju, kuid endiselt on rohkelt erimeelsusi selles osas, kas meedia on lastele ennekõike võimalus või oht. Valdav on siiski suhtumine, et meedia ei ole lihtsalt hea ega halb, vaid selle mõju sõltub kontekstist. Doktoritöö eesmärk oli uurida Eesti laste elumaailma ehk nende subjektiivse maailmataju meediastumist – seda, kuidas meedia on laste elumaailma kujunemise üheks aluseks. Tuginedes kvalitatiivuuringule (intervjuud lasteaialaste ja õpetajatega) ning kooliõpilaste kvantitatiivuuringule (969 joonistuse kontentanalüüs), kirjeldasin meedia rolli laste elus. Lapsed kasutavad meediat iga päev, nad mängivad meediast inspireeritud mänge, jäljendavad meediategelasi ja nende sõnavara. Lastel on meediatootemarkidega riideid, mänguasju ja tarbeesemeid. Samuti on meedia alus laste koosloomele, mis viib meediasisu ka nendeni, kes ise kasutavad meediat vähe. Näiteks ei pruugi laps olla mõnd populaarset (multi)filmi näinud, kuid mängib lasteaias sõpradega selle ainetel loovmänge või kasutab meediatootemarkidega mänguasju. Seega, meediastumisel on nii otseseid kui ka kaudseid vorme, misläbi jõuavad meedia ilmingud kõigi tänapäeva läänelikes ühiskondades kasvavate laste igapäevaellu. Tulemustest ilmnes ka Eesti laste meediarepertuaari tugev mõjutatus USA ja Lääne-Euroopa meediatoodangust, mille üks võimalik põhjus on Eesti omatoodangu nappus. Tulenevalt laste globaalsest meediarepertuaarist soovitasin vanematel kasutada meedia kultuurilise vahendamise strateegiat, et selgitada, kuidas ekraanil nähtu seostub Eesti tavadega. Kuna osa meediaga seotud küsimusi ilmneb alles tagantjärele, soovitasin vanematel ka vestelda lastega nende meediakogemustest tagasivaatavalt, et vajadusel last toetada (ehk kasutada tagasivaatava vahendamise strateegiat).
The importance of microbiome in human health
(2022-09-26) Aasmets, Oliver; Org, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia areng on andnud inimesele võimaluse uurida ümbritsevat maailma nurkade alt, mille jaoks veel mõned kümnendid tagasi võimalused puudusid. Üks selliseid teadusvaldkondi on inimese mikrobioomi ehk meie kehal ja kehas elavate mikroorganismide nagu näiteks bakterite ja viiruste uurimine. On teada, et mikrobioomil on oluline funktsioon inimese tervisele ning mikrobioomi kooslust omakorda mõjutavad suurel määral meie elustiil, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond ning tervislik seisund. Just seosed haigustega on tekitanud huvi mikrobioomi kasutamiseks meditsiinilistes rakendustes. Doktoritöö eesmärk oli uurida, millised faktorid lisaks teadaolevatele on seotud meie soolestiku mikrobioomi kooslusega ning kuidas on mikrobioomi andmeid võimalik kasutada haiguste diagnoosimiseks ning haigusriskide hindamiseks. Esiteks uurisime teist tüüpi diabeeti ning näitasime, et mikrobioom aitab senisest täpsemalt ennustada muutusi veresuhkru regulatsiooni kirjeldavates parameetrites, milleks olid eelkõige insuliini eritamisega seotud näitajaid. Järgmiseks eesmärgiks oli kirjeldada Eesti populatsiooni soolestiku mikrorbioomi profiiili ning tuvasatada mikrobioomi kooslust mõjutavad faktorid. Eesti Geenivaramu terviseandmestikku kasutades tuvastasime, et antibiootikumide pikaajalisel korduval kasutamisel on akkumuleeruv mõju mikrobioomi kooslusele olenemata sellest, kas antibiootikume on kasutatud viimase kuue kuu jooksul. Analüüsides pikaajalise antibiootikumide mõju arvesse võtmine võimaldas omakorda täpsustada haigusspetsiifilisi muutusi mikrobioomis. Lisaks uurisime, kas soolestiku mikrobioomi abil inimeste grupeerimine võimaldaks ka kasutust kliinilistes rakendustes. Selgus, et selliselt mikrobioomi kooslust lihtsustades on võimalik küll anda hinnang inimese üldisele elustiilile, kuid tõendid haiguste diagnoosimisel või haiguste riski hindamiseks pole piisavalt tugevad. Kokkuvõttes on mikrobioomi uurimisel meditsiinis suur potentsiaal, mis võimaldab täiendada olemasolevaid võimalusi haiguste diagnoosimiseks ning riskide hindamiseks, kuid see eeldab täiendavaid teadmisi ja uuringuid.
Osteoarthritis pathogenesis: an immunological passage through synovium-synovial fluid axis
(2022-09-26) Kulkarni, Priya; Märtson, Aare, juhendaja; Koks, Sulev, juhendaja; Harsulkar, Abhay, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoartriit (OA) on kõige levinum liigesehaigus, millel ei ole tänaseni patogeneetilist ravi. Tõhusate ravimeetodite arendamise peamised väljakutsed on OA heterogeensus ja ebaselge patoloogia. OA-d, mida tavapäraselt tuntakse kui „vananemishaigust“, peetakse järjest enam krooniliseks põletikuliseks haiguseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata sünoviaalvedelikuga seotud põletikulist mehhanismi, mis on OA patoloogias üks põhilisi põletikukohti. Seda silmas pidades piirdub sünoviaalvedeliku analüüs sageli tema molekulaarse koostise uurimisega, kuid funktsionaalse ulatuse hindamiseks on vaja laiemat tausta. Seetõttu püüti molekulaarse signaali dekodeerimisega uurida sünoviaalvedeliku laiemat kaasatust haiguse patogeneesis. Viidi läbi mitmetasandiline analüüs, kasutades OA-st mõjutatud sünoviaalmembraani ja osteofüütide biopsiaid ning sünoviaalvedeliku proove. Lisaks tehti rakupõhiseid analüüse, kasutades inimese monotsüütide rakuliine (THP1 ja U37) ning inimese vereloome tüvirakke. Bioloogiliste testide tulemuste toetamiseks viidi läbi proteoomi analüüs ja sünoviaalvedeliku immuno-fenotüüpimine. Sünoviaalmembraani rakkude geeniekspressiooni uuring näitas püsivat põletikku OA liigestes. Suurem põletik haiguse varases staadiumis annab vältimatu tõuke kõhrkoe kiiremaks lagunemiseks haiguse hilisemates staadiumites. Kõigi OA staadiumide sünoviaalvedeliku proovid, inkubeerides neid THP1 ja U937 rakkudega, suutsid rakkudes esile kutsuda põletikku. Samas katses näidati, et OA sünoviaalvedelik võib indutseerida immuunrakkude eristumist ja toimida nišina, pakkudes olulist mikrokeskkonda, mis toetab immuunrakkude funktsionaalset aktiivsust ning põhjustab põletiku süvenemist ja kestmist. Sünoviaalvedeliku proteoomianalüüs paljastas mitmeid suures koguses esinevaid valke, mis võivad, nagu täheldati, indutseerida immuunrakkude eristumist. Lõpuks viidi läbi osteofüütide RNA-seq analüüs, et uurida selles toimuvaid molekulaarseid ja rakulisi protsesse, eriti OA patoloogia kontekstis. Geeniekspressiooni mustri funktsionaalne analüüs näitas progresseeruvat aktiivset luu ümberkujunemist ja nuumrakkude tihedat seotust selles protsessis. See teadmine on OA patoloogias uus ja peaks olema arvesse võetud sobivate ravimeetodite kavandamisel.