Sirvi Kuupäev , alustades "2022-10-31" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The production of Estonian palatalization by Estonian a nd Russian speakers
(2022-10-31) Malmi, Anton; Lippus, Pärtel, juhendaja; Meister, Einar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Olen huvitatud keele väikseimatest tähenduslikest üksustest – häälikutest. Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaashäälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on meil palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare nagu palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu) ning sulg (sule). Oma doktoritöös otsisin vastust küsimustele: kas kaashääliku palataliseerimine hõlmab ainult konkreetset kaashäälikut või on see osa suuremast kõne planeerimise protsessist ja millised on peamised häälduslikud tunnused, mis eesti keele palatalisatsiooni kirjeldavad? Uurisin ka seda, kuidas Eestis sündinud ja siin elavate vene keelt emakeelena kõnelejad tulevad eesti keele palatalisatsiooniga toime. Töö lähtub hüpoteesist, et see on neile problemaatiline ja tekitab kõneaktsenti. Keele omandamise teooriad ütlevad, et aktsent tekib, kuna me oleme oma häälduses mõjutatud oma emakeelest. Seetõttu on teist keelt õppides tihti vaja oma hääldust kohandada, et see vastaks õpitavale keelele. Analüüsin ka lühidalt hääldustreeningu potentsiaali palatalisatsiooni häälduse parendamisel. Tulemustest selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis. Selle põhjus on seotud kõne ökonoomsuse printsiibiga. Me üritame kulutada kõnelemisel vähe energiat ning väldime järske häälduslikke hüppeid, et kõne oleks sujuvam. Tööst selgus, et kõige suuremad muutused olid näha peamiselt konsonandile eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Andmetest oli ka näha, et kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ning see põhjustab aktsenti. Vene emakeelega kõnelejad, kes palataliseerisid eesti keele kaashäälikuid, ei hääldanud neid tihti nii nagu emakeelsed kõnelejad. Vene emakeelega kõnelejate grupis oli ka palju varieerumist – osad palataliseerisid seal, kus vaja, teised mitte. Saadud doktoritöö tulemusi võib kasutada, et anda suuniseid keeleõpetajatele ja keeleõppijatele.
Gender in games – methodology and analysis
(2022-10-31) Meier, Marie-Luise; Marling, Raili, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Isegi tänapäeval peetakse mängimist sageli laste ja noormeeste nišitegevuseks. Samas on videomängudest saanud üks kasumlikemaid meelelahutusvorme: 2019. aastal mängis videomänge üle 2,5 miljardi inimese üle maailma. Kuigi videomänge käsitatakse peamiselt meeste hobina, on mängimine tegelikult pea sama atraktiivne nii mees- kui naismängurite jaoks. Kuna enamik inimesi on praeguseks osa mängukultuurist, isegi kui nad ei liigita end mängijateks, tõmbavad mängud üha rohkem teadlaste tähelepanu. Vaatamata suurenevale uurimistöö mahule on videomängude mängimine endiselt sageli häbimärgistatud. Mängukultuuri kritiseeritakse sageli sellele omistatud soolise kallutatuse, rassismi ja homofoobia pärast. Ka mänge endid ja nende kaudu edastatavaid soolisi suhteid peetakse sageli liialt pealispinnaliseks. Videomängud ei ole aga poliitiliselt neutraalsed artefaktid. Nad esitavad kultuurilisi väärtusi, norme ja tavasid, kuid ka panustavad nendesse. Teadlastel puuduvad aga endiselt metodoloogilised vahendid videomängude kui eraldiseisva meediumi analüüsimiseks ning viisid süstematiseerida, kuidas mängudes sugu esindatakse. Doktoritöö eesmärk ongi luua süsteemne metodoloogia soo uurimiseks mängudes, mis arvestaks videomängude kui mitmemõõtmelise meediumi eripärasid, kuid samas laenaks sisendit teiste meediumite uurimiseks loodud meetoditest. Selleks kombineerin humanitaarteaduste meetodeid (nt lähilugemine), sotsiaalteaduste, draamauuringute, soouuringute ning isegi majanduse ja õigusteaduse meetoditega. Viimased on aga kohandatud mängude tehniliste iseärasustega (reeglid, eesmärgid ja mehaanika). Selline mängude terviklik lugemine püüab ületada paljude varasemate mänguanalüüsi lähenemisviiside määramatust ja subjektiivsust. Doktoritöös võtan kasutusele termini „eelistatud mängimine“, mis on tugevalt mõjutatud Stuart Halli eelistatud lugemise ideest. Eelistatud mängimine tugineb vaikevalikutele ja muudele objektiivselt tuvastatavatele tunnustele, et tuvastada kõige tõenäolisem läbimängimisest tulenev tekst, mida saab sooliselt analüüsida. Kuigi kõnealune raamistik on mõeldud akadeemiliseks kasutamiseks, püüab see siiski mõjutada ka avalikku diskursust, pakkudes kolmemõõtmelist ülevaadet videomängudes esindatud soost