Sirvi Kuupäev , alustades "2022-11-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Process management for Internet of mobile things
(2022-11-08) Mass, Jakob; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Chang, Chii, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Värkvõrk, ehk Asjade Internet (Internet of Things, lüh IoT) edendab lahendusi nagu nn tark linn, kus meid igapäevaselt ümbritsevad objektid on ühendatud infosüsteemidega ja ka üksteisega. Selliseks näiteks võib olla teekatete seisukorra monitoorimissüsteem. Võrku ühendatud sõidukitelt (nt bussidelt) kogutakse videomaterjali, mida seejärel töödeldakse, et tuvastada löökauke või lume kogunemist. Tavaliselt hõlmab selline lahendus keeruka tsentraalse süsteemi ehitamist. Otsuste langetamiseks (nt milliseid sõidukeid parasjagu protsessi kaasata) vajab keskne süsteem pidevat ühendust kõigi IoT seadmetega. Seadmete hulga kasvades võib keskne lahendus aga muutuda pudelikaelaks. Selliste protsesside disaini, haldust, automatiseerimist ja seiret hõlbustavad märkimisväärselt äriprotsesside halduse (Business Process Management, lüh BPM) valdkonna standardid ja tööriistad. Paraku ei ole BPM tehnoloogiad koheselt kasutatavad uute paradigmadega nagu Udu- ja Servaarvutus, mis tuleviku värkvõrgu jaoks vajalikud on. Nende puhul liigub suur osa otsustustest ja arvutustest üksikutest andmekeskustest servavõrgu seadmetele, mis asuvad lõppkasutajatele ja IoT seadmetele lähemal. Videotöötlust võiks teostada mini-andmekeskustes, mis on paigaldatud üle linna, näiteks bussipeatustesse. Arvestades IoT seadmete üha suurenevat hulka, vähendab selline koormuse jaotamine vähendab riski, et tsentraalne andmekeskust ülekoormamist. Doktoritöö uurib, kuidas mobiilsusega seonduvaid IoT protsesse taoliselt ümber korraldada, kohanedes pidevalt muutlikule, liikuvate seadmetega täidetud servavõrgule. Nimelt on ühendused katkendlikud, mistõttu otsuste langetus ja planeerimine peavad arvestama muuhulgas mobiilseadmete liikumistrajektoore. Töö raames valminud prototüüpe testiti Android seadmetel ja simulatsioonides. Lisaks valmis tööriistakomplekt STEP-ONE, mis võimaldab teadlastel hõlpsalt simuleerida ja analüüsida taolisi probleeme erinevais realistlikes stsenaariumites nagu seda on tark linn.
Soviet and Russian approach to the law of the sea: liberalism and local resistance
(2022-11-08) Thévenin, Pierre; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk on analüüsida Nõukogude ja Venemaa mereõiguse käsitust iseloomustavaid tunnuseid. Täpsemalt püütakse selgitada, kuidas mereõigust tänapäeva Venemaal kasutatakse ja mõistetakse ning kuidas seda mõisteti Nõukogude Liidus kui Venemaa õiguseellases riigis. Väitekirjas käsitletakse ajavahemikku alates 1960. aastate lõpust, mil NSV Liit sai mõjukaks mereriigiks, kuni 2022. aastani ning analüüsitakse Nõukogude ja Venemaa käsitust mereõigusest läbi aja ja ruumi prisma. Allpool on esitatud uurimisprojekti põhijäreldused, millest ilmneb Moskva keerukas ja puhuti vastuoluline lähenemine mereõigusele. Doktoritöö esimene järeldus ütleb, et vaatlusalusel perioodil sai Nõukogude Liidust liberaalset mereõiguse käsitust pooldav mereriik, ja sama kehtib jätkuvalt Venemaa kohta. Liberaalse käsituse keskmes on püüd kaitsta avamerevabadust ning vaba juurdepääsu merevaradele. Seda järeldust kinnitab Moskva hoiak 1982. aasta mereõiguse konventsiooni läbirääkimiste ajal ning samuti praegu toimuvatel läbirääkimistel, mille eesmärk on võtta vastu rahvusvaheliselt siduv dokument väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate alade elurikkuse kaitse kohta. Moskva liberaalseid kalduvusi kinnitab ka Venemaa merepiiridel kehtestatud ühisrežiimide analüüs. Väitekirja teine järeldus lisab esimest täpsustavaid nüansse. Sellest ilmneb, et Nõukogude Liidu ja Venemaa käsitus mereõigusest ei ole järjekindlalt liberaalne. Kui Nõukogude Liit ja Venemaa on pidanud mõnda merd ajalooliselt endale kuuluvaks (see kehtib Arktika merede ning viimasel ajal ka Aasovi mere kohta), üritab Moskva mereõiguse konventsioonist mööda minnes seal endale rohkem õigusi saada. Selleks püüab Venemaa valitsus või selle doktriin õigustada ajaloolistel argumentidel põhinevaid erandrežiime. Samas on oluline märkida, et Moskva vastuseis mereõiguse konventsioonile on seni piirdunud vaid nende kahe piirkonnaga ning selle märkimisväärne laienemine ja üldiseks muutumine ei ole tõenäoline. 1982. aasta mereõiguse konventsiooni liberaalne vaim, mida Moskva aitas 1960. ja 1970. aastatel kujundada, vastab endiselt Venemaa huvidele merel.
Privacy-enhancing technologies for business process mining
(2022-11-08) Elkoumy, Gamal; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Protsessikaeve tehnikad võimaldavad organisatsioonidel analüüsida protsesside täitmise käigus tekkivaid logijälgi eesmärgiga leida parendusvõimalusi. Nende tehnikate eelduseks on, et nimetatud logijälgi koondavad sündmuslogid on andmeanalüütikutele analüüside läbi viimiseks kättesaadavad. Sellised sündmuslogid võivad sisaldada privaatset informatsiooni isikute kohta kelle jaoks protsessi täidetakse. Sellistel juhtudel peavad organisatsioonid rakendama privaatsuskaitse tehnoloogiaid (PET), et võimaldada analüütikul sündmuslogi põhjal järeldusi teha, samas säilitades isikute privaatsust. Kuigi PET tehnikad säilitavad isikute privaatsust organisatsiooni siseselt, muudavad nad ühtlasi sündmuslogisid sellisel viisil, mis võib viia analüüsi käigus valede järeldusteni. PET tehnikad võivad lisada sündmuslogidesse sellist uut käitumist, mille esinemine ei ole reaalses sündmuslogis võimalik. Näiteks võivad mõned PET tehnikad haigla sündmuslogi anonüümimisel lisada logijälje, mille kohaselt patsient külastas arsti enne haiglasse saabumist. Käesolev lõputöö esitab privaatsust säilitavate lähenemiste komplekti nimetusega privaatsust säilitav protsessikaeve (PPPM). PPPM põhiline eesmärk on leida tasakaal võimaliku sündmuslogi analüüsist saadava kasu ja analüüsile kohaldatavate privaatsusega seonduvate regulatsioonide (näiteks GDPR) vahel. Lisaks pakub käesolev lõputöö lahenduse, mis võimaldab erinevatel organisatsioonidel protsessikaevet üle ühise andmete terviku rakendada, ilma oma privaatseid andmeid üksteisega jagamata. Käesolevas lõputöös esitatud tehnikad on avatud lähtekoodiga tööriistadena kättesaadavad. Nendest tööriistadest esimene on Amun, mis võimaldab sündmuslogi omanikul sündmuslogi anonüümida enne selle analüütikule jagamist. Teine tööriist on Libra, mis pakub täiendatud võimalusi kasutatavuse ja privaatsuse tasakaalu leidmiseks. Kolmas tööriist on Shareprom, mis võimaldab organisatsioonidele ühiste protsessikaartide loomist sellisel viisil, et ükski osapool ei näe teiste osapoolte andmeid.