Sirvi Kuupäev , alustades "2022-11-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Nanostructured coatings for car and aerospace industries
(2022-11-16) Merisalu, Maido; Sammelselg, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Alumiiniumsulamid on kerged ning suurepäraste mehaaniliste omadustega, mille tõttu kasutatakse neid laialdaselt komponentide valmistamiseks lennu- ja autotööstuses. Paraku on parimad alumiiniumsulamid tundlikud korrosiooni suhtes, mida saab takistada erinevate kaitsekatete abil. Põhiliseks väljakutseks on seejuures kaitse tagamine täppisdetailidele, mille mõõtmed ei tohi palju muutuda ja mis võivad olla keeruka kolmemõõtmelise kujuga ning sisaldada ka keermetega auke. Selle probleemiga tegeleti antud uurimustöös, kus uuriti nanokatete rakendamist alumiiniumsulamite korrosioonikindluse tõstmiseks. Erinevate keraamiliste kaitsekatete valmistamiseks kasutati uurimustöös aatomkihtsadestuse meetodit, millega kaeti erineva eeltöötlusega alumiiniumdetailide. Süstemaatiliste uuringute vältel töötati välja uudne meetod et valmistada nanostruktuurseid kaitsekatteid, mis tagasid alumiiniumdetailidele suurepärase kaitse korrosiooni eest. Samuti testiti kaitsekatet energeetilise atomaarse hapnikuga, millega simuleeriti 1 aasta pikkust kokkupuudet kosmose tingimustega madalal orbiidil. Uudne nanostruktuurne kate on praeguseks kantud üle 50-le alumiiniumdetailile satelliidil WISA Woodsat, kus tema eesmärk on tagada funktsionaalsus kriitilistele liikuvatele detailidele. Samuti uuritakse peagi uudse katte käitumist kosmoses materjalide testimise mooduli abil, mis on integreeritud satelliidile ESTCube-2.
Development of novel antibacterial drug delivery systems as wound scaffolds using electrospinning technology
(2022-11-16) Lanno, Georg-Marten; Kogermann, Karin, juhendaja; Tenson, Tanel, juhendaja; Putrinš, Marta, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tõusvate kulude ning aina keerulisemate ravijuhtude tõttu on halvasti paranevad kroonilised haavandid muutunud kaasaegses ühiskonnas väga suureks probleemiks. Haavadega kaasneb alati infektsioonioht, seetõttu näeb kaasaegne haavaravi ette, et taastatakse haava homeöstaas ning hoitakse kontrolli all bakterite arvukus. Kõige probleemsemaks osutuvad kaasuvate haigustega patsientidid (näiteks diabeedihaiged), kelle häirunud immuunvastus võib takistada ravi efektiivsust ning pikendada ravi kestvust. Infektsioosse haavandi raviskeemis on antibiootikumide manustamine väga olulisel kohal. Lokaalne antibakteriaalne haavaravi (kasutades enamlevinud traditsioonilisi ravimvorme) on väga levinud, kuid selle efektiivsus on siiani küsitav ravimi lühikese toimeaja ja pideva manustamise tõttu. Seetõttu on kaasaegne ravimvormide teadustöö keskendunud just kohaspetsiifiliste lokaalsete antibakteriaalsete ravimkandursüsteemide väljatöötamisele, mis omaksid veel täiendavat funktsionaalsust (haava paranemise toetamine). Elektrospinnimine (ES) on lihtne ja laialtlevinud meetod polümeersete fiibermaatriksite tootmiseks, millele iseloomulikeks omadusteks on: kontrollitav morfoloogia, suur eripind ning poorsus. Lisaks on maatriksitesse võimalik lihtsa vaevaga inkorporeerida erinevaid raviaineid, mis võimaldab neid kasutada ravimkandursüsteemidena. ES fiibermaatriksid sobivad ideaalselt haavakateteks: omades nahale omase rakuvälise maatriksiga sarnast struktuuri, mis annab neile hea haavaeksüdaadi absorbeerimise võime ning tagab gaasi – ja ainevahetuse haavas. Maatriksite mehaanilised omadused on muudetavad vastavalt vajadusele – lihtsustamaks kasutust ning tagamaks soodsat keskkonda rakkudele, mis vastutavad haavade paranemise eest. Antibakteriaalsete haavakatete väljatöötamisel on oluline uurida nende mõju bakterirakkudele. Haavakate peaks inhibeerima bakterite arvukuse tõusu haavas ning kaitsma haava kontaminatsiooni eest. Käesolevas töös valmistati ES teel antibakteriaalsete omadustega fiibermaatrikseid, mida saaks kasutada lokaalseks haavaraviks. Leiti, et poorseid fiibreid sisaldavate maatriksite valmistamiseks oli oluline sobivate lahustite ning keskkonnaparameetrite valik. Maisivalgul baseeruvate fiibermaatriksite valmistamiseks osutus sobivaimaks koaksiaalse ES ning abiainete kasutamine. Kasutatud lahustid ja abiained mõjutasid fiibermaatriksite morfoloogiat, struktuuri, mehhaanilisi omadusi ning raviaine vabanemise kiirust. Maatriksite ehitus mõjutas oluliselt elusrakkude (bakteri- ning eükarüootsete rakkude) käitumist maatriksitel. Leiti, et poorseid fiibreid sisaldav maatriks soodustas fibroblastide kinnitumist ning kasvu, ja omas ka kõige suuremat E. coli biokile vastast toimet. Maisivalgul baseeruvatel fiibermaatriksitel oli fibroblastide kasv ning kinnitumine väiksem võrreldes polükaprolaktooni sisaldava fiibermaatriksiga.