Sirvi Kuupäev , alustades "2022-11-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Results of surgical treatment and role of biomarkers in pathogenesis and risk prediction in patients with abdominal aortic aneurysm and peripheral artery disease
(2022-11-25) Lieberg, Jüri; Kals, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kõhuaordi aneurüsm (AAA) on aordi raske haigus, mille eluohtlik tüsistus – rebend – põhjustab suremust üle 80%. Seetõttu on haiguse õigeaegne diagnoosimine ja ravi väga olulised. Haiguse levimus ja esinemissagedus on langenud viimase 20 aastaga, tänapäeval on haiguse levimus 65-aastasel meestel vahemikus 1.3-3.3%. Alajäseme arterite haigus (PAD) on süsteemse ateroskleroosi ilming, mille levimus on ligikaudu 3% vanusegrupis 45-49 eluaastat ja tõustes umbes 18% vanusegrupis 60-90 eluaastat. Kogu maailmas on PAD haiged aladiagnoositud ja- ravitud ning nende südame ja veresoonkonna haigustest tingitud risk on väga kõrge. Käesolevas töös hindasime kirurgilise ja endovaskulaarse ravi tulemusi AAA ja PAD haigetel ning uurisime funktsionaalsete ja biokeemiliste markerite rolli haiguse patogeneesis ja riskis. Leidsime, et plaanilise aordikirurgia 30-, 90-päeva ja 5-aasta kogusuremuse määrad olid vastavalt 0.9%, 2.6% ja 32%. Rebenenud AAA haigetel olid 30-, 90-päeva ja 5-aasta kogusuremuse määrad vastavalt 22.9%, 33.3% ja 55.1%. Leidsime samuti, et 30-päeva suremus, tüsistused ja kordusinterventsioonid plaanilise endovaskulaarse ja avatud kirurgilise ravi korral olid võrdsed. Endovaskulaarne aordi stentproteseerimine oli ühtlasi 5-aasta suremuse sõltumatu riskifaktor. Neli aminohapet ja neli fosfatidüülkoliini olid AAA haigetel tervetega võrreldes statistiliselt oluliselt madalamas kontsentratsioonis. Samas ei esinenud ainsatki metaboliiti, mis oleks eristunud kiire ja aeglase kasvuga AAA haigetel, ega ka metaboliite, mille abil eristada kiire ja aeglase kasvuga AAA patsiente tervetest inimestest. PAD haigete postoperatiivne suremus rekonstruktiivsetel operatsioonidel alloveeniga infraingvinaalses segmendis oli 3.7%, transplantaadi kumulatiivne läbitavus oli 30. päeval, 3. ja 5. aastal vastavalt 82.9%, 38.7% ja 21.3%. Leidsime samuti, et PAD haigetel oli üldise ning südame ja veresoonkonna haiguste suremuse risk sõltumatult seotud langenud väikeste arterite elastsusega.
Comparison of molecular genetics and morphological findings of childhood-onset neuromuscular disorders
(2022-11-25) Puusepp, Sanna; Õunap, Katrin, juhendaja; Stenzel, Werner, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Pärilike neuromuskulaarsete haiguste (NMH-de) alla kuuluvad seljaaju motoneuronite, närvide, närv-lihas ülekande ja lihaste talitluse häired, mis on põhjustatud ühe geeni veast. Nende haiguste diagnoosimisel on lisaks patsiendi haigusloole ja läbivaatusele abiks erinevad instrumentaalsed uuringud, sealhulgas lihasbiopsia. Lihaskoe analüüsimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid värvinguid ja tehnikaid, mis võimaldavad näha lihaskiudude struktuuri, keemilisi ja ensümaatilisi omadusi ning erinevate valkude olemasolu või puudumist. Lihaskoe histoloogilised muutused on ajalooliselt olnud aluseks mitmete pärilike NMH-de tuvastamisele ja diagnoosimisele ning andnud suuna, milliseid geene uurida. Kuid tänapäeval on võimalik ühe analüüsiga (kogu eksoomi sekveneerimine) uurida kõiki geene korraga, mis on näidanud ka head diagnostilist efektiivsust. Seega on lihasbiopsia roll NMH-de diagnostikas muutumas. Käesolevasse uuringusse kaasati 70 päriliku NMH või mitokondriaalse haiguse kahtlusega patsienti, kellest 44-l kinnitus geneetiline diagnoos. Uuringust selgus, et lihasbiopsia mängis diagnostilises protsessis olulist rolli paljudel juhtudel, kusjuures 15 patsiendi lihaskoes esinesid spetsiifilised histoloogilised muutused. Mitmel juhul oli lihasbiopsia vajalik mitokondriaalses DNA-s esinevate muutuste tuvastamiseks. Lisaks andsid lihaskoest tehtud uuringud väärtuslikku lisainformatsiooni paljudel juhtudel, kus geneetilisel analüüsil leiti varem kirjeldamata geenivariant, tuvastati muutused kandidaatgeenis või kus leide polnudki. Näiteks ühel lihasdüstroofiaga patsiendil avastasime muutused uudses JAG2 geenis, mille haigusseoselisus kinnitus rahvusvahelise koostöö tulemusena. Uurides geenide ja teatud valkude avaldumist selle patsiendi lihaskoes, saime viite, et haiguse teke võib olla seotud lihase tüvirakkude talitluse häirumisega. Samas enamikel peamiselt kesknärvisüsteemi mõjutava haigusega patsientidel ei andnud lihasbiopsia informatsiooni juurde. Lisaks kirjeldati SPATA5 geeni defekti seost mitokondrite talitluse ja närvijätkete kasvu häiretega ning ühte patsienti, kellel oli kahtlus kongenitaalsele müopaatiale, kuid diagnoositi hoopis PRPS1 geeniga seotud puriinide ainevahetushaigus.
Learners of an introductory programming MOOC: background variables, engagement patterns and performance
(2022-11-25) Feklistova, Lidia; Lepp, Marina, juhendaja; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üks võimalus personaalseks ja professionaalseks arenguks on osalemine vaba juurdepääsuga e-kursustel (ingl massive open online courses, MOOCs). MOOCide osalejatel on suurem autonoomia võrreldes traditsiooniliste klassiruumides toimuvate tundidega. Samuti arvestades suurt osalejate hulka ja nende erinevat tausta, on kõikide õppijate kaasatus (ingl engagement) õppeprotsessis MOOCide korraldajatele väljakutseks. Osalejate taustamuutujate (ingl background variables) mõju kaasatusele, mis omakorda võib mõjutada õpisooritust (ingl performance), on jätkuvalt alauuritud valdkond. Doktoritöö eesmärk oli uurida MOOCide osalejate taustamuutujaid ja nende mõju kursusele registreerumisele ning lõpetamise tõenäosusele, tuvastada lõpetajate seas käitumuslikke (ingl behavioural engagement) ja kognitiivseid (ingl cognitive engagement) kaasatuse rühmasid ning uurida neid taustamuutujate ja õpisoorituse osas. Uurimuse fookuses oli MOOC “Programmeerimisest maalähedaselt”. Selle MOOCi osalejate ja lõpetajate taustamuutujad võrreldi MOOCidega „Programmeerimise alused I“ ja „Programmeerimise alused II“. MOOCil “Programmeerimisest maalähedaselt” oli rohkem naisi ja neid, kelle haridustase oli madalam. Lõpetajate osas selgus, et põhifookuses olnud MOOCil, ei olnud statistiliselt olulist erinevust nais- ja meeslõpetajate osakaalu ning erinevate tööhõive staatuste vahel. Suurem lõpetajate osakaal oli magistrikraadiga lõpetajate hulgas. Väiksem lõpetajate osakaal oli nende õppijate puhul, kes ei ole varem programmeerimist õppinud. Samad tulemused lõpetajate kohta olid ka MOOCil “Programmeerimise alused I“. Uurides MOOCi “Programmeerimisest maalähedaselt” lõpetajate ja mittelõpetajate õpisooritust, selgus, et nad vajasid testi sooritamiseks keskmiselt sama palju katseid. Mittelõpetajatel oli programmeerimisülesannete lahenduste esitamiskordade arv suurem ja neil oli testipunktid madalamad. Lõpetajate käitumusliku ja kognitiivse kaasatuse analüüs näitas, et lõpetajad ei ole homogeenne rühm. Käitumusliku kaasatuse puhul eristati lähtudes tegevuste hulgast 4 rühma. Uurimuse tulemused näitasid, et MOOCil võivad olla lõpetajad, kes teevad kõiki tegevusi, aga ka need, kes teevad vaid mõnda tegevust. Kognitiivse kaasatuse korral eristus 5 rühma, mille puhul kasutati abiallikaid erineva sagedusega. Tulemused näitasid, et lõpetajate erinevat sagedust erinevate abiallikate kasutamisel võib pidada märgiks püsivast soovist MOOC edukalt läbida. Samuti selgus, et abiallikate kasutamise võib võtta aluseks kognitiivse kaasatuse tuvastamiseks ja mõõtmiseks MOOCidel. Lõpetajate taustamuutujad ja õpisooritused varieerusid eristatud rühmade vahel. Doktoritöös esitatud tulemused aitavad uurijatel paremini aru saada MOOCi fenomenist ja kursuste korraldajatel pakkuda tulevikus kulutõhusamaid MOOCe. Uurimistulemustest võib järeldada, et MOOCide korraldajad peavad pakkuma erinevaid tegevusi ja abiallikaid, mis oleksid suunatud konkreetsetele sihtrühmadele. See võib hõlbustada personaliseeritud õppimist ja õppijate tõhusat kaasatust õppeprotsessis.