Sirvi Kuupäev , alustades "2023-04-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Peptide-based drug carriers and preclinical nanomedicine applications for endometriosis treatment
(2023-04-13) Kiisholts, Kristina; Langel, Ülo, juhendaja; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Endometrioos on sage günekoloogiline haigus, mis esineb kuni 10% viljakas eas naistest. Haigust iseloomustavad väljaspool emakat kasvavad endomeetriumi ehk emaka sisemise limaskesta kolded, mis tekitavad patsientidel kroonilist kõhuvalu ja sageli ka viljatust. Kasutusel olevad endometrioosi ravi- ja diagnostikavõimalused on piiratud. Tihti ei oma farmakoloogiline ravi pikaajalist efekti ning süsteemse manustamise tõttu põhjustab see kõrvaltoimeid. Seetõttu on vajalik uute endometrioosi ravistrateegiate väljatöötamine. Paljud potentsiaalsed ravi-sihtmärgid asuvad aga tegelikkuses haiguskoldes rakkude sees. Seetõttu on mitmete haiguste puhul suurimaks väljakutseks see, et ravimid peavad kohale jõudma oma rakusiseste sihtmärk-molekulideni. Sellest tulenevalt oli antud töö eesmärgiks välja töötada või uuskasutada peptiididel põhinevaid ravimkandjaid nanomeditsiini rakenduste jaoks, keskendudes põhiliselt endometrioosile. Alustuseks kasutati geeniekspressiooni reguleerivate lühikeste interfereeruvate RNAde (siRNA) transpordiks rakku sisenevaid peptiide ehk süstikpeptiide. Esmalt disainiti seeria uusi peptiide, mis reageerivad keskkonna füüsilistele parameetritele ja suudavad efektiivselt siRNAd rakkudesse sisse viia nii in vitro kui ka in vivo tingimustes. Teiseks testiti süstikpeptiid/siRNA nanopartiklite ravimpotentsiaali vähi ja endometrioosi eelkliinilistes rakukultuuri mudelites. Olenemata süstikpeptiidide kõrgest rakku sisenemise efektiivsusest ei oma nad koespetsiifilisust ja see võib süsteemse in vivo manustamise korral viia ravimite ebaspetsiifilise tervetesse kudedesse akumuleerumiseni. Seega uuriti viimase töö sammuna sihtmärk-kude spetsiifiliselt äratundvate peptiidide ehk kullerpeptiidide kasutusvõimalusi. Kõige edukamaks peptiidiks endometrioosi puhul osutus PL1 kullerpeptiid, millega kaetud hõbe-nanopartiklid näitasid spetsiifilist kuhjumist 2D ja 3D rakukultuurides ja seondumist kliinilistele endometrioosi koeproovidele. Kokkuvõtvalt näitasid antud doktoritöö tulemused süstikpeptiid/siRNA nanopartiklite abil kahe haiguskudede kasvu ja progresseerumist mõjutava geeni mahasurumise sobivust endometrioosi raviks. Kombineerides nanopartikleid hormonaalse ravimiga, suurenes raviefekt veelgi. Lisaks eelnevale näitasid PL1-kaetud nanopartiklid suurt potentsiaali endometrioosi koespetsiifiliste ravimite ja diagnostikameetodite väljatöötamiseks. Kõike arvesse võttes pakuvad käesoleva doktoritöö tulemused välja mitu siirdemeditsiinilise väärtusega peptiididel põhinevat nanomeditsiini rakendust endometrioosi raviks.
Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction
(2023-04-13) Soosaar, Susanna; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja loominguline panus teose aja tõlgendamisel. Lähenen lugemisprotsessile kui kihilisele kogemusele, milles loetavat kogetakse nii füüsilise teksti kujul kui ka kujuteldavate sündmuste ja tegelaste kaudu. Kuna füüsilisel kujul on loo sisu tekstina kirjas, võib öelda, et teose sündmused on nii ruumiliselt kui ka füüsiliselt kohal juba enne lugemisprotsessi algust. Sündmused püsivad paigal, kuni lugeja teose avab ning loob staatilisest tekstist dünaamilise ja elava loomaailma. Teose ajalist struktuuri saab mõista teksti- ja looaja kaudu. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Tekst kui füüsiline objekt aga looaega ei esita. Tekst esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Samas looaeg, mille järgi kujuteldavas maailmas sündmused kulgevad, on palju paindlikum kategooria. Looaeg kulgeb dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes kujunemisprotsessis lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöö teoreetiline raamistik põhineb fenomenoloogial, retseptsiooniteooriatel, ajafilosoofial ja narratiiviuuringutel. Erinevate lähenemisviiside kombineerimisel moodustub analüütiline tööriist, mis võimaldab uurida teose looaega, lähtudes lugeja tekstiaja tõlgendusest. Arutlemaks individuaalsete lugejate loodud looaja vormide üle, uurin tekstielemente, millel on looaja kujunemisele kõige suurem mõju. Olen analüüsiks valinud postmodernistlikud romaanid, mille tekstiajad on mõneti mitmetähenduslikud. Lähilugemise kaudu uurin valitud romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi. Doktoritöö põhieesmärk on mõista, kuidas lugeja ja teksti vahelise kommunikatsiooni kaudu moodustub loomaailm – tegelaste ja sündmuste tervikpilt, mille paneb kokku lugeja lugemisprotsessi vältel.