Sirvi Kuupäev , alustades "2023-05-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

University-industry collaboration: interaction structure and preconditions
(2023-05-03) Rajalo, Sigrid; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
„We, europeans are excellent in making science with money. But we are not so good at making money out of science,“ on öelnud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Oskamatust genereerida kõrgetasemelisest teadusest sisendeid innovatsiooni ja majanduskasvu on juba 1990. aastatel nimetatud Euroopa paradoksiks. See probleem ei kimbuta ainult Euroopat – kõik innovatsiooni väärtustavad riigid seisavad silmitsi väljakutsetega siirata teaduslikku ja tehnoloogilist teadmist kommertsialiseeritavateks toodeteks ja teenusteks. Seetõttu on ülikoolide ja ettevõtete koostöö mitme kümnendi jooksul pakkunud innovatsiooniteadlastele rikkalikku uurimisainest. Käesolev töö annab oma panuse ülikoolide-ettevõtete koostööalasesse teaduskirjandusse, avades seniste uuringutega võrreldes enam mehhanismi, mis kirjeldab potentsiaalselt eduka koostöö eeldusi ning pakkudes välja uue empiiriliselt testitud kontseptuaalse mudeli teadlaste ja ettevõtjate vahelise interaktsiooni uurimiseks. Töö põhineb kolmel uuringul, mis on omavahel sünergiliselt seotud, iga järgneva uuringu lähtekoht kasvas välja eelmise tulemustest. Uuringu objekt on koostööd tegevate ülikooli teadlaste ja ettevõtjate vaheline interaktsioon. Selle analüüsimiseks laenati interaktsioonimudel tunnustatud semiootik Jüri Lotmanilt ning täiendati seda koostöö jaoks oluliste eeldustega: motivatsiooni ning innovatsiooni absorbeerimisevõimekuse kontseptsioonidega. Uuringu tulemusel kerkis esile töö keskne mõiste – (a)sümmeetria. Eelduslikult sujuva koostöö huvides on tarvis, et partnerite sisemine motiveeritus ja absorbeerimisvõimekus oleksid võrreldaval tasemel ehk sümmeetrilised, mis loob tugeva aluse potentsiaalselt sujuvaks koostööks. Juhtudel, kus ettevõtluspartneri innovatsiooni absorbeerimisvõimekus on madalam ehk partnerite koostööeeldustes valitseb asümmeetria, on teadlastel võimalik pakkuda kompensatsioonimehhanismi juhul, kui nad aktiveerivad selleks teadlikult enda kasutusel olevad ressursid. Koostöös ettevõtetega toimib kompensatsioonimehhanismina teadlase kui väravavahi roll, mille eesmärk on soodustada teadmiste siiret. Lisaks on teadlaste avalikku kuvandisse n-ö ühiskondliku ootusena sisse kirjutatud panustamine ühiskonna heaolusse ning sellele ootusele vastamiseks koostöös ettevõtetega on teadlastel võimalik valida pro-sotsiaalne motivatsioon ehk keskenduda iseenda motiveerimisel koostööpartnerile.
School as a source of child subjective well-being in the framework of children’s rights: perspectives of children and young adults
(2023-05-03) Soo, Kadri; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, võttes riigina kohustuse kooskõlastada seadused konventsioonis sõnastatud õigustega ja arendada lapse heaolu tagavaid meetmeid. Laste subjektiivse heaolu uuringud on suhteliselt uus teadmusvaldkond, kus laste heaolu käsitletakse lapse õiguste konventsiooni normatiivses raamistikus. Käesolev doktoritöö keskendub laste subjektiivsele heaolule koolis kui laste jaoks olulisele eluvaldkonnale. Uurimuse empiiriliseks aluseks on 8-aastaste laste hinnangud rahvusvahelises laste subjektiivse heaolu uuringus ISCWeB, 12-aastaste laste fookusgrupiintervjuud ja noorte täiskasvanute tagasivaatelised arvamused oma koolielust. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks on lapsepõlvesotsioloogiline suund sotsioloogias, mille kohaselt laps on aktiivne sotsiaalne tegutseja, kellel on oma vanusele vastav kompetentsus ja usaldusväärsus arvamustes ning hinnangutes. Doktoriuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada laste subjektiivset heaolu suurendavad ja kahandavad aspektid lapse õiguste täidetuste raamistikus. Uurimusest selgusid järgmised olulised tulemused: 1. Heaolu on subjektiivselt kõrgem nendel lastel, kelle õigused on paremini täidetud. Selgus, et juba 8-aastased, kes tundsid end kodus ja koolis hoolituna, austatuna ning turvaliselt, olid kõrgema subjektiivse heaolu hinnanguga kui need lapsed, kes end nii ei tundnud. 2. Eesti lapsed on küll tublid PISA testi sooritajad, kuid maade võrdluses ühed kriitilisemad koolikeskkonna suhtes. Teiste riikidega võrreldes langeb Eesti laste koolimeeldivus vanusega enam. Doktoritööst ilmnes, et Eesti koolis jääb vajaka laste arvamusega arvestamise ning koolieluga seotud otsustusprotsessidesse kaasamise praktikast. Suur õppetöökoormus ning akadeemilise edukuse ootus paneb lapsi tundma end „õpimasinana“ ja kahandab nende koolirõõmu. 3. Probleemid seoses kooliga on ajas püsivad, st uurimuses selgusid praeguste ja endiste kooliõpilaste vastustes sarnased jooned. Näiteks koolikiusamine ja vähene abi sel puhul, samuti autoritaarne ja ebaõiglane kohtlemine kahandasid laste ja noorte täiskasvanute (tagasivaatelistes) hinnangutes nende eneseväärikust, õpimotivatsiooni ja kuuluvustunnet koolis. Kokkuvõtvalt näitas doktoritöö, et laste heaolu on tagatud ja nende akadeemiline areng toimub paremini sõbralikus, toetavas ja kaasavas koolikeskkonnas. See aga eeldab täiskasvanutelt/õpetajatelt suuremat laste õiguste teadvustamist ja nendega arvestamist.