Sirvi Kuupäev , alustades "2023-05-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Privacy-preserving parallel computations for graph problems
(2023-05-15) Anagreh, Mohammad; Vainikko, Eero, juhendaja; Laud, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turvalisel mitmeosalisel arvutusel põhinevate reaalsete privaatsusrakenduste loomine on SMC-protokolli arvutusosaliste ümmarguse keerukuse tõttu keeruline. Privaatsust säilitavate tehnoloogiate uudsuse ja nende probleemidega kaasnevate suurte arvutuskulude tõttu ei ole paralleelseid privaatsust säilitavaid graafikualgoritme veel uuritud. Graafikalgoritmid on paljude arvutiteaduse rakenduste selgroog, nagu navigatsioonisüsteemid, kogukonna tuvastamine, tarneahela võrk, hüperspektraalne kujutis ja hõredad lineaarsed lahendajad. Graafikalgoritmide suurte privaatsete andmekogumite töötlemise kiirendamiseks ja kõrgetasemeliste arvutusnõuete täitmiseks on vaja privaatsust säilitavaid paralleelseid algoritme. Seetõttu esitleb käesolev lõputöö tipptasemel protokolle privaatsuse säilitamise paralleelarvutustes erinevate graafikuprobleemide jaoks, ühe allika lühima tee, kõigi paaride lühima tee, minimaalse ulatuva puu ja metsa ning algebralise tee arvutamise. Need uued protokollid on üles ehitatud kombinatoorsete ja algebraliste graafikualgoritmide põhjal lisaks SMC protokollidele. Nende protokollide koostamiseks kasutatakse ka ühe käsuga mitut andmeoperatsiooni, et vooru keerukust tõhusalt vähendada. Oleme väljapakutud protokollid juurutanud Sharemind SMC platvormil, kasutades erinevaid graafikuid ja võrgukeskkondi. Selles lõputöös kirjeldatakse uudseid paralleelprotokolle koos nendega seotud algoritmide, tulemuste, kiirendamise, hindamiste ja ulatusliku võrdlusuuringuga. Privaatsust säilitavate ühe allika lühimate teede ja minimaalse ulatusega puuprotokollide tegelike juurutuste tulemused näitavad tõhusat meetodit, mis vähendas tööaega võrreldes varasemate töödega sadu kordi. Lisaks ei ole privaatsust säilitavate kõigi paaride lühima tee protokollide hindamine ja ulatuslik võrdlusuuringud sarnased ühegi varasema tööga. Lisaks pole kunagi varem käsitletud privaatsust säilitavaid metsa ja algebralise tee arvutamise protokolle.
Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment
(2023-05-15) Baines, Ciara; Sepp, Tuul, juhendaja; Saks, Lauri, juhendaja; Giraudeau, Mathieu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tugevaim kaitse suurekasvulistes ja pikaealistel liikidel. Näiteks kui inimeste vähkisuremus on umbes 17%, siis elevantidel on see alla 5%. Loomade risk haigestuda vähki ei sõltu mitte ainult elueast ja kehasuurusest, vaid ka keskkonnast. Reostus on nii inimeste kui ka teiste loomade vähki haigestumise riski suurendanud. Veekeskkonnas elavad loomad on reostuse vähki tekitava mõju osas eriti haavatavad, kuna reostus levib veekeskkonnas kiiresti ning kuhjub veekogude setetes. Oma doktoritöös uurisin reostuse ja vähitekke seoseid veeliikidel. Praeguseks on umbes 30 veeliigi puhul seost reostuse ja vähi vahel näidatud, kuid kõige paremini on see seos tõestatud kaladel. Kalad, kes kasvavad suureks ja elavad kaua, peavad suureks kasvamiseks vajalike geenide koopiate suuremat arvu kompenseerima vähikaitsegeenide koopiate arvu suurendamisega. Võrdlev uuring võimaldas ka ennustada, millised kalaliigid on kõige tugevama ja millised kõige nõrgema vähikaitsega. Merepõhjas elavate kalaliikide, jõelesta ja soomuslesta peal uurisin, miks on esimene neist liikidest vähile haavatavam kui teine. Leidsin, et vähi tekkeks peab jõelestadel olema alla surutud mitmete geenide avaldumise tase. Sama ei ole näha soomuslestade puhul. See viitab võimalusele, et jõelestadel on olemas vähikaitsemehhanismid, mis aitavad neil hoida madalamat vähitaset. Tänapäevases maailmas on looduslike vähikaitsemehhanismide mõistmine muutunud eriti oluliseks, kuna inimtekkelised keskkonnamuutused on suurendanud vähi esinemissagedust nii inimestel kui ka looduslikel liikidel. Liikide erineva haavatavuse mõistmine vähitekke kontekstis võib tulevikus aidata paremini mõista reostuse mõju looduslikele liikidele ning panustada ka parematesse regulatsioonimehhanismidesse, kaitsmaks looduslikke liike ja populatsioone väljasuremise eest.