Sirvi Kuupäev , alustades "2023-05-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Short-wavelength and near-infrared autofluorescence imaging in recessive stargardt disease, choroideremia, PROM1-macular dystrophy and ocular albinism
(2023-05-26) Paavo, Maarjaliis; Kaljurand, Kuldar, juhendaja; Sparrow, Janet R., juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Funduse sinine ja lähi-infrapuna autofluorestsentsuuring autosoom-retsessiivse Stardgardti tõve, koroidereemia, PROM1-maakuli düstroofia ja okulaarse albinismi patsientidel Pärilikud võrkkestahaigused on juhtivaks nägemiskaotuse põhjuseks tööealise elanikkonna seas arenenud riikides. Tegemist on kliiniliselt ja geneetiliselt väga heterogeense haiguste grupiga, mistõttu diagnostika ja haiguse patogeneesi uurimine on olnud vaevarikas. Võrkkesta piltdiagnostika on oluline mitte-invasiivne meetod haiguste diagnoosimiseks ja uurimiseks. Konfokaalne skanneeriv laseroftalmoskoop valgustab võrkkesta erineva lainepikkusega laserkiirega ning salvestab tagasikiirgavat valgust luues silmapõhjast pildi. Funduse autofluorestsents (AF) uuringul kasutatakse ära silmapõhja enda naturaalseid fluorofoore. Lipofustsiini ergastamiseks kasutatakse sinise spektri laserkiirt (sinine AF) ja melaniini jaoks lähipuna laserkiirt (lähipuna AF). Nende fluorofooride jaotus ja kogus silmapõhjas muutub erinevate haigusprotsesside mõjul ning need muutused on tuvastatavad AF uuringul. Antud doktoritöös uurisime sinise ja lähipuna AF uuringu pilte autosoom-retsesiivse Stargardti tõve (STGD1), koroidereemia, PROM1-maakuli düstroofia ning okulaarse albinismi patsientidel. Töö eesmärgiks oli paremini mõista sinise ja lähipuna AF signaali allikaid erinevate haigusseisundite korral, kus võrkkesta fluorofooride jaotus ning kogused on muutunud. Lisaks kvalitatiivsele piltide hindamisele kasutamise kvantitatiivset AF signaali tugevuse mõõtmist hindamaks lipofustsiini ja melaniini taset. Uurimustöös näitasime, et melaniin on lähipuna AF signaali peamiseks allikaks. Lisaks näitasime, et melanin võib kaudselt moduleerida lipofustsiinist tuleneva sinise AF signaali, sest okulaarse albinismi kandjate hüpopigmenteeritud võrkkesta alade sinise AF signal oli tavapärasest kõrgem. AF signaali tugevuse mõõtmisel leidsime, et lipofustsiini kuhjumine võrkkestas põhjustab lisaks sinise AF signaali tõusule ka lähipuna AF signaali tõusu STGD1 patsientidel. Kvantitatiivsel analüüsil näitasime ka, et PROM1-maakuli düstroofia patsientide sinise AF signaal oli võrreldav terve silmapõhja signaali tugevusega, eristades seda fenotüübiliselt sarnasest STGD1 haigusest ning viidates ka sellele, et lipofustsiini üleliigne kuhjumine ei ole antud haigusele omane mehhanism. Koroidereemia ja STGD1 haigete uurimisel leidsime, et pigmentepiteeli rakkude kärbumine on nähtav AF signaali hääbumisena, samas lähipuna AF uuringaitab tuvastada varasemaid muutusi kui sinine AF uuring. Lipofustsiin ja melanin on mõlemad olulised võrkkesta rakkude seisundi biomarkerid, mida on võimalik mitte-invasiivsel moel AF uuringu abil analüüsida ning hinnata haiguse progressiooni.
Structural effects in aza-peptide bond formation reaction
(2023-05-26) Arujõe-Sado, Meeli; Ploom, Anu, juhendaja; Järv, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Asa-peptiidid on peptiidi analoogid, mis lagunevad elusorganismis aeglasemalt ja on seetõttu paljulubavad ravimikandidaadid. Nende bioaktiivsete omaduste laiemat uurimist takistavad aga asa-peptiidsideme sünteesil ilmnevad probleemid, eelkõige madal saagis ja aeglane reaktsioon. Reaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine on üheks võimaluseks eksperimentaalselt hinnata amino- ja asa-aminohapete N-terminaalse aminorühma reaktsioonivõime erinevust ning uurida tahkefaasi peptiidsünteesi protokolli sobivust asa-peptiidsideme moodustamiseks. Tulemustest selgus, et tavalist tahkefaasi peptiidsünteesi protokolli ei saa rakendada otseselt asa-peptiidsünteesis. Asa-peptiidsideme reaktsiooni mõjutavad nii kasutatava aktivaatori efektiivsus kui ka aminohappe ja asa-aminohappe kõrvalahela steeriline efekt. Seega on vajalik asa-peptiidide sünteesimeetodeid arendada suunas, mis võimaldaks asa-aminohappe N-terminaali efektiivsemat atsüülimist. See on oluline automatiseeritud asa-peptiidide sünteesimeetodite loomiseks, mis omakorda annaks võimaluse nende ühendite bioaktiivsuse laiaulatuslikumateks uuringuteks.
Diversity, genomics, and potential functions of fungus-inhabiting bacteria
(2023-05-26) Gohar, Daniyal; Bahram, Mohammad, juhendaja; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Baktereid võib leida kõikvõimalikest keskkondadest nii vabalt elavate organismidena kui ka päristuumsete organismide sümbiontide ja haigustekitajatena. Vastastikku kasulike suhete korral saavad bakterid peremehelt süsinikuühendeid ja elupaika, pakkudes peremehele vastutasuks mitmesuguseid hüvesid. Taoliste sümbiontsete suhete uurimine on oluliselt panustanud inimese tervise parendamisse, aga aidanud ka soodustada kultuurtaimede kasvu, parandada nende stressitaluvust ja suurendada vastupanuvõimet haigustele. Taimede ja loomade kõrval moodustavad päristuumsete riigi ka seened, kuid teadmised nende mikrobioomide kohta on piiratud. Seened on looduses olulised nii orgaanilise aine lagundajatena kui ka erinevates sümbioosides. Inimese seisukohast on eelkõige tähtsad taimede ja loomade haiguste tekitajad, aga ka söögiks tarbitavad seente viljakehad. Hiljutised uuringud on näidanud, et seente viljakehad on elupaigaks mitmekesistele bakterikooslustele, mis võivad mõjutada oma peremehe kasvu, toota seenele vajalikke vitamiine ning soodustada eoste idanemist. Siiski on meie teadmised seente bakterikoosluste koosseisust ja funktsioonidest praegu veel küllaltki piiratud. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada bakterikoosluste mitmekesisust ja nende varieeruvuse mustreid seente viljakehade eri arengustaadiumide, aga ka peremehe taksonite ja geograafiliste piirkondade lõikes. Lisaks analüüsiti bakterigenoomides kajastuvaid tunnuseid, mis võiksid olla määravad seente asustamiseks vajalike kohtastumiste kujunemisel. Saadud töö tulemused näitasid, et bakterid, kes võivad kasvu soodustada, on viljakehas arvukad kogu selle arengutsükli vältel, samas kui viljakeha vananedes kasvab seenele kahjulike ja surnud orgaanikast toituvate bakterite osakaal. Selgus, et bakterite mitmekesisus ja koosluste koosseis varieerub sõltuvalt peremeesseene evolutsioonilisest päritolust, samas kui kliima ja mulla omaduste osa selles ei ole oluline. Bakterite genoomide analüüs näitas, et neil on mitmesuguseid ensüüme, mis võimaldavad saada peremeesseene biomassist energiat, aidates samas peremehel oma keskkonnast toitaineid hankida. Seentes elavate bakterite funktsiooni ja koosluse struktuuri selgitamine aitab kaasa bakterite ja seente vaheliste keerukate suhete mõistmisele erinevates ökosüsteemides.