Sirvi Kuupäev , alustades "2023-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

Viro-suomi ihmis- ja konekäännöksen vertailu Viron kansallismuseon Kohtaamisia-näyttelyn tekstien perusteella
(Tartu Ülikool, 2023-06) Kotkamäe, Krista; Aronen, Juha-Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
The making of ‘Imagined global communities’: the ‘orientation’ and ‘orientalization’ of Russian speaking audiences
(2023-06-01) Erbsen, Heidi Ann; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Heidi Erbsen uurib oma doktoritöös, kuidas inglise- ja venekeelne rahvusvaheline meedia räägib venekeelse lugejaskonnaga ja samast lugejaskonnast erinevates riikides. Uuurimismaterjal on kogutud ja analüüsitud enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Eesti-Venemaa piirilinnast Narvast ning selle elanikest kirjutati rahvusvahelises inglisekeelses meedias aastatel 2015-2018 (st pärast Krimmi hõivamist Venemaa poolt ja enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal) orientaliseerival viisil, see tähendab loodi püsivaid stereotüüpe. Rahvusvaheliste venekeelsete uudiste illustratsioonidena kasutati stereotüüpseid pilte nagu Vladimir Putin, matrjoškad, Lenini kuju, tekstis kujutati seda kui konfliktipiirkonda Venemaa ja Lääne vahel. Samal ajal narvakad ei võtnud seda kujutusviisi omaks ning rääkisid oma kodulinnast kui ajalooliselt Rootsi ja Hansalinnast, tänasest Ida ja Lääne kohtumiskohast. Yandexi algoritmi poolt pakutud uudissisu Venemaal, Eestis, Lätis ja USAs on erinev, mis näitab, et Venemma kontrollitud infovood on üsna killustunud. Rahvusvahelise uudismeedia toodetud kujutluspilt ei väljenda ajalooliselt, poliitiliselt või kultuuriliselt aktuaalseid teemasid kohalike venekelsete auditooriumide jaoks piisava nüansirikkusega. Seega rahvusvaheline meedia, mis peaks ideaalis olema väga paindlik, seda tegelikult ei ole. Vene keelt kõnelevate vähemusgruppidele eri riikides pakutakse uudissisu ja kujutluspilti venekeelsest auditooriumist, mis ei kujuta tõepäraselt inimesi (inglisekeelne sisu) ega kõneta neid (venekeelne sisu). Eesti venekeelne auditoorium suhestub aga rohkem kohalikest allikatest tuleva informatsiooniga ning vähem uudistega, mida Yandexi algoritm Eesti venekeelse lugeja jaoks pakub. Veelgi vähem huvitavad kohalikke venenekeelseid lugejaid Venemaa lugeja jaoks pakutavad uudised, sest need jäävad kaugeks.
Arvsõnalise kvantorifraasi ühildumine verbiga
(Tartu Ülikool, 2023-06) Jaagu, Kärt-Kristiin; Lindström, Liina, juhendaja; Pilvik, Maarja-Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele vokaalid hiina emakeelega õppijate häälduses
(Tartu Ülikool, 2023-06) Fan, Mingxin; Teras, Pire, juhendaja; Leppk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Building a database of academic text: challenges and solutions
(Tartu Ülikool, 2023-06-05) Leijen, Djuddah A.J.; Hint, Helen; Lemendik, Helena; Kirsipuu, Marleen
Fitness effects of chromosomal toxin-antitoxin systems in Pseudomonas putida
(2023-06-05) Rosendahl, Sirli; Hõrak, Rita, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamiku bakterite kromosoomides leidub mitmeid toksiin-antitoksiin (TA) lookusi, mis kodeerivad bakterile kahjulikku toksiini ning seda neutraliseerivat antitoksiini. Selliste potentsiaalselt surmavate geenide laialdane levik bakterite genoomides on üllatav ning võiks viidata, et TA süsteemid on bakterile mingit moodi kasulikud. Kuigi TA süsteeme on põhjalikult uuritud, pole seni jõutud üksmeelele nende tähtsuses bakteritele. On näidatud, et mõned TA süsteemid stabiliseerivad genoomis leiduvat mobiilset DNA-d, samas kui teised kaitsevad baktereid faagirünnaku korral. Arvatakse, et mõned TA süsteemid võivad olla olulised bakteri stressivastuses. Samas leidub ka uuringuid, mis viitavad, et TA süsteemid võivad olla isekad DNA elemendid, millest pole bakterile mingit kasu. Käesolev doktoritöö keskendub mullabakteri Pseudomonas putida kromosoomis leiduvatele TA süsteemidele, millest kõige põhjalikumalt on seni uuritud GraTA süsteemi. Toksiin GraT on vaid mõõdukalt toksiline ribosoom-sõltuv mRNaas, mis põhjustab külmatundlikku kasvu- ja ribosoomi biogeneesi defekti. Üllatuslikult leiti, et GraT põhjustatud ribosoomi biogeneesi defekti mõjutab bakteri peamine šaperonvalk DnaK, kuid varasemates katsetes jäi DnaK täpne roll selgusetuks. Kuigi GraT on funktsionaalne toksiin ja mõjutab antitoksiini GraA puudumisel P. putida stressitaluvust, ei ole kogu TA süsteemi deleteerimisel P. putida’le mingit efekti. See tõstatas küsimuse, et milline on graTA lookuse ning teiste TA süsteemide tähtsus P. putida’le. Kasutades proteoomi analüüsi, kirjeldab käesolev doktoritöö P. putida vastust toksiinile GraT. Samuti selgitati DnaK šaperoni rolli GraT toksilisuse reguleerimisel. Selgus, et DnaK soodustab GraT toksilisust, abistades ilmselt GraT-d voltumisel. Doktoritöö näitab, et uuritud tingimustes pole 13 TA süsteemist P. putida’le kasu. Pigem võivad nad teatud tingimustes, nagu konkurentsikatsetes ja faagirünnaku korral, bakteri kohasust vähendada. Käesoleva doktoritöö tulemused avardavad teadmisi TA süsteemide bioloogilise tähtsuse kohta ja viitavad selgelt TA süsteemide isekale olemusele.
Personality traits and body weight: from accurate descriptions to tests of causation
(2023-06-06) Arumäe, Kadri; Vainik, Uku, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Aastakümneid on püütud tuvastada kehakaalu psühholoogilisi korrelaate. Suur osa sellest uurimistööst on olnud ajendatud eesmärgist leida ülekaalu muudetavaid, sekkumisele alluvaid põhjuseid. Kehakaalu mõjutavate tegurite hulka võivad kuuluda ka isiksusejooned: kuna mitmed isiksusejoontega seotud käitumised võivad mõjutada kalorite tarbimist või kulutamist, peaksid nende käitumiste mõjud ajapikku kuhjuma ja kehakaalus peegelduma. Kuigi isiksusejoonte ja kehakaalu seoseid on juba omajagu uuritud, ei ole põhjuslikkust nende vahel siiski veel piisavalt testitud. Käesoleva doktoritöö esimeseks põhieesmärgiks oli testida põhjuslikkust isiksusejoonte ja kehakaalu vahel. Põhjuslike seoste olemasolu ja suuna väljaselgitamiseks kasutati kaksikute, geeni- ja longituudandmeid. Vastupidiselt levinud arvamusele ei leidnud isiksusejoonte mõju kehakaalule selget kinnitust, kuigi tulemused ei välista, et isiksusejoonte tahtlik muutmine mõjutab kehakaalu, mida käesolevas doktoritöö raames ei uuritud. Seevastu näitasid kolme analüüsi tulemused, et kehakaal mõjutab isiksust: geneetiliste analüüside põhjal võib kehakaal mõjutada mitmeid kitsaid isiksusejooni ning longituudandmed näitasid kehakaalu võimalikke mõjusid meelekindlusele, sotsiaalsusele ning mitmele spetsiifilisemale isiksusejoonele. Seoseid võivad vahendada nii kehakaaluga seotud sotsiaalne tagasiside, füüsilised piirangud kui füsioloogilised protsessid. Doktoritöö teiseks põhieesmärgiks oli kehakaalu ja isiksusejoonte seoste senisest täpsem kirjeldamine, mis võimaldab edaspidi ka põhjuslikkuse kohta täpsemaid hüpoteese püstitada ning neid testida. Kaks kirjeldavat uuringut pakkusid kinnitust mitmetele varem kirjeldatud seostele (näiteks aktiivsuse, korralikkuse ja vihaga), tõid välja uusi seoseid (näiteks altruismi, kuulekuse, konventsionaalsuse ja tuttava eelistamisega) ning näitasid, et kehtestavuse ja kehamassiindeksi korrelatsiooni aluseks võib eeskätt olla seos rasvavaba, mitte rasvamassiga, nagu varem arvatud.
Mining social well-being using mobile data
(2023-06-08) Goel, Rahul; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mobiilsed andmed, nagu kõneandmete kirjed (CDR) ja digitaalsed andmed, loovad suure hulga andmeid, mis sisaldavad väärtuslikku teavet inimeste käitumise kohta. Käesolevas lõputöös keskendume ühiskonna heaolu kolmele tahule. Esiteks pakume välja kaks mobiilsusepõhise SIR-mudeli versiooni, (i) täielikult segatud ja (ii) keeruliste võrkude jaoks, mis võtavad arvesse CDR-i tegelikke interaktsioone. See töö on inspireeritud eeldusest, et mõne epideemia pandeemiaks muutumise peamine põhjus on globaalne seotus, mis muudab lihtsamaks suurema geograafilise piirkonna, sageli globaalse, mõjutamise. Lisaks ei ole rahvastiku jaotus, inimeste liikuvus ja sotsiaalne sidusus kogu maailmas ühtlane, mis mängib kriitilist rolli. Kasutasime oma mudelit COVID-19 juhtumite prognoosimiseks Eestis ja Prantsusmaal Rhône-Alpes. Teiseks uurime CDR-andmete abil ühiskondlikku segregatsiooni Eestis. Meie tulemused viitavad sellele, et (i) Eestis esineb sooline segregatsioon ja selle jäljed on nähtavad nii inimeste helistamisaegades, vanuserühmade ühenduvuses, eelistatud suhtluskeeles kui ka maakonnas; (ii) Peamised töötavad isikud (st (25–54) vanuserühm) ja vanurid (s.o (64–100) vanuserühm) on rohkem segregeeritud; (iii) Eesti- ja venekeelsed isikud on keelepõhiselt eraldatud. Kolmandaks uurime sotsiaal-majanduslike tingimuste (SEC) ennustamiseks mobiilirakenduste (nt Twitter ja Facebook) digitaalseid jälgi. Need tingimused hõlmavad haridust, sugu, vaesust, tööhõivet ja muid tegureid. Seetõttu on usaldusväärne ja täpne teave sotsiaaluuringute ja valitsuse politseitöö jaoks ülioluline. Rakenduste kasutusmustreid kasutades suudab meie parim mudel hinnata majanduslikke, hariduslikke ja demograafilisi näitajaid (saavutades R-ruudu skoori kuni 0,66). Lisaks anname aru nende mudelite seletatavuse kohta, et teha kindlaks prognoosimise olulised tunnused. Avastame, et mobiilirakenduste kasutusmustrid võivad paljastada sotsiaalmajanduslikke erinevusi.
Praktilise eetika käsiraamat
(Tartu Ülikooli kirjastus, 2023-06-14) Eenmaa, Helen; Harro-Loit, Halliki; Juurik, Marten; Kiik, Meos Holger; Kooskora, Mari; Lõuk, Kristi; Orsi, Francesco; Simm, Kadri; Sutrop, Margit; Pevkur, Aive; Volberg, Mats; Volt, Marek; Simm, Kadri
Development of predictive multimarker test for preeclampsia in early and late pregnancy
(2023-06-15) Ratnik, Kaspar; Laan, Maris, juhendaja; Kisand, Kalle, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sõltuvalt maailmajaost ja riigis kättesaadavast tervishoiuteenuse kvaliteedist mõjutab preeklampsia (PE) 3–5% kõigist rasedustest. Selle peamisteks kliinilisteks sümptomiteks on raseduse teisel poolel arenev hüpertensioon ja proteinuuria. PE võib põhjustada emal organpuudulikkust ning ka ema ja/või loote surma. PE-d iseloomustav uteroplatsentaarne puudulikkus põhjustab raskendatud ainevahetust ema ja loote vahel, laguproduktide eemaldamist ja üldist regulatiivset pärsingut. Kliiniliselt eristatakse varajast, enne 34. rasedusnädalat avalduvat ja hilist, alates 34. rasedusnädalast avalduvat PE-d. Tänapäeval peetakse oluliseks varajast PE ennustust aspiriinil põhineva profülaktika alustamiseks ning hilisemas raseduse faasis haiguse kinnitamist või välistamist. Varajane ennustus põhineb ema baasnäitajatel (eelnev raseduste arv, vanus, varasem PE, rass), ultraheli uuringul ja vereseerumist määratavatel PlGF või PAPP-A tasemetest. Kombineeritud riskihinnang võimaldab tuvastada 90% varajastest PE juhtudest, hilise PE korral aga ainult 40%. PE riskihinnang sFlt-1/PlGF kaudu on raseduse teisel poolel efektiivne ainult varajase PE korral. Hilise PE korral on see lähenemine spetsiifiline ainult 75% juhtudel. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli luua uuenduslik multimarker-immuunuuring ja kombineerida selle abil saadud mõõtmiste andmestikust PE ennustusmudelid: 1. Töötada välja uudne Luminex® xMAP-il põhinev immuunuuring 6PLEX PE seoseliste seerumi biomarkerite määramiseks: ADAM12, sENG, leptiin, PlGF, sFlt-1 ja PTX3. 2. PE ennustus oli III trimestril kogutud proovidest kõige parem, kui ennustusmudelisse kaasati viis biomarkerit (sFlt-1, PlGF, ADAM12, sENG, leptiin) koos ema lisa-faktoritega. Nimetatud mudeli PE ennustustäpsus oli 96,5%. 3. I trimestri PE ennustusmudeli väljatöötamisel kasutati masinõppel põhinevat algoritmi, mis tagas parima PE ennustusmudelina 88,2% täpsuse (kaasates ADAM12, PTX3, sFlt-1 ja emapoolsed faktorid). Platsenta FLT1 rs4769613 genotüübi kaasamisel paranes I trimestri PE ennustusmudeli täpsus 93,5%-ni. Doktoritöö tulemusena töötasin välja kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega innovaatilise multimarker-immuunuuringu 6PLEX, mis võimaldab ema vereproovi alusel kõrge täpsusega hinnata PE tekkeriski raseduse esimesel ja teisel poolel. Sellise uuringu eeliseks on kuluefektiivsus ja aja kokkuhoid, kuna huvipakkuvad biomarkerid määratakse samaaegselt ühest proovimaterjalist.
Voting in online surveys on open government policies in Moldova and Ukraine
(Internet Policy Review, 2023-06-21) Khutkyy, Dmytro; Matveieva, Olga; Mirza-Grisco, Diana
The socio-political impact of voting in online surveys on open government is understudied. This inquiry aims to identify the socio-political impact of voting in online surveys on voters, civil society organisations, government authorities and open government overall in Moldova and Ukraine in 2016 and in 2018. This article applies mixed methods of data collection and analysis: analysis of applied reports, policy analysis of documentation, manual qualitative content analysis of social media posts and of digital voting tools and semi-structured expert interviews of stakeholders. We found that the voting in online surveys for Open Government Partnership commitments influences open government, although more profoundly in Ukraine than in Moldova. Probably, this is due to more intensive and innovative multistakeholder efforts to implement civic education, transparency and accountability in Ukraine. The voting in online surveys occurred at dissimilar stages of policy-making: in Moldova – at the agenda-setting stage, while in Ukraine – at the policy-drafting and decision-making stages. In both countries, the impact of voting in online surveys was more manifest on collaboration between the public and the authorities than on civil society and the least on the authorities. Overall, a formally non-binding voting for policy priorities became an informally binding exercise.
Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings
(2023-06-29) Reshenin, Semen; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Friedrich Schiller polnud mitte ainult suurepärane näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka eripärane kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof. Ta kirjutas teoseid väga erinevates distsipliinides, näiteks esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Schilleri tõlgendajate jaoks on aga kerkinud üles küsimus, kuivõrd kooskõlaline on tema süsteem. Ühelt poolt arutletakse selle üle, kuidas tema nii erinevaid distsipliine käsitlevad tööd omavahel suhestuvad. Teisalt arutletakse ka iga üksiku teose sisemise terviklikkuse üle, kuna Schiller paistab neis ühendavat ühildumatut: vabadust ja loomust, mõistust ja tundeid. Käesolev dissertatsioon väidab, et Schilleri filosoofias on läbiv teema: enesemääramine. Schiller on erinevates teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude erinevate eluvaldkondadega: esteetika, moraali ja poliitikaga; samuti toob ta välja, kuidas erinevad enesemääramise vormid on omavahel seotud. Näiteks defineerib Schiller ilu nähtumuse vabadusena, mis tähendab, et kaunist objekti tajutakse nii, nagu see määraks ennast ise, nagu järgiks ta oma seadusi. Schilleri väitel omandab inimene esteetilise ilukogemuse kaudu refleksioonivõime, mis võimaldab tal teostada oma individuaalset enesemääramist. Individuaalne enesemääramine on omakorda poliitilise enesemääramise tingimus. Nagu Schiller näitab, saab ainult vaba inimene luua ja hoida vabariiki, s.o. Schilleri terminoloogias “eetilist riiki”. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suurema moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie suuremat sisemist ja välist harmooniat.
Development of coeliac disease in two populations with different environmental backgrounds
(2023-06-29) Simre, Kärt; Uibo, Raivo, juhendaja; Uibo, Oivi, juhendaja; Tillmann, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel gluteeni ja gluteeniga seotud prolamiinide toimel. Tsöliaakiat võivad vallandada nisuvalgu gluteeni laguprodukt gliadiin, rukkivalk sekaliin ja odravalk hordeiin. Viimastel aastakümnetel on tsöliaakia esinemissagedus suurenenud ülemaailmselt ning erinevate piirkondade vahel võib esineda suuri erinevusi. Kuna enamikel inimestel, kellel esineb geneetiline eelsoodumus tsöliaakia tekkeks ning on olnud kokkupuude gluteeniga, ei teki haigust, siis peavad haiguse tekkega olema seotud ka erinevad keskkondlikud tegurid. Doktoritöö peamine eesmärk oli uurida lapseea tsöliaakia teket kahes erineva sotsiaalmajandusliku tasutaga naaberriigis – Eestis ja Soomes ning uurida täpsemalt tsöliaakia erinevaid riskifaktoreid. Peamine huvi oli imikuea ja väikelapse toitumisel ja infektsioonidel. Lisaks rinnapiima mikrobioota määramine ning selle seos rinnapiima immunoloogiliste markeritega. Uuritavad ja uuringumaterjal pärinesid rahvusvahelisest DIABIMMUNE uuringust, mille eesmärgiks oli uurida 1. tüüpi diabeedi ja teiste immuunvahendatud haiguste teket. Uuring koosnes nn sünnikohordist, keda jälgiti sünnist 3. eluaastani ja nn lastekohordist, keda jälgiti 3. eluaastast 5. eluaastani. Eestis tekkis uuringuperioodi jooksul tsöliaakia kaheksal ja Soomes 21 lapsel, kes kõik kaasati käesolevasse uuringusse. Igale tsöliaakia diagnoosiga lapsele valiti kontrollgrupi laps samast DIABIMMUNE uuringust. Rinnapiima analüüsideks valiti nn sünnikohordist kuus last, keda oli jälgitud 3. eluaastani ning kelle kõigi emadelt oli kogutud rinnapiim lapse 3. elukuul ja lastel oli tekkinud tsöliaakia. 18 kontrolli valiti samast kohordist. Leidsime, et Eesti ja Soome laste vahel esines oluline erinevus tsöliaakia kumulatiivses haigestumises esimese viie eluaasta jooksul. Tsöliaakia kumulatiivne haigestumine on kõrgem Soomes (0,27% vs 0,77%) ning seal tekivad lastel varem ka tsöliaakia spetsiifilised autoantikehad. Tsöliaakiaga ning kontrollgrupi laste vahel ei olnud erinevust rinnapiimaga toitmise kestvuses ega teraviljade (nisu, rukkis, oder) menüüsse lisamise vanuses. Korduvad infektsioonid varajases eas võivad suurendada riski haigestuda tsöliaakiasse. Emadel, kelle lastel tekkis tsöliaakia, oli rinnapiima mikrobioomis erinevusi võrreldes emadega, kelle lastel tsöliaakiat ei tekkinud.
Musculoskeletal disorders in relation to work-related factors, physical activity, functional characteristics, and COVID-19 lockdown among office workers
(2023-06-30) Argus, Martin; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Luu- ja lihaskonna vaevused on levinumad tööga seotud terviseprobleemid ja töövõimetuse põhjustajad Euroopas. Tänu tehnoloogia kiirele arengule muutub töö laad pidevalt ning järjest enam suureneb vaimse töö osakaal. Kuigi kontoritöö ei ole füüsiliselt raske töö, on luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus samasugune kui füüsilise töö puhul. Kontoritöötajate peamised luu- ja lihaskonna vaevused on kaela-, õla- ning alaseljavalu. Viimasel ajal on kontoritöös tekkinud uued trendid, mis tagavad töötamise paindlikkuse ja mobiilsuse. Põhilised neist on kaugtöö, tegevuspõhine kontor ning mobiilsete töövahendite kasutamine. Enne COVID-19 pandeemiat oli kaugtöö suhteliselt harva kasutatav töövorm, kuid pandeemiajärgsel ajal muutunud äärmiselt levinuks. Tegevuspõhist kontorit kasutavad peamiselt uuendusmeelsemad organisatsioonid. Kuna tegemist on suhteliselt uute töövormidega, on teaduskirjandust nende mõjust tervisele vähe. Samuti on vähe informatsiooni mobiilsete töövahendite mõju kohta luu- ja lihaskonna tervisele. Siinses doktoritöös uurisime kontoritöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedust seoses tööalaste tegurite, kehalise aktiivsuse, kaela- ja õlapiirkonna funktsionaalse võimekuse ning COVID-19 karantiiniga. Selgus, et luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus on sarnane nii tegevuspõhises kontoris töötajatel kui ka personaalse töökohaga töötajatel. Küll aga võib tegevuspõhises kontoris töötades olla tööpäevane kehaline aktivsus vähesel määral suurem, seda põhiliselt asendite vahetamise ning eriti suurema päevase seismisaja arvelt. Samuti leidsime, et sülearvuti kasutamine on seotud kõrgema õlavalu riskiga. Hoolimata õlavalu riskist ei esinenud erinevusi kaela- ja õlapiirkonna funktsionaalses võimekuses võrreldes välise kuvari kasutajatega. Seega võib arvata, et sülearvuti kasutamine põhjustab pigem subjektiivset ebamugavustunnet kuid mitte pikaajalisi muutuseid kaela- ja õlapiirkonna objektiivselt mõõdetud funktsioneerimises. COVID-19 eriolukorra tõttu koju tööle asunud kontoritöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedus ei muutunud, kuid kehalise aktiivsuse tase langes olulisel määral ning seda põhiliselt spordiharrastuste arvelt.
Unraveling the intricate nature of the alphavirus RNA replicase
(2023-06-30) Lello, Laura Sandra; Merits, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Alfaviirused on RNA genoomiga viiruste perekond, mille hulka kuulub olulisi inimeste haigustekitajaid. Imetajaid, linde ja roomajaid nakatavad alfaviirused võib jagada kaheks, millest esimesed põhjustavad artriidi-tüüpi sümptomeid ning teised neuroloogilisi haiguseid. Meditsiiniliselt on üks olulisemaid alfaviiruseid chikungunya viirus, mis põhjustab inimestes palavikku, löövet ning liigesevaegusi. Liigesevaegused võivad areneda kuude või isegi aastate pikkuseks artriidiks. Iga RNA genoomiga viiruse elutsükli keskne osa on RNA genoomi replikatsioon. Replikatsioon ehk viiruse genoomi paljundamine on seetõttu ka üks põhilisi elemente, mille vastu on suunatud vaktsiinide ning viirusvastaste vahendite loomine. Hoolimata alfaviiruste laiast levikust inimeste seas ei ole tänini saadaval heakskiidetud vaktsiine või viirusvastaseid vahendeid. Seetõttu on oluline uurida erinevate alfaviiruste RNA replikatsiooni toimumise põhimõtteid ning nõudeid. Alfaviiruste genoomi replikatsiooni viivad läbi neli spetsiaalset valku, mida kutsutakse replikaasi valkudeks. Nendest replikaasi valkudest moodustatakse rakkudes kompleksid, millesse koondatakse viiruse uute genoomide tootmine. Selles doktoritöös uuriti kümne erineva alfaviiruse näitel kõnealuste replikatsioonikomplekside moodustumist. Aktiivsete replikatsioonikomplekside moodustumise eelduseks on, et alfaviiruste replikaasid tunnevad rakus ära enda genoomi, seonduvad sellega ning alles siis on võimelised seda paljundama. Me näitasime, et mõnede alfaviiruste replikaasid suudavad inimese rakkudes ära tunda võõraste viiruste genoomidele omaseid järjestusi ning replitseerivad neid efektiivselt, samas kui osade viiruste replikaasid näitasid üles tugevat spetsiifilisust enda genoomi suhtes. Lisaks näitasime, et funktsionaalseid alfaviiruste replikatsioonikomplekse on võimalik moodustada replikaasi valkudest, mis pärinevad erinevatelt alfaviirustelt (st, moodustatakse hübriidsed replikaasid). Kasutades selliseid hübriidseid replikaase tuvastasime, millised replikaasi valgud oma genoomile spetsiifilisi elemente enne replikatsiooni alustamist ära tunnevad ning määravad, kas seda genoomi replitseerida või mitte. Samuti näitasime, et matriits-järjestusi, mis sisaldavad alfaviiruste genoomidele spetsiifilisi elemente ning ekspresseerivad reportereid, on võimalik aktiveerida reaalse viirusnakkuse korral. Selliseid biosensoreid hakatakse viirusnakkuse korral rakkudes tootma, mille tagajärjel on nakatunud rakke võimalik visuaalselt tuvastada rohelise värvuse järgi. Siin töös kogutud informatsiooni abil õnnestus viimaks määrata alfaviiruste replikaasi keskse osa, nsP4 valgu aktiivse subühiku 3D struktuur ning uurida selle struktuursete elementide olulisust mutageneesi abil. Selle doktoritöö raames läbi viidud uurimused annavad uut informatsiooni alfaviiruste replikatsiooni kohta. Hübriidsete replikatsioonikomplekside moodustumine annab aimu, mis võib toimuda alfaviiruste replikatsioonil juhul, kui ühte rakku on nakatanud mitu erinevat alfaviirust. Alfaviiruste replikaaside võime ära tunda võõrastele viirusgenoomidele spetsiifilisi elemente aitab pilgu heita ka alfaviiruste genoomide võimalikule rekombinatsioonile ning evolutsioonile.
The Meaning of inclusive education and supporting the implementation of inclusive education through in-service training course in the Estonian context
(2023-06-30) Kivirand, Tiina; Leijen, Äli, juhendaja; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kaasava hariduse põhimõte on viimastel aastakümnetel olnud hariduskorralduse põhiprintsiip nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ometi on selle tähenduslik rakendumine praktikas osutunud keeruliseks. Uuringud on näidanud, et põhjused selleks on erinevad, kuid sõltuvad eeskätt arusaamadest kaasava hariduse tähendusest, õpetajate ettevalmistusest ja kogu kooli personali koostööst ning kooli arendustegevustest. Kuna õpetajate ja muu kooli personali arusaamu kaasavast hariduses tähendusest mõjutavad ka spetsialistid, kes koolitavad või nõustavad koole kaasava hariduse rakendamisel, siis käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks oligi uurida, kuidas need spetsialistid ise mõistavad kaasava hariduse tähendust. Selleks viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud 15 eelpool nimetatud spetsialistiga. Tulemused näitasid, et uuritavad mõistsid kaasava hariduse tähendust ja selle rakendamise viise erinevalt. Kaasavat haridust operatsionaliseeriti nii kõikide õpilaste koosõppena tavakooli tavaklassis, õppena eriklassides kui ka erikoolides. Teiseks uuriti, kuidas toetada koole kaasava hariduse rakendamisel koolide meeskondadele (õpetajad, tugispetsialistid, koolijuhid) disainitud täienduskoolituse kaudu Eesti kontekstis. Pikaajalise meeskondliku täienduskoolituse kursuse (10 EAP) eesmärgiks oli kujundada erinevate koolitusel osalenud osaliste valmisolek ja vajalikud teadmised kaasava hariduse tähenduslikust rakendamisest kooli kui organisatsiooni tasandil. Uuringust selgus, et koolituse jooksul viidi koolides ellu nii kultuurilisi kui ka struktuurseid muutusi. Siinjuures kerkisid olulisimate arendustegevusi mõjutavate teguritena esile eestvedamine, pühendumus, koostöö, kogu süsteemi hõlmav lähenemine, ressursid ja väline ekspertiis. Doktoritöö tulemuste põhjal saab teha järeldusi ja anda soovitusi kaasava haridussüsteemi võimestamiseks Eesti kontekstis. Esmalt on oluline pöörata rohkem tähelepanu kaasava hariduse operatsionaalsele mõistele, algatada ühiskondlikke debatte, kellele ja milleks kaasav haridus oluline on, ning viia seadusandlus kooskõlla kaasava hariduse põhimõtetega. See omakorda eeldab, et nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil toimuks kaasava hariduse põhimõtte rakendamisel eestvedamine ühiselt määratletud sihiseadega ja tulemusindikaatoritega, mis mõõdavad tähendusliku kaasamise tulemuslikkust.
Multi-scale thermal remote sensing, machine learning and radiative flux modeling to assess urban overheating
(2023-06-30) Buo, Isaac Newton Kwasi; Sagris, Valentina, juhendaja; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnas on palju soojust neelavaid pindu, mis muudavad linna ümbritsevast maapiirkonnast soojemaks. Kuumalaine ajal tõuseb linna õhutemperatuur tasemeni, mis kahjustab inimeste tervist ja heaolu: linn kuumeneb üle. Kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained muutuvad sagedasemaks ja intensiivsusemaks. Ruumiliste soojusandmete puudumine takistab oluliselt kuuma leevendamise kavade väljatöötamist. Väitekirjas kasutatakse kaugseiret, masinõpet ja kiirgusvoo erinevas mõõtkavas modelleerimist linnade ülekuumenemise hindamiseks. Kaugseire andmete kasutamisel on kaks probleemi: pilvede tõttu tekkivad andmelüngad ja erinevatelt satelliitidelt saadud andmete erineva ajasamm ruumiline täpsus. Töös loodi masinõppe mudelid, et täita lüngad satelliidi mõõdetud maapinna temperatuuri andmestikus ja luua suure lahutusvõimega sünteetilisi kaarte. Uuriti ka, kuidas keskmist kiirgustemperatuuri ehk inimkeha soojuskoormust saab modelleerida suurtes linnades suure ruumilise lahutusvõimega ning kuidas jalakäijale majade ja puude varju hinnata kõnnitee varju katvust arvutades. Töös genereeritud andmestik on oluline sisend linna ülekuumenemise vältimisel. Edasised uuringud peavad keskenduma masinõppemudelite täiustamisele, et ennustada maapinna temperatuuri ja modelleerida inimkeha soojuskoormust sõltuvalt liikumisharjumustest. Töös loodud andmestik koos sotsialmajanduslike ja demograafiliste andmetega võimaldab linnakeskkonda ülekuumenemisele paremini kohandada, tagamaks elanikkonna ohutuse ja heaolu.