Sirvi Kuupäev , alustades "2023-06-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings
(2023-06-29) Reshenin, Semen; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Friedrich Schiller polnud mitte ainult suurepärane näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka eripärane kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof. Ta kirjutas teoseid väga erinevates distsipliinides, näiteks esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Schilleri tõlgendajate jaoks on aga kerkinud üles küsimus, kuivõrd kooskõlaline on tema süsteem. Ühelt poolt arutletakse selle üle, kuidas tema nii erinevaid distsipliine käsitlevad tööd omavahel suhestuvad. Teisalt arutletakse ka iga üksiku teose sisemise terviklikkuse üle, kuna Schiller paistab neis ühendavat ühildumatut: vabadust ja loomust, mõistust ja tundeid. Käesolev dissertatsioon väidab, et Schilleri filosoofias on läbiv teema: enesemääramine. Schiller on erinevates teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude erinevate eluvaldkondadega: esteetika, moraali ja poliitikaga; samuti toob ta välja, kuidas erinevad enesemääramise vormid on omavahel seotud. Näiteks defineerib Schiller ilu nähtumuse vabadusena, mis tähendab, et kaunist objekti tajutakse nii, nagu see määraks ennast ise, nagu järgiks ta oma seadusi. Schilleri väitel omandab inimene esteetilise ilukogemuse kaudu refleksioonivõime, mis võimaldab tal teostada oma individuaalset enesemääramist. Individuaalne enesemääramine on omakorda poliitilise enesemääramise tingimus. Nagu Schiller näitab, saab ainult vaba inimene luua ja hoida vabariiki, s.o. Schilleri terminoloogias “eetilist riiki”. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suurema moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie suuremat sisemist ja välist harmooniat.
Development of coeliac disease in two populations with different environmental backgrounds
(2023-06-29) Simre, Kärt; Uibo, Raivo, juhendaja; Uibo, Oivi, juhendaja; Tillmann, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel gluteeni ja gluteeniga seotud prolamiinide toimel. Tsöliaakiat võivad vallandada nisuvalgu gluteeni laguprodukt gliadiin, rukkivalk sekaliin ja odravalk hordeiin. Viimastel aastakümnetel on tsöliaakia esinemissagedus suurenenud ülemaailmselt ning erinevate piirkondade vahel võib esineda suuri erinevusi. Kuna enamikel inimestel, kellel esineb geneetiline eelsoodumus tsöliaakia tekkeks ning on olnud kokkupuude gluteeniga, ei teki haigust, siis peavad haiguse tekkega olema seotud ka erinevad keskkondlikud tegurid. Doktoritöö peamine eesmärk oli uurida lapseea tsöliaakia teket kahes erineva sotsiaalmajandusliku tasutaga naaberriigis – Eestis ja Soomes ning uurida täpsemalt tsöliaakia erinevaid riskifaktoreid. Peamine huvi oli imikuea ja väikelapse toitumisel ja infektsioonidel. Lisaks rinnapiima mikrobioota määramine ning selle seos rinnapiima immunoloogiliste markeritega. Uuritavad ja uuringumaterjal pärinesid rahvusvahelisest DIABIMMUNE uuringust, mille eesmärgiks oli uurida 1. tüüpi diabeedi ja teiste immuunvahendatud haiguste teket. Uuring koosnes nn sünnikohordist, keda jälgiti sünnist 3. eluaastani ja nn lastekohordist, keda jälgiti 3. eluaastast 5. eluaastani. Eestis tekkis uuringuperioodi jooksul tsöliaakia kaheksal ja Soomes 21 lapsel, kes kõik kaasati käesolevasse uuringusse. Igale tsöliaakia diagnoosiga lapsele valiti kontrollgrupi laps samast DIABIMMUNE uuringust. Rinnapiima analüüsideks valiti nn sünnikohordist kuus last, keda oli jälgitud 3. eluaastani ning kelle kõigi emadelt oli kogutud rinnapiim lapse 3. elukuul ja lastel oli tekkinud tsöliaakia. 18 kontrolli valiti samast kohordist. Leidsime, et Eesti ja Soome laste vahel esines oluline erinevus tsöliaakia kumulatiivses haigestumises esimese viie eluaasta jooksul. Tsöliaakia kumulatiivne haigestumine on kõrgem Soomes (0,27% vs 0,77%) ning seal tekivad lastel varem ka tsöliaakia spetsiifilised autoantikehad. Tsöliaakiaga ning kontrollgrupi laste vahel ei olnud erinevust rinnapiimaga toitmise kestvuses ega teraviljade (nisu, rukkis, oder) menüüsse lisamise vanuses. Korduvad infektsioonid varajases eas võivad suurendada riski haigestuda tsöliaakiasse. Emadel, kelle lastel tekkis tsöliaakia, oli rinnapiima mikrobioomis erinevusi võrreldes emadega, kelle lastel tsöliaakiat ei tekkinud.