Sirvi Kuupäev , alustades "2023-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

ke(ne)-liitelised deminutiivid eesti suulises argisuhtluses
(Tartu Ülikool, 2023-07) Liivak, Mirjam; Rääbis, Andriela, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Leksikonide ja kaalude lisamine veebitekstide formaalsuse ja spontaansuse dimensioonide hindamise mudeli arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2023-07) Gailit, Karl Gustav; Muischnek, Kadri, juhendaja; Vaik, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’
(2023-07-05) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Siinne doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist. Esmalt, kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning asesõnaga mis elututele objektidele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende asesõnade vastupidine kasutus (Kellest sa leiba teed? Mulle tuli kiri vennalt, mis Saksamaal elab. Poest ei olnud kedagi saada.). Teisalt, kui muude nimisõnade ja asesõnade puhul on osasihitise positsioonis osastava käände kasutamine kohustuslik, siis asesõna mis puhul võib samas positsioonis selle asendada ka nimetava käändega (Mida ~ mis sa teed?). Töö eesmärk on välja selgitada, millised geograafilised ja morfosüntaktilised tunnused neid kaht varieerumist mõjutavad ning mis võis nende teket põhjustada. Töös ilmneb, et uuritud varieerumiste arengus on oluline koht grammatiseerumisel: nähtusel, mille puhul sõnavaralised elemendid keeles muutuvad aja jooksul järjest rohkem grammatilisemaks ja kaotavad sealjuures mitmeid tähendusnüansse. Tihti tuleb just nende asesõnade enim grammatiseerunud positsioonides ja funktsioonides varieerumine kõige rohkem esile. Tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest erinevatest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus. Just (murrete) lauseehituse uurimisel on selliste meetodite kasutamine eriti oluline, sest vaid nii on võimalik kindlaks teha ka peenemaid kasutusnüansse, mis kvalitatiivses analüüsis ei pruugi avalduda.
Long-term datasets of dual-polarisation weather radar help detect and nowcast convective storms including extreme precipitation, lightning, and hail
(2023-07-05) Voormansik, Tanel; Post, Piia, juhendaja; Moisseev, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimasoojenemisega seoses muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks ka konvektsiooniga kaasnevad ohtlikud ilmanähtused nagu tormid, paduvihmad, äike ja rahe. Selliste nähtuste uurimiseks on eriti sobilikud ilmaradarid, sest nendega saab jälgida õhus toimuvat suurel alal kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega. Pikalt on kasutusel olnud horisontaalselt polariseeritud signaaliga ilmaradarid, kuid moodsad kaksikpolarimeetrilised radarid, kus lisandub ka vertikaalselt polariseeritud signaal, pakuvad mitmeid uusi võimalusi ohtlike ilmanähtuste tuvastamiseks, jälgimiseks ja ennustamiseks. Täpsemad on nii sajukoguste hindamine kui ka sademeliikide eristamine. Eestis on nüüdseks olemas 9-aastased ehk väga pikad operatiivsed kaksikpolarimeetrilise ilmaradari aegread. Töös näidatakse, et neid ridu sobivalt kalibreerides saab neid andmeid kasutada ka klimatoloogilistel eesmärkidel. Antud töös leitud konvektiivse tormi kriteeriumite põhjal analüüsitakse konvektiivsete tormide jaotumist Eestis aastatel 2010-2019. Selgus, et suveperioodil esineb pea ülepäeviti kas konvektiivne torm või äike kusagil Eestis. Ehkki kagu- või lõunavoolude sagedus on Eesti aladel väike, on nende esinedes konvektiivse tormi oht suurim. Luuakse sajukoguste arvutamiseks vaid radarandmetel põhinev eelnevaid metoodikaid ületav meetod, mis kombineerib madalate sajutugevuste korral horisontaalse peegelduvuse ja tugevama saju korral kaksikpolarimeetrilised andmed. Kombineeritud meetod oli kõige täpsem nii aastaste 1-tunni sajumaksimumide kui ka lühiajaliste ekstreemsademete korduvusperioodide arvutamiseks. Ühtlasi näidati, et vaid 5 aasta radariandmete põhjal on võimalik korrektselt leida tugevate sadude esinemise korduvusperioode, milleks tavametoodikaid kasutades oleks tarvis kordades pikemaid sademejaamade aegridu. Töö tulemustel on suur praktiline väärtus, need aitavad tõsta suviste ohtlike ilmastikunähtuste määramise täpsust ja saavad olla aluseks lühiennustuste koostamiseks.
The communicative construction of families: emerging trends in the age of deep mediatisation
(2023-07-06) Napp, Marit; Siibak, Andra, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeval on perekonnad üha enam ümbritsetud meediast, see tähendab erinevatest tehnoloogilistest seadmetest ja suhtlust vahendavatest keskkondadest. Samas on nüüdne meedia rohkem kui lihtsalt suhtlusvahendid, võimaldades näiteks koguda kasutajate kohta reaalajas andmeid. Selline andmete kogumine tekitab tõsiseid küsimusi laste ja vanemate privaatsuse ning nende õiguste kohta – meedia tarbimine on enamasti seotud laialdase jälgimisega ja sageli toimub see kasutajate teadmata. Hiljutine digiteerimise ja andmestumise laine on seega toonud meid uude süvameediastumise ajastusse, kus meediatehnoloogiad on põimunud meie igapäevaeluga. Doktoritöö „Perekondade kommunikatiivne konstrueerimine: tärkavad trendid süvameediastumise ajastul“ aitab mõista, kuidas muutuvad perekonnad ühes tehnoloogiaga, ja mis on selle muutuse tagajärjed. Selle eesmärgi täitmiseks toetub doktoritöö nii laste kui ka vanematega tehtud Q-metodoloogilisele uuringule ja intervjuudele, aga ka üleeuroopalisele küsitlusuuringule EU Kids Online. Doktoritöö tulemustest nähtub, et meedia on kujundamas ümber perekonnaelu: digitehnoloogiate abil on võimalik olla perekond isegi siis, kui ollakse ajas ja ruumis hajutatud. Üha enam oodatakse vanematelt digitaalsete abivahendite, näiteks jälgimisrakenduste, kasutamist. Sellised tehnoloogiad lisavad traditsioonilistele vanemakohustustele uusi nõudmisi. Kuigi digitehnoloogiad võivad pereliikmeid kaasata ja jõustada, võivad need ka muuta olemasolevaid võimudünaamikaid vanemate ja laste vahel. Seda ilmestab jälgimisrakenduste kasutamine, mida vanemad lastega arutada ei pruugi. Veelgi enam – sageli peavad lapsevanemad privaatsuse küsimusi vähetähtsaks või laste jaoks arusaamatuks. Privaatsusega seonduv perekonnas mängib aga olulist rolli selles, kuidas lapsed õpivad oma privaatset teavet ka väljaspool kodu haldama.
EODOPEN: User Dialogue, Audience Development, Copyright Issues & On-Demand Access to Hidden Collections
(2023-07-06) Sipria-Mironov, Elena; Lembinen, Liisi; Laner, Barbara; Kavčič - Čolić, Alenka; Hari, Andreja; Parson, Kate; Szabolcs, Dancs; Žabi, Petr
Alevis in contemporary Izmir: imaginaries, beliefs and practices regarding Hacı Bektaş Veli
(2023-07-07) Haas, Helen; Raudvere, Catharina, juhendaja; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Aleviidid on Euroopa diasporaas leidnud tunnustust religioosse vähemusgrupina kui eraldiseisev religioon, kuid Türgis jäänud „heterodokse“ islami ja „rahvausu“ staatusesse. Kui aleviitide ajaloolised juured ulatuvad sajandite taha, mil lahvatas Osmanite Türgi ja Safaviidide Iraani sõjaline vastasseis, siis tänapäevane eneseteadlikkus sai alguse 1990te alguses, mil hakati rääkima nn alevi ärkamisest. Sellest alates on tegeletud muu seas ka religioosse enesemääramise ja identiteedi küsimustega. Izmiris asuv aleviitide kogukond, mille juured ulatuvad Ida-Türgi provintidesse ja kus on esindatud nii türgi kui ka kurdi emakeelega aleviidid, peavad ennast autentse ja moonutamata islami esindajateks, kes on saanud oma teadmised pärandiks prohvet Muhamedi järglaste poolt hoolikalt põlvest-põlve edasiantu kaudu. Tänu linnastumisele ja migratsioonile on Alevi kogukonnasisene omamoodi kastisüsteem, kus ühelt poolt eristatakse vaimsete juhtidena prohvetist põlvnevaid pühasid vereliine ja teisalt nende järgijad, muutunud, kuid mitte kadunud. Kehtima on jäänud reegel, et vaimulikku tarkust tohib jagada vaid pühade vereliinide järeltulija, keda on Izmiri alevi kogukonnas täna rohkesti esindatud. Tänu sellele on kogukonna poolt ehitatud kogunemismajas (cemevi) toimumas lisaks aktiivsele kultuurielule ka regulaarselt alevi jumalateenistused (ayin-i cem). Üks prohveti järeltulijatest, kes elas 13. saj Kapadookia lähistel, on Hacı Bektâş Veli. Tema traditsiooniline elulugu ja õpetussõnad on omandanud Izmiris pühakirja staatuse, mida tsiteeritakse rohkem kui koraani. Algselt Bektaši vennaskonna rajaja ja šeik, omandas ta aja jooksul pühaku staatuse, kellest on tänaseks kujunenud pühakute pühak ja tähtsaim imetegija paljude aleviitide seas. Izmiris on tema staatus võrreldav imaam Ali ja 12 imaami staatusega, teda peetakse nende taaskehastuseks. Teisalt peetakse aga näiteks Mustafa Kemal Atatürki omakorda pühaku taaskehastuseks. Sekulaarse Türgi vabariigi luues, mil keskaegseid müstikuid hakati propageerima kui humaniste ja filosoofe, ei ole Bektaşi tähtsust pühakuna vähendanud. Pigem on see Bektaşi mõju ja haaret pühakuna laiendanud, lisades talle kaasaeges Izmiris oma ajast ees elanud ja ajastute ülese väljavalitud teadmamehe kuulsuse. Izmiris leidub ka uskumust, et Bektaş on jumala maine ilming. Sellest tulenevalt on palverännakud tema hauale Hacıbektaş´s olulisel kohal, seda linna nimetatakse „meie Mekaks“ tuues sisse terava vastandumise „ortodokse“ islami ja selle traditsioonidega. Hacı Bektaş Veli kultus, milles väljenduvad alevi „tee“ peamised põhimõtted, on tõusnud erineva tagapõhjaga aleviitide ühendavaks lüliks ja religioosse eneseväljenduse vahendiks.
Microbial and environmental factors affecting the nitrate removal efficiency from water in bioelectrochemical systems
(2023-07-07) Gadegaonkar, Sharvari Sunil; Mander, Ülo, juhendaja; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suur osa maapiirkondade veekogude ja põhjavee reostusest pärineb põllumajandusest. Üheks peamiseks probleemiks on üleväetamisest ja lämmastiku kadudest tingitud kõrge nitraadisisaldus vees, mis paljudes kohtades ületab EL kehtestatud piirnorme, tehes selle vee tarbimise tervisele ohtlikuks. Seetõttu on oluline leida viise selle ülemääraselt saastunud vee puhastamiseks. Tänu keerulisele tsüklile ja erinõuetele on nitraadi (NO3–) eemaldamine veest kallis ning energiamahukas. Seetõttu pakuvad bioelektrokeemilised süsteemid (BES) erilist huvi, kuna varasematest uuringutest on selgunud nende kõrge potentsiaal NO3– edukaks töötlemiseks ja veest täielikuks eemaldamiseks. BES efektiivsus NO3– eemaldamisel sõltub mikroobide aktiivsusest ja ehkki BES-i disaini on uuritud, on teadmised mikrobioomi rolli kohta endiselt piiratud. See uuring keskendus NO3– eemaldamise võimalustele ja analüüsis peamisi mikroobseid protsesse, mis vastutavad NO3– transformatsiooni eest kahte tüüpi BES-is – mikroobses elektrokeemilises snorkelsüsteemis (MES) ja ühekambrilises madala süsinikusisaldusega mikroobses elektrosünteesi reaktoris (MESR). Käesolev uuring keskendus mikroobidele ja nendega seotud protsessidele, mis reguleerivad NO3– ärastamist veest. Analüüsiti ka keskkonnategurite ja süsteemi töörežiimide mõju leidmaks optimaalset disaini nitraadi eemaldamiseks BES-is. Käesolev uuring kinnitab, et BES toetab mikroobseid protsesse, mis suudavad edukalt NO3– veest edukalt eemaldada, kasutamata seejuures tavaliselt NO3– eemaldamiseks vajalikku süsinikku. Uuringust selgus, et BES-i mikrobioomi struktuur on dünaamiline, nihkudes vastavalt NO3– kontsentratsioonidele ja muudele substraatidele BES-is. Olulise tulemusena võib esile tuua, et BES-i saab kasutada NO3 täielikuks eemaldamiseks ilma ohtliku kasvuhoonegaas ja stratosfääri osoonikihi hävitaja naerugaas (N2O) tekketa. BES aitab kaasa ka mikroobsetele protsessidele, mis võivad soodustada lämmastiku eemaldamist kõrgema saastekoormusega reoveest.
Towards complexity thinking with Juri Lotman: modelling cultural dynamics in educational systems
(2023-07-11) Rickberg, Merit; Torop, Peeter, juhendaja; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Haridussüsteemides nähakse sageli olulist platvormi globaalsete probleemide lahendamiseks ning ühiskondlike muutuste juhtimiseks. Samas ei pruugi haridusvaldkonnas toimuvad protsessid alati kulgeda lineaarselt õppekavadest soovitud muutusteni ühiskonnas. Vaatamata kõikvõimalikele püüdlustele planeerida, juhtida ja mõõta hariduse mitmetasandilisi protsesse võivad need siiski viia ootamatute tulemusteni. Üks võimalus taolisi arenguid kirjeldada on modelleerida haridust kui kompleksset süsteemi. Komplekssüsteemide uuringud pakuvad raamistikku, mille abil on võimalik mõtestada süsteemi osade vahelisest mittelineaarsest vastastikmõjust tingitud ennustamatust. Kuigi osade vaheliste keeruliste seoste kirjeldamine ei võimalda meil paremini ennustada täpseid arengusuundi, võib see aidata tuvastada muutuste mustreid sellistes süsteemides. Problemaatiline tundub aga olevat see, et komplekssuse mõistmise raamistikud on peamiselt inspireeritud loodus- ja täppisteaduste valdkondades tehtud uuringutest. Ehkki kõiki kompleksseid süsteeme saab kirjeldada mõningate ühiste põhimõtete alusel, on nende süsteemide käitumises ka suuri erinevusi, sõltuvalt sellest, kas me vaatleme komplekssust füüsilistes süsteemides või kultuuris. Doktoritöö käsitleb Juri Lotmani semiootilise teooria potentsiaali kultuuri kui kompleksse süsteemi eripära täpsustamiseks. Juri Lotmani kultuurisemiootikast tulenev komplekssuspõhine lähenemine suudab hoida kultuuri staatilis-dünaamilist mõõdet paradoksaalses pinges ning selle kaudu käsitleda ühtaegu nii lineaarseid protsesse kui ka ennustamatuid arenguid, vaadeldes neid üksteist vastastikku tingivatena. Doktoritöö selgitab, kuidas Lotmani komplekssusraamistik võimaldab modelleerida kultuuridünaamika ja kultuuri struktuurilise korralduse vahelist suhet ning võib seega pakkuda väärtuslikku sisendit haridusvaldkonna jaoks, kus küsimus erinevate mudelite suutlikkuse kohta soovitud muutuste esilekutsumiseks on kriitilise tähtsusega.
New Guinea, a hotspot for Human evolution: settlement history and adaptation in northern Sahul
(2023-07-11) André, Mathilde Frédérique E.; Mondal, Mayukh, juhendaja; Ricaut, François-Xavier, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uus-Guinea on üks anatoomiliselt moodsa inimese poolt kõige kauem järjestikku asustatud paiku väljaspool Aafrikat. Endiselt on saladuskatte all inimeste täpne teekond Uus-Guineasse. Üks viis võimalike stsenaariumite uurimiseks on luua erinevate hüpoteeside jaoks mudelid ja arvutada nende tõenäosus lähtuvalt tänapäeva uusguinealaste genoomiandmetest. Jõudnud kohale, pidid esmaasukad silmitsi seisma väga erinevate maastikega, sealhulgas Okeaania kõrgeimad tipud. Vaatamata kõrgel elamisega kaasnevatele väljakutsetele, näiteks hapniku vähesem kättesaadavus, on mäestikualad tänaseks kõige tihedamini asustatud piirkonnad Uus-Guineas. Ka sealsetes madalamates piirkondades on mitmeid takistusi ellujäämisele, näiteks suur hulk erinevaid patogeene. Kui populatsioon on keerulistes keskkonnaoludes tuhandeid aastaid järjest, võivad mõned antud keskkonnatingimustes ellujäämist soodustavad omadused hakata populatsioonis levima. Seda protsessi nimetatakse positiivseks looduslikuks valikuks, mis aja jooksul jätab kohalike indiviidide genoomidesse kindla jälje, mida saab erinevate testidega tuvastada. Käesolevas töös esitame Paapua Uus-Guinea esmaasukate võimalikud teekonnad enne ala täielikku asustamist ning näitame kuidas keskkonnast tingitud stress on läbi loodusliku valiku mõjutanud paapuauusguinealaste genoome. Iseloomustasime Paapua Uus-Guinea inimeste geneetilist ja fenotüüpilist mitmekesisust, analüüsides varem avaldamata täisgenoome ja selle töö jaoks mõõdetud uusi fenotüübiandmeid. Meie esimene uuring kirjeldab ülegenoomsete andmete analüüsil saadud esimesi Uus-Guinea asustamise mudeleid. Teises uuringus tuvastame genoomsed piirkonnad, mis sattusid valiku alla tulenevalt uutest keskkonnatingimustest peale Uus-Guinea asustamist. Kolmas uuring kirjeldab Paapua Uus-Guinea mäestiku- ja tasandikuelanike fenotüüpilisi erinevusi. Viimaks meie neljas uuring tuvastab mäestiku- ja tasandikuelanike genoomsed piirkonnad, mis on iseloomulikult loodusliku valiku all just neis rahvagruppides.
Modelling and experimental measurement of the closed equilibrium systems of CaS–H2O and SrS–H2O
(2023-07-11) Uiga, Kalev; Zekker, Ivar, juhendaja; Rikmann, Ergo, juhendaja; Tenno, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti põlevkivitööstuses tekkivad ohtlikud jäätmed avaldavad negatiivset mõju keskkonna kvaliteedile ja inimeste tervisele. Näiteks poolkoksijäägi koosmõjul veega (keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena) tekib väga aluseline väävlirikas nõrgvesi. Lisaks paiskub osa sellest pärinevast väävlist anaeroobsetes tingimustes atmosfääri toksilise gaasilise divesiniksulfiidi (H2Sg) kujul. Käesoleva doktoritöö eesmärkideks oli uurida CaS või SrS lahustumisprotsessi ülipuhtas (MilliQ) vees ja määrata nende suletud tasakaaluliste süsteemide olulised parameetrid (nt pH, vesilahustuvus või KSP väärtus, ioonide sisaldus), ning kirjeldada neid struktuurskeemina. Eesmärkide hulka kuulus ka mitte-termodünaamiliste matemaatiliste mudelite väljatöötamine, mis võtavad arvesse kõiki konjugeeritud happe-aluse protsesse, et arvutada vastavad pH väärtused, moodustatud ioonide ja molekulide sisaldused iteratsioonimeetodi abil. CaS–H2O või SrS–H2O süsteemide pH-väärtused ja moodustunud sulfiidse väävli liikide sisaldus määrati potentsiomeetriliselt, spektrofotomeetriliselt ja jodomeetrilise tiitrimisega. Lisaks uuriti nanoosakeste jälgimise- ja analüüsisüsteemi (NTA) abil CaS või SrS vesilahuses moodustunud osakeste suurust ja keskmist sisaldust, kusjuures väiksemad osakesed lahustusid paremini. Seega on võimalik antud printsiibist lähtudes arvutada erinevates suletud tasakaalulistes süsteemides esinevate nanomõõtmetega osakeste jaoks vastav KSP väärtus kasutades selleks NTA meetodit, mis sobib nii mono- kui ka polüdisperssetest süsteemidest võetud proovide jaoks, kuna selle lahutusvõime on oluliselt parem võrreldes teiste sarnaste meetoditega nende iseloomustamiseks ja analüüsimiseks. Kokkuvõtteks on vaja teha täiendavaid uuringuid CaS ja SrS lahustumise kirjeldamiseks vees lähtudes uuest prootonikesksest mudelist, mida saab kasutada nii inimtegevusest tulenevate mõjude hindamiseks looduslikele veekogudele kui ka tööstuslike protsesside (sh reoveepuhastuse) modelleerimiseks.
Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law
(2023-07-11) Härginen, Kadri; Ginter, Carri, juhendaja; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Riigihanked on Eestis õigustatult pideva meedia tähelepanu all. Avalikkusel on õigus teada, kuidas valitsejad käivad ümber meie kõigi ühise rahakotiga. Seda enam, et riigihangetesse suunatava raha hulk on iga-aastaselt väga suur ning vead selle kasutamisel ühiskonda laiemalt riivavad. Viimasel ajal on eriti aktuaalsed ranged eurotoetuste tagasinõuded. Mõnikord võivad vead riigihangete korraldamisel kõigutada ka ministritooli. Kohtupraktika pakub näiteid, kus töösuhteid on lõpetatud töötajate eksimuste tõttu riigihangete reeglite järgimisel. Ka on hankijate töötajaid riigihankeõiguslike rikkumiste tõttu kriminaalkorras karistatud. Kõik need elulised olukorrad taanduvad doktoritöös käsitletavale küsimusele – milline on hoolas hankija? EL riigihankereeglid on kehtinud juba aastast 1971, mistõttu võiks eeldada, et tegemist pole enam novaatorliku, vaid ammu lahendatud küsimusega. Nii see aga ei ole. Euroopa Liidu riigihankeõigus täna sellele küsimusele ei vasta. Ka valdkondlikus õiguskirjanduses puudub hankija hoolsuskohustuse terviklik käsitlus. Vastupidi, õigusteadlased on maininud hankija hoolsust erinevates juhuslikes hankija tegevust puudutavates etappides. Seega puudub täna EL riigihankeõiguses ühtne õigusteaduslik arusaam hankija hoolsuskohustusest kui kontseptsioonist. Seetõttu töötasin doktoritöö raames läbi Euroopa Kohtu otsuseid, mis käsitlevad otseselt või kaudselt nõudeid hankija hoolsusele. Nende pinnalt tegin järeldusi hoolsa hankija kontseptsiooni üldise olemuse, allikate, eesmärkide ja ka täpsemate elementide kohta. Leidsin, et hankija hoolsuskohustus EL riigihankeõiguses on valdkondlik organisatsioonipõhine hoolsuskohustus. Selle eesmärk on tagada EL riigihankepõhimõtete rakendamise kaudu EL siseturu toimimine. Nii laieneb hoolsuskohustus EL õiguses hankijatele kui organisatsioonidele, mitte üksikisikutele ning tegemist ei ole üleüldise inimliku hoolsuskohustusega, vaid EL riigihankeõiguse kontekstis aktiveeruva kohustusega. Hankija hoolsuskohustuse eesmärgist tulenevalt peab hankija tegevus olema alati kantud püüdest eelistada hankelepingu sõlmimise avamist laiemalt kogu EL siseturule. Samuti tagada, et pakkujaid ei jäetaks kergekäeliselt riigihangetest kõrvale. Kuigi selline üldistus tundub iseenesestmõistetav, pakub Euroopa Kohtu praktika mitmeid näiteid, kus hankijad teevad täna samu vigu, mis 25 aastat tagasi. Kuna neis näidetes on regulatsioon püsinud direktiivides muutumatuna, tuleb järeldada, et hankeõigusliku teadmuse ülekanne on puudulik. Oma osa on ka sellel, et EL riigihankeõigus ei näe direktiivides ette selgeid nõudeid hankija hoolsusele. Hankija hoolsuskohustuse kohaldumisalaks saab pidada neid olukordi, mida EL riigihankedirektiivid otsesõnu ei reguleeri, kuid kuhu Euroopa Liidu Kohus on laiendanud EL riigihankepõhimõtete kohaldumise või kuhu EL riigihankepõhimõtted direktiivide regulatsiooni kõrval ilmselgelt laienevad. Selliselt käivitub hankija hoolsuskohustus eelkõige piiripealsetes olukordades, kus tuleb hoolega analüüsida, kas riigihankereeglid kohalduvad ning kui, siis kuidas neid ilma direktiividest tulenevate juhisteta iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel rakendada. Lõplikku hankija hoolsuskohustuse ulatust pole täna võimalik defineerida. Hankijatel tuleb arvestada, et selle areng on ja jääb dünaamiliseks.
Visibility aware navigation
(2023-07-11) Masnavi, Houman; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Singh, Arun Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Liikumise planeerimine on oluline osa robotite ja automatiseerimise valdkonnas. See hõlmab parima liikumiste või tegevuste järjestuse välja selgitamist, et robot saavutaks kindla eesmärgi, järgides teatud reegleid. Käesolev lõputöö keskendub teatud tüüpi liikumise planeerimisele, mida nimetatakse nähtavusele orienteeritud navigatsiooniks (VAN). VAN-i kasutatakse juhul, kui soovime, et robot liiguks kahe punkti vahel või järgiks teed, hoides alati teatud objekte oma vaateväljas. VAN-il on erinevaid rakendusi erinevates valdkondades. Näiteks sihtmärgi jälgimisel ja õhufotograafias aitab VAN tagada, et robot näeks alati sihtmärki, vältides takistusi. Seisundi hindamisel ja asukoha määramisel aitab VAN parandada täpsust, planeerides teid, mis säilitavad markerite nagu fidutsiaalsete markerite või majakate nähtavust. VAN võimaldab ka suuremate maapealsete robotite ja väiksemate õhurobotite koostööd. Maapealne robot saab juhendada õhurobotit seni, kuni nad saavad teineteist näha. Siiski on VAN-il kaks peamist väljakutset. Esiteks tuleb välja töötada uued algoritmid, mis suudavad hakkama saada keerulistes olukordades keskkondades, mis on täis takistusi. Teiseks peavad lahendused kiiresti töötama väikestel seadmetel, mida saab kanda väikeste robotite nagu droonide peal. Käesolev lõputöö pakub välja uued liikumise planeerimise algoritmid, mis on spetsiaalselt kavandatud nähtavusele orienteeritud navigatsiooni jaoks. Need algoritmid suudavad toime tulla keeruliste keskkondadega, kus on nii paiksed kui ka liikuvad takistused. Samuti töötavad need reaalajas piiratud ressurssidega väikestel seadmetel. Algoritme on põhjalikult testitud nii simulatsioonides kui ka reaalmaailma keskkondades ning võrreldud olemasolevate lähenemisviisidega. Pakutud algoritmid ületavad olemasolevaid algoritme erinevates aspektides, näiteks vähendades varjatuse aega, minimeerides juhtimispingutusi ja vajades vähem arvutusaega.
“Citizen Engagement and Open Government Co-creation: The Cases of Brazil and the Dominican Republic.” Pp. 199–204. In Proceedings of the 24th Annual International Conference on Digital Government Research (DGO '23).
(Association for Computing Machinery, 2023-07-11) Khutkyy, Dmytro
This paper describes and evaluates practical digital government initiatives of online deliberation and internet voting of the Open Government Partnership co-creation processes. In this inquiry, the case studies of e-participation and i-voting for open government policies in the Dominican Republic in 2014 and 2016 as well as in Brazil in 2016 and 2018 are compared. The objective of the study is to assess the impact of the digitally powered co-creation processes on open government in the Dominican Republic and Brazil regarding transparency, accountability, and participation. This inquiry applied manual qualitative content analysis of e-deliberation and i-voting tools, analysis of applied reports, and policy analysis of official documents. It was found that in the Dominican Republic and Brazil the digital co-creation process co-evolved together with the government-civil society collaboration over several policy-making cycles. Citizen e-crowdsourcing and i-voting at earlier stages elaborated at later in-person discussion and drafting by civil society and authorities in Brazil proved to be more empowering and efficient than just online voting for government-defined policy priorities in the Dominican Republic. Government approaches and practices of citizen engagement and process reporting affected the co-creation.
Characterization of the maternal reproductive tract and spermatozoa communication during periconception period via extracellular vesicles
(2023-07-17) Reshi, Qurat Ul Ain; Fazeli, Alireza, juhendaja; Jaakma, Ülle, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Naiste viljatus võib olla tingitud mitmetest teguritest, mida laialdaselt jagatakse eostamiseelseteks ja -järgseteks probleemideks. Munajuha mängib võtmerolli eostamiseelse keskkonna loomisel, millel on osa sugurakkude edukal transpordil, meessugurakkude küpsemisel, viljastumisel ja varajases embrüoarengus. Olgugi, et mitmed olulised sündmused edukaks raseduseks leiavad aset munajuhas, on teave munajuha eostamiseelsest miljööst puudulik. Hoolimata, et tehtud on märkimisväärseid edusamme kunstliku viljastamise tehnoloogias (ART) alates sellest, kui teostati esimene edukas rasedus in vitro viljastamisega (IVF) 1978 aastal, ei ole ART-i abil rasestumine alati garanteeritud ja paljud paarid peavad lapse saamiseks läbima mitu kuntsliku viljastamise ravikuuri. Lisaks ligikaudu 30% paaridest, kellel on diagnoositud viljatus. Mitmed uuringud on kirjeldanud spermatosoidide mõjust munajuha genoomse ja proteoomilsele profiilile. Nende muutuste tekkimiseks on vaja sobilikku täpset rakkudevahelist suhtlust, mille üheks viisiks on rakkudel kasutada sõnumitoojatena ekstratsellulaarseid ehk rakkudevahelisi vesiikuleid (EV). Munajuha epiteelrakkude EV-d mängivad olulist rolli spermatosoidide liikuvuse, elujõulisuse ja transpordi toetamisel. Omakorda munajuha transkriptoomi mõjutavad follikulaarse vedeliku (FF) EV-d, mis satuvad munajuhasse munaraku vabanemisel folliikulist. Sellest järeldub, et eksisteerib kahepoolne dialoog spermatosoidide ja munajuha ning EV-de vahel, mis võib mängida olulist rolli rakkudevahelises suhtluses. Selles projektis uuriti spermatosoidide ja munajuha epiteelrakkude võimet suhelda ja muuta munajuha geeniekspressiooni ilma otsekontaktita. Edasi uuriti milliseid munajuha EV-de sisu muutusi põhjustasid spermatosoidid. Lisaks analüüsiti FF EV-de erinevate kontsentratsioonide mõju spermatosoidide elutähtsatele funktsioonidele nagu elujõulisus, kapatsitatsiooni ja akrosomaalne reaktsioon. Kõrvalekalded normaalsest spermatosoidide, munajuha ja FF ning nende EV-de suhtluses võib olla üks viljatuse põhjus. Sellise suhtluse edasised uuringud on vajalikud, pakkudes potentsiaalselt võimalust leida aspekte tõstmaks ART-põhist viljatusravi tõhusust, eriti tuvastamata põhjusega viljatuse korral.
Optical centers and quantum entangled states of Nd3+ ions in doped fluoride crystals
(2023-07-17) Vinogradova, Elena; Orlovskiy, Yury, juhendaja; Peet, Viktor, juhendaja; Sildos, Ilmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Haruldaste muldmetallide ioonidega (HMI) aktiveeritud fluoriidkristallid ja nende nanoosakesed pakuvad suurt huvi nii fundamentaal- kui ka rakendusteaduse jaoks. Viimaste kümnenditega on esile kerkinud mitmeid uusi optika, lasertehnoloogia ja fotoonika rakendusi. Uudne ja paljulubav valdkond nende materjalide jaoks on ülikiirete optiliste kvantarvutite arendamine, kus HMI baasil optilised tsentrid toimivad kvantbittidena. Selles kontekstis pakub suurt huvi erinevat tüüpi HMI optiliste tsentrite tekkimise ja omaduste uurimine. Käesoleva väitekirja raames uuriti Nd3+ ioonidega dopeeritud erinevat tüüpi fluoriidkristalle vedela heeliumi temperatuuridel, kasutades aeglahutusega kohtselektiivset laserspektroskoopiat. Fluoriit-struktuuriga kristallides, kus Nd3+ lisandioonide lähedal paiknevad laengut kompenseerivad F− ioonid, tekivad väga erinevad, unikaalsete omadustega optilised tsentrid. Uuriti detailselt mitmesuguste optiliste tsentrite spektraalseid ja kineetilisi omadusi. Identifitseeriti ja kirjeldati mitu uut, eelnevalt tundmatut optilist tsentrit. Kahevärvuselist laserergastusskeemi kasutades kahe lähestikku paikneva HMI vastasmõju. Näidati, et sellist laadi ioonpaarist koosnev optiline tsenter on võimalik viia nn kooperatiivsesse kvantpõimitud seisundisse ja seeläbi kasutada ehituskivina tuleviku kvantarvutites. Seega väitekirja tulemused annavad väärtusliku panuse sellesse aktuaalsesse ja kiiresti arenevasse moodsa teaduse ja tehnoloogia valdkonda.
Derivatization reagents used in negative mode electrospray LC-MS
(2023-07-17) Zapata Flores, Ernesto De Jesus; Herodes, Koit, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminohapete jahtimine! Kas olete kunagi mõelnud, et aminohapped ei esine mitte ainult valkude koostises? Oma uurimistöös otsin vabu aminohappeid, mida võib leida erinevatest jookidest, nagu tomatimahl, arbuusimahl ja kali. Võite küsida, miks me peame teadma vabade aminohapete kohta? Aga sellepärast, et need võivad mõjutada meie toidu maitset, anda tõendeid toiduaine geograafilise päritolu kohta või isegi olla tõendiks teatud toodete autentsuse kohta. Aminohapped on väga erilised molekulid, kuna need sisaldavad samas molekulis nii aluselist aminorühma kui ka happelist karboksüülrühma. Seetõttu on neid üsna keeruline analüüsida, ja need tuleb neid muundada, või nagu me ütleme, need tuleb "derivatiseerida". Selle transformatsiooni tulemusena saadakse aminohapete derivaadid. Neid uusi molekule on erinevate tehnikatega lihtsam tuvastada. Oma uurimistöös kasutan peamiselt vedelikkromatograafiat massispektromeetrilise detekteerimisega negatiivse ionisatsiooni režiimis. Vedelikkromatograafia aitab eraldada aminohapete derivaate prooviks oleva joogi teistest komponentidest, massispektromeetria aga ioniseerib derivaadid negatiivses režiimis. See tähendab, et tuvastatakse negatiivselt laetud ioone, mis tagab, et analüüsin tegelikult aminohapete derivaate ja mitte mingeid muid ühendeid! Võrreldes positiivse ionisatsiooni režiimiga mõjutavad proovide endi põhjustatud maatriksiefektid negatiivse ionisatsiooni režiimis saadud tulemusi vähem. Kokkuvõttes võimaldab minu töö saada aminohapete analüüsil usaldusväärsemaid tulemusi kui on seni võimalik olnud.
Obtaining platinum-free oxygen reduction catalysts through biomass valorization: a case study of peat
(2023-07-17) Teppor, Patrick; Jäger, Rutha, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energiakriis - turvas ahju? Eestil on plaan ehitada tulevaste energiakriiside ennetamiseks ligi 10 GW võimsusega tuuleparke. See rahuldab riigi 1.6 GW energianõudluse tipu, kuid ülejäävat energiat on vaja salvestada. Näiteks saab energia ülejäägist valmistada tuleviku kütuseks tituleeritud vesinikku. Vesinikust uuesti elektri tootmiseks on vaja elektrokeemilisi seadmeid, mida nimetatakse kütuseelementideks. Kaasaegsed kütuseelemendid vajavad efektiivseks töötamiseks hinnalisi ja haruldasi plaatinakatalüsaatoreid, kuid katalüsaatoreid saab valmistada ka oluliselt jätkusuutlikumatest lähteainetest nagu näiteks eestimaisest turbast. Tartu ülikooli keemia instituudi füüsikalise keemia õppetooli doktorant Patrick Teppor keskendub oma doktoritöös eestimaise turba väärindamisele. Turba põletamise asemel ahjus kuumtöödeldakse seda hapnikuvabas keskkonnas koos erinevate lähteainetega ja saadakse söega sarnane aktiivne katalüsaatori pulber, mida saab rakendada kütusseelemendis. Teadustöö tulemusena valmistati madala väärtusega turbast uudne käsnalaadse struktuuriga katalüsaator, mille üliväikesed nanopoorid on ligikaudu tuhat korda väiksemad kui inimeste juuksekarvad. Põhjalikust analüüsist selgus, et just taolised nanopoorid on katalüsaatoris võtmetähtsusega ja töö raames töötati välja meetod tulevikumaterjali valmistamiseks.
Electrochemical reduction of oxygen on silver-based catalysts
(2023-07-17) Linge, Jonas Mart; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Erikson, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesinikkütuseelemendi tehnoloogia toetab üleilmset roheenergia nõudlust ja võimaldab asendada sõidukite sisepõlemismootorid. Vesinikautode peamiseks puuduseks on nende kõrge hind, mis osaliselt tuleneb vajadusest kasutada kütuseelemendi katoodil toimuva hapniku redutseerumisreaktsiooni kiirendamiseks kalleid plaatinapõhiseid katalüsaatormaterjale. Selle probleemi lahendus võiks olla hõbedat sisaldavate katalüsaatorite kasutamine, mis aluselises keskkonnas on hapniku redutseerumisel aktiivsuselt lähedased plaatinakatalüsaatoritele. Hõbe on tunduvalt odavam kui plaatina ning seda leidub maakoores palju rohkem, kuid hõbedapõhised katalüsaatorid vajavad kõrgema elektrokatalüütilise aktiivsuse ja stabiilsuse saavutamiseks veel optimeerimist. Doktoritöös sünteesiti erinevatel meetoditel hõbedapõhised katalüsaatorid, sadestades Ag nanoosakesi mitmetele süsinikmaterjalidele ning varieerides Ag osakeste suurust ja kogust. Valmistatud materjalide elektrokatalüütilist aktiivsust hapniku redutseerumisel ja stabiilsust uuriti elektrokeemiliste meetoditega. Saadud tulemused näitavad, et hõbedapõhised katalüsaatorid võiksid sobida kasutamiseks anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi katoodil ning seega muuta kütuseelemendid tarbijatele taskukohasemaks.
Integrating image analysis and quantitative modeling for a holistic view of GPCR ligand binding dynamics
(2023-07-17) Laasfeld, Tõnis; Rinken, Ago, juhendaja; Parts, Leopold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Oletatavasti on tulnud kõnekäänd “mõru pilli alla neelama” ravimite kõige tuntumast kõrvaltoimest, mõrust maitsest. Paljudel ravimitel on aga tõsisemad kõrvaltoimed ning tervele hulgale haigustele polegi ravi. Erinevad teadusharud panustavad ravimite väljatöötamisse ja olemasolevate edasiarendamisse. Ravimi ülesanne on muuta retseptorkontrollitud protsesse organismis, et tekiks raviv või sümptomeid leevendav efekt. Üks olulisemaid ravimite märklaudu on G-valk seotud retseptorid. Inimeses on ligi 800 erinevat G-valk seotud retseptorit, mis reguleerivad erinevaid funktsioone nagu nägemine ja südame toimimine. Senini ei ole suudetud retseptorsüsteemide kõiki eripärasid lahti muukida. Doktoritöös arendati välja spektroskoopial ja mikroskoopial põhinevad katsesüsteemid, et jälgida ravimimolekulide retseptoritele seostumist nii lipiidsetes nanoosakestes kui ka elusates rakkudes. Näiteks õnnestus täieliku sisepeegeldusmikroskoobiga jälgida üksikute fluorestseeruvate ravimimolekulide seostumist retseptorile nanoosakeste pinnal. Kuna meetodid toodavad sadade gigabaitide kaupa andmeid, loodi Tarkvara Aparecium, mis koos sügavõppemudelitega suudab sellest andmehulgast olulise info välja sõeluda. Katsesüsteemide abil loodi kineetilised mudeleid, mis suudavad dünaamiliselt kirjeldada ja ennustada ravimainete retseptorile seostumist. Näiteks leiti, et muskariinsed M2 atsetüülkoliini retseptorid paiknevad membraanides enamasti paarikaupa ning pärast ravimimolekuli kinnitumisel ühele retseptorile lukustab teine ravimimolekul esimese kinni. Selle teadmise abil saaks disainida pikema toimeajaga või hoopis uute omadustega ravimeid. Edaspidi võiks mudeleid ja meetodeid kasutades läbi sõeluda suure hulga molekule ja leida need, millel on need huvitavad omadused olemas.