Sirvi Kuupäev , alustades "2023-07-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’
(2023-07-05) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Siinne doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist. Esmalt, kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning asesõnaga mis elututele objektidele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende asesõnade vastupidine kasutus (Kellest sa leiba teed? Mulle tuli kiri vennalt, mis Saksamaal elab. Poest ei olnud kedagi saada.). Teisalt, kui muude nimisõnade ja asesõnade puhul on osasihitise positsioonis osastava käände kasutamine kohustuslik, siis asesõna mis puhul võib samas positsioonis selle asendada ka nimetava käändega (Mida ~ mis sa teed?). Töö eesmärk on välja selgitada, millised geograafilised ja morfosüntaktilised tunnused neid kaht varieerumist mõjutavad ning mis võis nende teket põhjustada. Töös ilmneb, et uuritud varieerumiste arengus on oluline koht grammatiseerumisel: nähtusel, mille puhul sõnavaralised elemendid keeles muutuvad aja jooksul järjest rohkem grammatilisemaks ja kaotavad sealjuures mitmeid tähendusnüansse. Tihti tuleb just nende asesõnade enim grammatiseerunud positsioonides ja funktsioonides varieerumine kõige rohkem esile. Tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest erinevatest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus. Just (murrete) lauseehituse uurimisel on selliste meetodite kasutamine eriti oluline, sest vaid nii on võimalik kindlaks teha ka peenemaid kasutusnüansse, mis kvalitatiivses analüüsis ei pruugi avalduda.
Long-term datasets of dual-polarisation weather radar help detect and nowcast convective storms including extreme precipitation, lightning, and hail
(2023-07-05) Voormansik, Tanel; Post, Piia, juhendaja; Moisseev, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimasoojenemisega seoses muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks ka konvektsiooniga kaasnevad ohtlikud ilmanähtused nagu tormid, paduvihmad, äike ja rahe. Selliste nähtuste uurimiseks on eriti sobilikud ilmaradarid, sest nendega saab jälgida õhus toimuvat suurel alal kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega. Pikalt on kasutusel olnud horisontaalselt polariseeritud signaaliga ilmaradarid, kuid moodsad kaksikpolarimeetrilised radarid, kus lisandub ka vertikaalselt polariseeritud signaal, pakuvad mitmeid uusi võimalusi ohtlike ilmanähtuste tuvastamiseks, jälgimiseks ja ennustamiseks. Täpsemad on nii sajukoguste hindamine kui ka sademeliikide eristamine. Eestis on nüüdseks olemas 9-aastased ehk väga pikad operatiivsed kaksikpolarimeetrilise ilmaradari aegread. Töös näidatakse, et neid ridu sobivalt kalibreerides saab neid andmeid kasutada ka klimatoloogilistel eesmärkidel. Antud töös leitud konvektiivse tormi kriteeriumite põhjal analüüsitakse konvektiivsete tormide jaotumist Eestis aastatel 2010-2019. Selgus, et suveperioodil esineb pea ülepäeviti kas konvektiivne torm või äike kusagil Eestis. Ehkki kagu- või lõunavoolude sagedus on Eesti aladel väike, on nende esinedes konvektiivse tormi oht suurim. Luuakse sajukoguste arvutamiseks vaid radarandmetel põhinev eelnevaid metoodikaid ületav meetod, mis kombineerib madalate sajutugevuste korral horisontaalse peegelduvuse ja tugevama saju korral kaksikpolarimeetrilised andmed. Kombineeritud meetod oli kõige täpsem nii aastaste 1-tunni sajumaksimumide kui ka lühiajaliste ekstreemsademete korduvusperioodide arvutamiseks. Ühtlasi näidati, et vaid 5 aasta radariandmete põhjal on võimalik korrektselt leida tugevate sadude esinemise korduvusperioode, milleks tavametoodikaid kasutades oleks tarvis kordades pikemaid sademejaamade aegridu. Töö tulemustel on suur praktiline väärtus, need aitavad tõsta suviste ohtlike ilmastikunähtuste määramise täpsust ja saavad olla aluseks lühiennustuste koostamiseks.