Sirvi Kuupäev , alustades "2023-07-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Towards complexity thinking with Juri Lotman: modelling cultural dynamics in educational systems
(2023-07-11) Rickberg, Merit; Torop, Peeter, juhendaja; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Haridussüsteemides nähakse sageli olulist platvormi globaalsete probleemide lahendamiseks ning ühiskondlike muutuste juhtimiseks. Samas ei pruugi haridusvaldkonnas toimuvad protsessid alati kulgeda lineaarselt õppekavadest soovitud muutusteni ühiskonnas. Vaatamata kõikvõimalikele püüdlustele planeerida, juhtida ja mõõta hariduse mitmetasandilisi protsesse võivad need siiski viia ootamatute tulemusteni. Üks võimalus taolisi arenguid kirjeldada on modelleerida haridust kui kompleksset süsteemi. Komplekssüsteemide uuringud pakuvad raamistikku, mille abil on võimalik mõtestada süsteemi osade vahelisest mittelineaarsest vastastikmõjust tingitud ennustamatust. Kuigi osade vaheliste keeruliste seoste kirjeldamine ei võimalda meil paremini ennustada täpseid arengusuundi, võib see aidata tuvastada muutuste mustreid sellistes süsteemides. Problemaatiline tundub aga olevat see, et komplekssuse mõistmise raamistikud on peamiselt inspireeritud loodus- ja täppisteaduste valdkondades tehtud uuringutest. Ehkki kõiki kompleksseid süsteeme saab kirjeldada mõningate ühiste põhimõtete alusel, on nende süsteemide käitumises ka suuri erinevusi, sõltuvalt sellest, kas me vaatleme komplekssust füüsilistes süsteemides või kultuuris. Doktoritöö käsitleb Juri Lotmani semiootilise teooria potentsiaali kultuuri kui kompleksse süsteemi eripära täpsustamiseks. Juri Lotmani kultuurisemiootikast tulenev komplekssuspõhine lähenemine suudab hoida kultuuri staatilis-dünaamilist mõõdet paradoksaalses pinges ning selle kaudu käsitleda ühtaegu nii lineaarseid protsesse kui ka ennustamatuid arenguid, vaadeldes neid üksteist vastastikku tingivatena. Doktoritöö selgitab, kuidas Lotmani komplekssusraamistik võimaldab modelleerida kultuuridünaamika ja kultuuri struktuurilise korralduse vahelist suhet ning võib seega pakkuda väärtuslikku sisendit haridusvaldkonna jaoks, kus küsimus erinevate mudelite suutlikkuse kohta soovitud muutuste esilekutsumiseks on kriitilise tähtsusega.
New Guinea, a hotspot for Human evolution: settlement history and adaptation in northern Sahul
(2023-07-11) André, Mathilde Frédérique E.; Mondal, Mayukh, juhendaja; Ricaut, François-Xavier, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uus-Guinea on üks anatoomiliselt moodsa inimese poolt kõige kauem järjestikku asustatud paiku väljaspool Aafrikat. Endiselt on saladuskatte all inimeste täpne teekond Uus-Guineasse. Üks viis võimalike stsenaariumite uurimiseks on luua erinevate hüpoteeside jaoks mudelid ja arvutada nende tõenäosus lähtuvalt tänapäeva uusguinealaste genoomiandmetest. Jõudnud kohale, pidid esmaasukad silmitsi seisma väga erinevate maastikega, sealhulgas Okeaania kõrgeimad tipud. Vaatamata kõrgel elamisega kaasnevatele väljakutsetele, näiteks hapniku vähesem kättesaadavus, on mäestikualad tänaseks kõige tihedamini asustatud piirkonnad Uus-Guineas. Ka sealsetes madalamates piirkondades on mitmeid takistusi ellujäämisele, näiteks suur hulk erinevaid patogeene. Kui populatsioon on keerulistes keskkonnaoludes tuhandeid aastaid järjest, võivad mõned antud keskkonnatingimustes ellujäämist soodustavad omadused hakata populatsioonis levima. Seda protsessi nimetatakse positiivseks looduslikuks valikuks, mis aja jooksul jätab kohalike indiviidide genoomidesse kindla jälje, mida saab erinevate testidega tuvastada. Käesolevas töös esitame Paapua Uus-Guinea esmaasukate võimalikud teekonnad enne ala täielikku asustamist ning näitame kuidas keskkonnast tingitud stress on läbi loodusliku valiku mõjutanud paapuauusguinealaste genoome. Iseloomustasime Paapua Uus-Guinea inimeste geneetilist ja fenotüüpilist mitmekesisust, analüüsides varem avaldamata täisgenoome ja selle töö jaoks mõõdetud uusi fenotüübiandmeid. Meie esimene uuring kirjeldab ülegenoomsete andmete analüüsil saadud esimesi Uus-Guinea asustamise mudeleid. Teises uuringus tuvastame genoomsed piirkonnad, mis sattusid valiku alla tulenevalt uutest keskkonnatingimustest peale Uus-Guinea asustamist. Kolmas uuring kirjeldab Paapua Uus-Guinea mäestiku- ja tasandikuelanike fenotüüpilisi erinevusi. Viimaks meie neljas uuring tuvastab mäestiku- ja tasandikuelanike genoomsed piirkonnad, mis on iseloomulikult loodusliku valiku all just neis rahvagruppides.
Modelling and experimental measurement of the closed equilibrium systems of CaS–H2O and SrS–H2O
(2023-07-11) Uiga, Kalev; Zekker, Ivar, juhendaja; Rikmann, Ergo, juhendaja; Tenno, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti põlevkivitööstuses tekkivad ohtlikud jäätmed avaldavad negatiivset mõju keskkonna kvaliteedile ja inimeste tervisele. Näiteks poolkoksijäägi koosmõjul veega (keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena) tekib väga aluseline väävlirikas nõrgvesi. Lisaks paiskub osa sellest pärinevast väävlist anaeroobsetes tingimustes atmosfääri toksilise gaasilise divesiniksulfiidi (H2Sg) kujul. Käesoleva doktoritöö eesmärkideks oli uurida CaS või SrS lahustumisprotsessi ülipuhtas (MilliQ) vees ja määrata nende suletud tasakaaluliste süsteemide olulised parameetrid (nt pH, vesilahustuvus või KSP väärtus, ioonide sisaldus), ning kirjeldada neid struktuurskeemina. Eesmärkide hulka kuulus ka mitte-termodünaamiliste matemaatiliste mudelite väljatöötamine, mis võtavad arvesse kõiki konjugeeritud happe-aluse protsesse, et arvutada vastavad pH väärtused, moodustatud ioonide ja molekulide sisaldused iteratsioonimeetodi abil. CaS–H2O või SrS–H2O süsteemide pH-väärtused ja moodustunud sulfiidse väävli liikide sisaldus määrati potentsiomeetriliselt, spektrofotomeetriliselt ja jodomeetrilise tiitrimisega. Lisaks uuriti nanoosakeste jälgimise- ja analüüsisüsteemi (NTA) abil CaS või SrS vesilahuses moodustunud osakeste suurust ja keskmist sisaldust, kusjuures väiksemad osakesed lahustusid paremini. Seega on võimalik antud printsiibist lähtudes arvutada erinevates suletud tasakaalulistes süsteemides esinevate nanomõõtmetega osakeste jaoks vastav KSP väärtus kasutades selleks NTA meetodit, mis sobib nii mono- kui ka polüdisperssetest süsteemidest võetud proovide jaoks, kuna selle lahutusvõime on oluliselt parem võrreldes teiste sarnaste meetoditega nende iseloomustamiseks ja analüüsimiseks. Kokkuvõtteks on vaja teha täiendavaid uuringuid CaS ja SrS lahustumise kirjeldamiseks vees lähtudes uuest prootonikesksest mudelist, mida saab kasutada nii inimtegevusest tulenevate mõjude hindamiseks looduslikele veekogudele kui ka tööstuslike protsesside (sh reoveepuhastuse) modelleerimiseks.
Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law
(2023-07-11) Härginen, Kadri; Ginter, Carri, juhendaja; Simovart, Mari Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Riigihanked on Eestis õigustatult pideva meedia tähelepanu all. Avalikkusel on õigus teada, kuidas valitsejad käivad ümber meie kõigi ühise rahakotiga. Seda enam, et riigihangetesse suunatava raha hulk on iga-aastaselt väga suur ning vead selle kasutamisel ühiskonda laiemalt riivavad. Viimasel ajal on eriti aktuaalsed ranged eurotoetuste tagasinõuded. Mõnikord võivad vead riigihangete korraldamisel kõigutada ka ministritooli. Kohtupraktika pakub näiteid, kus töösuhteid on lõpetatud töötajate eksimuste tõttu riigihangete reeglite järgimisel. Ka on hankijate töötajaid riigihankeõiguslike rikkumiste tõttu kriminaalkorras karistatud. Kõik need elulised olukorrad taanduvad doktoritöös käsitletavale küsimusele – milline on hoolas hankija? EL riigihankereeglid on kehtinud juba aastast 1971, mistõttu võiks eeldada, et tegemist pole enam novaatorliku, vaid ammu lahendatud küsimusega. Nii see aga ei ole. Euroopa Liidu riigihankeõigus täna sellele küsimusele ei vasta. Ka valdkondlikus õiguskirjanduses puudub hankija hoolsuskohustuse terviklik käsitlus. Vastupidi, õigusteadlased on maininud hankija hoolsust erinevates juhuslikes hankija tegevust puudutavates etappides. Seega puudub täna EL riigihankeõiguses ühtne õigusteaduslik arusaam hankija hoolsuskohustusest kui kontseptsioonist. Seetõttu töötasin doktoritöö raames läbi Euroopa Kohtu otsuseid, mis käsitlevad otseselt või kaudselt nõudeid hankija hoolsusele. Nende pinnalt tegin järeldusi hoolsa hankija kontseptsiooni üldise olemuse, allikate, eesmärkide ja ka täpsemate elementide kohta. Leidsin, et hankija hoolsuskohustus EL riigihankeõiguses on valdkondlik organisatsioonipõhine hoolsuskohustus. Selle eesmärk on tagada EL riigihankepõhimõtete rakendamise kaudu EL siseturu toimimine. Nii laieneb hoolsuskohustus EL õiguses hankijatele kui organisatsioonidele, mitte üksikisikutele ning tegemist ei ole üleüldise inimliku hoolsuskohustusega, vaid EL riigihankeõiguse kontekstis aktiveeruva kohustusega. Hankija hoolsuskohustuse eesmärgist tulenevalt peab hankija tegevus olema alati kantud püüdest eelistada hankelepingu sõlmimise avamist laiemalt kogu EL siseturule. Samuti tagada, et pakkujaid ei jäetaks kergekäeliselt riigihangetest kõrvale. Kuigi selline üldistus tundub iseenesestmõistetav, pakub Euroopa Kohtu praktika mitmeid näiteid, kus hankijad teevad täna samu vigu, mis 25 aastat tagasi. Kuna neis näidetes on regulatsioon püsinud direktiivides muutumatuna, tuleb järeldada, et hankeõigusliku teadmuse ülekanne on puudulik. Oma osa on ka sellel, et EL riigihankeõigus ei näe direktiivides ette selgeid nõudeid hankija hoolsusele. Hankija hoolsuskohustuse kohaldumisalaks saab pidada neid olukordi, mida EL riigihankedirektiivid otsesõnu ei reguleeri, kuid kuhu Euroopa Liidu Kohus on laiendanud EL riigihankepõhimõtete kohaldumise või kuhu EL riigihankepõhimõtted direktiivide regulatsiooni kõrval ilmselgelt laienevad. Selliselt käivitub hankija hoolsuskohustus eelkõige piiripealsetes olukordades, kus tuleb hoolega analüüsida, kas riigihankereeglid kohalduvad ning kui, siis kuidas neid ilma direktiividest tulenevate juhisteta iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel rakendada. Lõplikku hankija hoolsuskohustuse ulatust pole täna võimalik defineerida. Hankijatel tuleb arvestada, et selle areng on ja jääb dünaamiliseks.
Visibility aware navigation
(2023-07-11) Masnavi, Houman; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Singh, Arun Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Liikumise planeerimine on oluline osa robotite ja automatiseerimise valdkonnas. See hõlmab parima liikumiste või tegevuste järjestuse välja selgitamist, et robot saavutaks kindla eesmärgi, järgides teatud reegleid. Käesolev lõputöö keskendub teatud tüüpi liikumise planeerimisele, mida nimetatakse nähtavusele orienteeritud navigatsiooniks (VAN). VAN-i kasutatakse juhul, kui soovime, et robot liiguks kahe punkti vahel või järgiks teed, hoides alati teatud objekte oma vaateväljas. VAN-il on erinevaid rakendusi erinevates valdkondades. Näiteks sihtmärgi jälgimisel ja õhufotograafias aitab VAN tagada, et robot näeks alati sihtmärki, vältides takistusi. Seisundi hindamisel ja asukoha määramisel aitab VAN parandada täpsust, planeerides teid, mis säilitavad markerite nagu fidutsiaalsete markerite või majakate nähtavust. VAN võimaldab ka suuremate maapealsete robotite ja väiksemate õhurobotite koostööd. Maapealne robot saab juhendada õhurobotit seni, kuni nad saavad teineteist näha. Siiski on VAN-il kaks peamist väljakutset. Esiteks tuleb välja töötada uued algoritmid, mis suudavad hakkama saada keerulistes olukordades keskkondades, mis on täis takistusi. Teiseks peavad lahendused kiiresti töötama väikestel seadmetel, mida saab kanda väikeste robotite nagu droonide peal. Käesolev lõputöö pakub välja uued liikumise planeerimise algoritmid, mis on spetsiaalselt kavandatud nähtavusele orienteeritud navigatsiooni jaoks. Need algoritmid suudavad toime tulla keeruliste keskkondadega, kus on nii paiksed kui ka liikuvad takistused. Samuti töötavad need reaalajas piiratud ressurssidega väikestel seadmetel. Algoritme on põhjalikult testitud nii simulatsioonides kui ka reaalmaailma keskkondades ning võrreldud olemasolevate lähenemisviisidega. Pakutud algoritmid ületavad olemasolevaid algoritme erinevates aspektides, näiteks vähendades varjatuse aega, minimeerides juhtimispingutusi ja vajades vähem arvutusaega.
“Citizen Engagement and Open Government Co-creation: The Cases of Brazil and the Dominican Republic.” Pp. 199–204. In Proceedings of the 24th Annual International Conference on Digital Government Research (DGO '23).
(Association for Computing Machinery, 2023-07-11) Khutkyy, Dmytro
This paper describes and evaluates practical digital government initiatives of online deliberation and internet voting of the Open Government Partnership co-creation processes. In this inquiry, the case studies of e-participation and i-voting for open government policies in the Dominican Republic in 2014 and 2016 as well as in Brazil in 2016 and 2018 are compared. The objective of the study is to assess the impact of the digitally powered co-creation processes on open government in the Dominican Republic and Brazil regarding transparency, accountability, and participation. This inquiry applied manual qualitative content analysis of e-deliberation and i-voting tools, analysis of applied reports, and policy analysis of official documents. It was found that in the Dominican Republic and Brazil the digital co-creation process co-evolved together with the government-civil society collaboration over several policy-making cycles. Citizen e-crowdsourcing and i-voting at earlier stages elaborated at later in-person discussion and drafting by civil society and authorities in Brazil proved to be more empowering and efficient than just online voting for government-defined policy priorities in the Dominican Republic. Government approaches and practices of citizen engagement and process reporting affected the co-creation.