Sirvi Kuupäev , alustades "2023-10-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Phase transitions and gravitational waves in models of dark matter
(2023-10-02) Benincasa, Nico; Kannike, Kristjan, juhendaja; Djouadi, Abdelhak, juhendaja; Saal, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kaudsed tõendid näitavad, et enamus universumi ainest esineb tumeaine kujul. Kuigi tumeainet on tavalisest ainest mitu korda rohkem, ei ole eksootiliste tumeaine osakeste loomus veel kindlaks määratud. Nende tuvastamiseks on välja mõeldud mitu võimalust. Käesolevas väitekirjas käsitleme tumeaine kaudset uurimist gravitatsioonilainete kaudu. Need lained sarnanevad vees levivatele helilainetele selle vahega, et gravitatsioonilainete puhul häirivad lainet mitte vett vaid aegruumi ennast. Gravitatsioonilained, mida ennustab Einsteini üldrelatiivsusteooria, avastati 2015. aastal, mis andis uue võimaluse tumeaine uuringuteks. Väitekirjas uuritakse esimest järku faasisiirdeid, mis võisid toimuda varajase universumi mahajahtumisel. See on sarnane kuuma vee üleminekuga vedelast gaasilisse faasi keemisel. Faasisiirde ajal aurumullid tekivad, kasvavad ja põrkavad teiste mullidega, kuni viimaks on kogu vesi aurustunud. Sarnaselt põrkuvad kosmilisel faasisiirdel teineteisega uue faasi mullid, kuid need tekitavad üksteisega põrkudes aegruumi häiritusi – gravitatsioonilaineid – just nagu vesi keemisel muliseb. Väitekirja eesmärk on uurida erinevaid tumeaine mudeleid, milles selline faasisiire võis varajases universumis toimuda ja ennustada signaali, mida võib olla võimalik detekteerida tulevikus kosmoses asuvate gravitatsioonilainete detektoritega nagu LISA, DECIGO või BBO. Sellise signaali avastamine võiks aidata välja selgitada tumeaine olemust.
The molecular interactions between trophoblast and endometrial cells in embryo implantation
(2023-10-02) Koel, Mariann; Salumets, Andres, juhendaja; Jaks, Viljar, juhendaja; Krjutškov, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uue elu algus ja rasedus võivad esmapilgul tunduda üks loomulikumaid etappe naise elus, samas on see osutunud paljude paaride jaoks tõsiseks proovikiviks. Kuigi kehavälise viljastamise abiga sünnib igal aastal üha enam lapsi, siis endiselt ei õnnestu paljudel naistel seeläbi rasestuda. Mõistetavatel eetilistel põhjustel ei ole inimese embrüo pesastumist võimalik uurida naise organismis, seega on alternatiivsed uuringud vajalikud, mõistmaks mehhanisme, mis reguleerivad embrüo kinnitumist. Käesolev doktoritöö keskendub molekulaarsele suhtlusele endomeetriumi ja embrüo trofoblasti rakkude vahel. Kirjeldab naise endomeetriumi koe küpsemist ning selle protsessi seost geeniekspressiooni mustri muutustega kahes põhilises endomeetriumi rakutüübis - strooma ja epiteeli rakkudes. Selle uuringu põhjal töötati välja uus geenide aktiivsuse analüüsi meetod, mille abil määratakse endomeetriumi retseptiivsuseks oluliste RNA molekulide taset, eesmärgiga leida viljatusravi saava naise jaoks embrüo siirdamiseks parim aeg. Põhinedes rakutüübi-põhistele geenide avaldumise andmetele kirjeldati ligikaudu 550 valk-valk seost, mis moodustavad molekulaarse võrgustiku embrüo ja endomeetriumi rakkude vahel ning on vajalikud uue elu alguseks. Lisaks embrüo kinnitumisele on raseduse edukaks lõpuni kandmiseks vajalik õigesti arenev platsenta, mis võimaldab lootel normaalselt kasvada ja areneda. Selleks on määrava tähtsusega trofoblasti rakkude diferentseerumine. Doktoritöös uuriti inimese embrüonaalsete tüvirakkude diferentseerimise meetodeid trofoblasti-sarnasteks rakkudeks läbi BMP4 signaaliraja aktiveerimise ja TGBβ ja FGF2 signaaliradade inhibeerimise. Siin esitatud teadmised on oluliseks panuseks tulevastesse reproduktiivuuringutesse. Luues uusi võimalusi embrüo edukaks siirdamiseks ning uute prognostiliste ja diagnostiliste biomarkerite arendamiseks, mida kasutada viljatuse diagnostikas ning ravi optimeerimises.