Sirvi Kuupäev , alustades "2023-10-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade
(2023-10-11) Paet, Tiina; Sutrop, Urmas, juhendaja; Päll, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rahva keel ja ajalugu on omavahel seotud: sõnade laenamise kaudu ka nende rahvaste ajalooga, kellega oleme keeleliselt kokku puutunud. Sõnavara on keele kõige muutlikum osa, sest ühiskonna muutused kajastuvad kõige ehedamalt sõnavaras, teis(t)e keel(t)e mõju on tavaliselt kõige märgatavam sõnalaenudes. Siinse leksikoloogiaalase väitekirja uurimisobjekt on eesti keele võõrainese (tsitaatsõnade ja võõrsõnade) kasutamisega seonduv. Väitekirja eesmärk on näidata, mis soodustab võõrsõnade kirjakuju muutumist ja mis seda takistab, ning luua raamistik võõrainese käsitlemisele üldkeele sõnaraamatuis. Praktiline eesmärk on pakkuda eesti keelekorraldusele uuendatud põhimõtteid keelde tuleva võõrainese käsitlemiseks, eeskätt leksikograafilisel esitamisel Eesti Keele Instituudi (EKI) ühendsõnastiku (ÜS) ja 2025. aastal ilmuva ÕSi tarvis. Leksikograafiline esitus tähendab sõnavaraüksuste igakülgset kirjeldamist, mis hõlmab nii sõna vormi, sisu kui ka kasutamist. Asjaolu, et nüüdisaegseid sõnaraamatuid koostatakse veebis, tähendab ühtlasi selle protsessi avalikkust ja sellega kaasnevaid küsimusi. See kõik on kaasa toonud vajaduse uuendada ja sõnastada keelekorralduse põhimõtteid, seal hulgas võõrainese kohanemisega seonduvaid, nt seda, kust jookseb piir aktsepteeritava rööpvormi ja ortograafiavea vahel, kuidas käsitleda rööpseid kirjakujusid ja keelereeglitele mittevastavaid vormistusviise (nt tsitaatsõnade puhul), levinud mugandhääldusi, käändtüüpide segunemist, sõnatähenduste muutumist jms. Tänapäeva leksikograafias ja keelekorralduses lähtutakse küll järjest enam kasutuspõhisusest (nt keeletoimkonna otsustes) ja teadusliku uurimise tulemustest (muudatused ÜSis ja ÕSis 2025), ent seni pole piisavalt uuritud, kuidas normingud toimivad ja millised normingud ei tööta. Siinne väitekiri on osa sellesuunalisest uurimistööst. Peamine uurimismaterjal pärineb sõnastikest (eeskätt võõr- ja õigekeelsussõnastikest) ja sõnastike andmebaasidest, taustamaterjal EKI keelenõu andmebaasist. Väitekirjas on vaadeldud võõrsõnade kirjakuju muutumist saja aasta jooksul ja lähtutud kasutuspõhisest lähenemisviisist. Väitekirja tulemused näitavad, et see, kust läheb piir rööpvormi ja kirjavea vahel, on suuresti tunnetuslik ja kokkuleppeline. Ühest piiri aktsepteeritava keelemuutuse ja õigekirjavea vahel on raske kehtestada, ent kui kasutus näitab paljude keelekasutajate sagedast nö eksimist ühe vormi kasuks, siis on sellel põhjus, mis väärib uurimist. Uurimuse põhjal olen pakkunud hindamisaluse, millele võiks sõnaraamatutöös toetuda: kui norminguvastast varianti on võrreldes normingukohasega kogukasutuses vähemalt 20%, on alust kaaluda rööpvormi aktsepteerimist. Võõrsõnade kirjakuju muutumise olulisemad aspektid on lähtekeel (selle struktuur), laenu kuju lähtekeeles ja vahenduskeeles, laenamise situatsioon ning keelekorraldusotsused. Eesti keel on kõige ulatuslikumalt olnud kontaktis saksa ja vene keelega, suurem osa laentüvevarast on jõudnud eesti keelde saksa keele kaudu. Praegune dominantkeel on inglise keel, mille vahendusel toimub nn taaslaenamine, samuti on see peamine uuslaenude allikas. Väitekirjas olen jõudnud järeldusele, et üldkeele sõnaraamatus, nagu EKI ühendsõnastikus, saab deskriptiivseid ja preskriptiivseid infoüksusi põimida, lisades selgituse või soovituse ajaloo.
Diversity and ecological role of pathogenic fungi in insect populations
(2023-10-11) Gielen, Robin; Tammaru, Toomas, juhendaja; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate arvukust hoiab kontrolli all nende suur suremus, mida looduses põhjustavad putukate vaenlased: kiskjad (nii selgroogsed kui selgrootutud), parasitoidid ja patogeenid. Neist kõige eriilmelisemad ja samas ka vähem uuritud on patogeenid, kelle hulka kuuluvad nii viirused, bakterid, nematoodid kui ka seened. Just seentel on suurim potentsiaal olla pestitsiidide alternatiiviks tänu nende võimele nakatada putukaid läbi füüsilise kontakti. Minu doktoritöö eesmärgiks oli uurida patogeensete seente mitmekesisust putukate looduslikes populatsioonides ning kirjeldada nende poolt põhjustatud suremuse mustreid populatsioonidünaamika ja evolutsioonilise ökoloogia kontekstis. Selleks tegin katseid poollooduslikes tingimustes Eestis ja Argentiinas, seirates looduslikke populatsioone ning analüüsisin olemasolevat kirjandust, mis päädis 4 avaldatud teaduspublikatsiooni ja ühe käsikirjaga. Leidsime, et patogeensete seente liigirikkus on suur: lisaks katsetest leitud 38 seeneliigile näitas kirjanduse analüüs, et looduses on dokumenteeritud putukate nakatumist kokku 122 liiki seenega. Teisalt leidsime aga, et ainult 10% igast putuka populatsioonist sureb seennakkuse tagajärjel. Selline madal suremus ei luba väita, et seentel on oluline roll putukate arvukuse määrajana. Kuna aga seened on keskkonnas alati olemas, siis midagi peab määrama, kas putukas nakatub või mitte. Oma töös leidsin, et seenega nakatumist mõjutab putuka toidutaim. See toetab nn. turvamehe hüpoteesi, kus taimed pakuvad oma kudedes elupaika seentele, kes pakuvad neile kaitset taimtoiduliste putukate vastu. Lisaks tuvastasime entomopatogeenseid võimeid hõimkonnas kõduhallikseened ja mitmetel seeneliikidel, mille puhul see varem teada ei olnud.
Predicting lower secondary school students’ intrinsic motivation in science learning: the role of context and teaching-learning approaches
(2023-10-11) Teppo, Moonika; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Loodusainete õppimisel on üheks oluliseks probleemiks õpilaste sisemise motivatsiooni langus, mis avaldub eriti ilmekalt üleminekul algkoolist põhikooli ehk puberteedieas. Uuringud näitavad, et selline tendents on tingitud mitmetest faktoritest, sealhulgas õpilaste psühholoogiliste põhivajaduste (autonoomia, kompetentsuse ja seotuse) vähesest toetamisest või mitterahuldamisest õppimisel, õpetajakeskse õpikeskkonna domineerimisest loodusainete tundides ja loodusainete õppimise irrelevantsusest (vähesest seotusest õpilaste igapäevaeluga). Käesolev doktoritöö keskendub õpi- ja õppetegevuste ning kontekstipõhise lähenemisviisi komponentide uurimisele 6. ja 9. klassi õpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel. Uuringu empiirilised andmed koguti põhikooli 6. ja 9. klassi õpilastelt ning loodusainete õpetajatelt elektrooniliste küsimustikega. Töös kasutati läbilõikeuuringu disaini ning andmeid koguti kahel ajahetkel kolmeaastase intervalliga. Grupivõrdluse tulemused näitavad, et 6. klassi õpilased tajuvad loodusainete õppimist sisemiselt motiveerivamalt võrreldes 9. klassi õpilastega, kinnitades varasemate uuringute tulemusi motivatsiooni langusetrendist põhikooli õpilaste seas vanuse kasvades. Töö tulemustest ilmneb, et nii 6. kui 9. klassi õpilased hindavad kõrgemalt selliste loodusteaduslike teemade õppimist, mis on esitatud nende igapäevaeluga seotud (personaalses või sotsiaalses) kontekstis võrreldes ainealases võtmes esitatud teemadega. Lisaks näitavad tulemused, et nii õpilased kui loodusainete õpetajad tajuvad traditsioonilisi õpi- ja õppetegevusi (nt loengu pidamine, küsimuste esitamine ja klassiarutelu) loodusainete tundides kõige sagedamini kasutatavateks võrreldes õpilaskesksete tegevustega (nt. koostöised tegevused ja katsetamine) ehkki traditsiooniliste õppetegevuste sagedasem tajutud kasutamine ennustab õpilaste sisemist motivatsiooni statistiliselt oluliselt kõrgemalt võrreldes õpilaskesksete tegevustega. Töö tulemused annavad mitmeid soovitusi sisemise motivatsiooni uurimiseks nii loodusteaduslikus hariduses kui ka loodusainete õpetajatele, et senisest tõhusamalt toetada õpilaste psühholoogliste põhivajaduste rahuldamist ning seeläbi suurendades nende sisemist motivatsiooni loodusainete õppimisel.
Cosmic ray tomography based object reconstruction and recognition
(2023-10-11) Aktas, Kadir; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Kiisk, Madis, juhendaja; Giammanco, Andrea, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia kiire areng ja valdkonnas tehtud edukad teadustööd on toonud endaga kaasa tehisintellektil põhinevate meetodite kasutamise laialdase leviku madalamatasemeliste ülesannete, näiteks objektituvastuse, lahendamisel. Objektituvastus proovib leida huvipakkuvaid objekte pildilt või pildijadadelt. Tuvastuse käigus lokaliseeritakse ja klassifitseeritakse pildil olevad objektid. Objektituvastus leiab laialdast kasutust mitmete reaalmaailma probleemide lahendamisel ja on seetõttu üks peamisi ülesandeid, mida arvutinägemises lahendatakse. Seda rakendatakse näiteks tomograafiasüsteemide väljundite uurimises, inimkäitumise analüüsis, meditsiinis ja spordi valdkonnas. Vaatamata objektituvastuse pikaajalisele käibel olemisele, on selles valdkonnas jätkuvalt palju väljakutsuvaid teemasid, mida uurida. Üheks selliseks näiteks on süvaõppe kasutamine müüontomograafias. Müüonid on elektroni sarnased elementaarosakesed, mis erinevaid materjale läbides neelduvad ja hajuvad erineva nurga all. Need hajumisnurgad peidavad endas informatsioon läbitud objektide kohta. Maal tekivad müüonid enamasti kosmilise kiirguse sisenemisel Maa atmosfääri. Müüontomograafias mõõdetakse osakeste sisenemis- ja väljumisnurkasid ümber huvipakkuva objekti. Nende nurkade põhjal rekonstrueeritakse objektist tomograafilised pildid. Saadud pilte kasutatakse objektituvastuses. Objektituvastuse tulemus on otseselt mõjutatud rekonstruktsioonist ja sellest kui täpselt suudetakse lokaliseerida müüonite tabamuspunkte detektori plaatidelt. Sügavate närvivõrkude kasutamine ülesande lahendamisel parandab märkimisväärselt tulemuste täpsust võrreldes traditsioonilise raskuskeskme meetodiga. Käesolevas töös näidatakse sügavate konvolutsiooniliste närvivõrkude edukat utiliseerimist objektituvastuse ülesannete lahendamisel keerukate ja mitmekesiste andmekogumite peal.