Sirvi Kuupäev , alustades "2023-10-31" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Effect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity
(2023-10-31) Salus, Marit; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tillmann, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Traditsiooniliselt on mõõduka intensiivsusega kestustreening olnud peamine treeningmeetod keha koostise, aeroobse võimekuse või tervise parandamiseks nii täiskasvanute kui ka noorte seas. Viimasel aastakümnel on hakatud tervise parandamise eesmärgil aktiivemalt kasutama kõrge intensiivsusega intervalltreeningut, milles lühiajalised submaksimaalse intensiivsusega spurdid vahelduvad puhkeintervallidega. Sprindi intervalltreening, kui veelgi lühiajalisemate ning maksimaalsete pingutustega (tuntud kui “all-out”) sooritatud intervalltreening, on oma ülesehituselt väga sarnane lapseea “jookse-peatu” liigutusmustrile ning seetõttu võiks olla sobilik treeningmeetod noorele organismile tervist parandaval eesmärgil. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli kindlaks määrata, kas sprindi intervalltreening parandab rasvunud teismeealiste poiste keha koostist, kardiorespiratoorset võimekust, rasva- ja luukoe biokeemiliste markerite kontsentratsiooni veres ning luutervist. Uuritavad läbisid 12-nädalase juhendatud sprindi intervalltreeningu sagedusega 3 korda nädalas, mis algas 5 minutilise soojendusega ning millele järgnes 4-6 30-sekundilist “all-out” rattasprinti vahelduvalt 4-minutiliste aktiivsete puhkeintervallidega. Treening lõppes 10-minutilise mahajahtumise osaga. Töö tulemusel leiti, et sprindi intervalltreening vähendas rasvunud teismeealistel poistel keha rasvamassi protsenti, metaboolse sündroomi riski skoori ning tõstis kardiorespiratoorset võimekust ja alajäsemete luu mineraalset tihedust.
Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée
(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.