Sirvi Kuupäev , alustades "2023-11-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Quantity, stability and disparity of ribosomal components in Escherichia coli stationary phase
(2023-11-01) Reier, Kaspar; Liiv, Aivar, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ribosoomid on molekulaarsed kompleksid, mis esinevad kõikides elusorganismides. Ribosoomide ülesandeks eluslooduses on valkude süntees. Valgud on aminohapetest koosnevad polümeerid, mis viivad läbi mitmeid funktsioone bioloogias. Osadel valkudel on katalüütiline aktiivsus, samas teistel on mehhaaniline või struktuurne roll eluslooduses. Huvitaval kombel koosnevad ribosoomid ise valkudest, ergo nende peamise funktsiooni, valgusünteesi produkt, on vajalik nende endi efektiivseks funktsioneerimiseks. R-valkude uurimine on hädavajalik selleks, et mõista molekulaarseid mehhanisme, nagu näiteks antibiootikumide resistentsus, valgusünteesi regulatsioon & kontroll ning ribosoomide kokkupanemine & lagundamine. Selles töös uuriti ribosoomide stabiilsust ning võimekust valke sünteesida statsionaarses kasvufaasis, ennekõike keskendudes r-valkudele. Statsionaarne kasvufaas kirjeldab bakterite elutsükli osa, kus nende kasv on piiratud. Töös on näidatud kuidas mudelorganismi Soolekepikese ribosoomide valguline koostis muutub üleminekul statsionaarsesse kasvufaasi. Huvitaval kombel muutub ribosoomide valguline koostis mitte ainult statsionaarse kasvufaasi alguses, vaid ka statsionaarse kasvufaasi süvenedes. Korrelatsioonis ribosoomi valgulise koostise muutusega, näeme ka ribosoomi valgu sünteesi aktiivsuse muutust statsionaarse kasvufaasi käigus. Lisaks sellele näitame kuidas erineb individuaalsete r-valkude stabiilsus statsionaarses kasvufaasis. Stabiilsuse põhjal jagunevad r-valgud kahte gruppi: 30 stabiilset r-valku ning 21 ebastabiilset r-valku. Saadud tulemused täiendavad meie teadmisi ribosoomide ning nende poolt läbi viidava valgusünteesi kohta mitte-optimaalsetes kasvu tingimustes.
The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch
(2023-11-01) Rusalepp, Linda; Kupper, Priit, juhendaja; Sõber, Anu, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on paiksed organismid, mille tõttu ei ole neil võimalik ebasoodsate olude eest põgeneda. Ühe kohastumusena sünteesivad taimed teiseseid metaboliite – aineid, mis leevendavad kahjulikke keskkonnamõjusid, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Nende ainete osakaal kogu taime metabolismist võib olla väga suur, mille tõttu võib taime kasv jääda väiksemaks. Selle töö fookuses on tesisestest metaboliitidest fenoolsed ühendid, nt flavonoidid ja tanniinid, mida leidub kõigis taimedes. Valdavalt on keskkonnatingimuste ja taimede kaitseainete vahelisi seoseid uuritud laboris, kuid vabas looduses mõjutavad taimi korraga mitmed erinevad stressitegurid, mille koosmõjud on etteennustamatud. Välitingimustes läbiviidud katsed annavad suure praktilise potentsiaaliga teadmisi, mis on näiteks rakendatavad puistute majandamisel. Antud doktoritöös uuriti, kuidas keskkonnatingimused, puudevaheline ja võrasisene konkurents ning metsanduslikud praktikad (harvendusraie tüübid) mõjutavad hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides) ja arukase (Betula pendula) lehtedes ning juurtes leiduvate fenoolsete ühendite sisaldust. Selgus, et keskkonnatingimusete mõjul muutub kaitseainete sisaldus rohkem konkurentsis allajäänud väikestes puudes kui domineerivates puudes. Ulatuslik harvendamine avaldas kasvus allajäänud hübriidhaava lehtede fenoolsete ühendite sisaldusele pikaajalist mõju, kuid ei mõjutanud fenoolsete ühendite sisaldust domineerivates puudes. Ka aasta keskmine temperatuur mõjutas enam väiksemate puude kaitseainete profiili. Lisaks leiti, et selliste fenoolsete ühendite nagu hüdroksübensoaadid ja kondenseerunud tanniinid sisaldus nii lehtedes kui juurtes võib olla hea stressiindikaator jahedamates, niiskemates ja varjulisemates kasvutingimustes, samas kui lehtede flavonoidide sisaldus oli tugevas seoses valguse intensiivsusega. Kokkuvõtvalt, puude kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. Et kaitseainetesse ja kasvu investeerimise vahel on lõivsuhe, on soovitatav vähemintensiivne varane harvendamine, et puistu kasvupotentsiaali efektiivsemalt ära kasutada.