Sirvi Kuupäev , alustades "2023-11-24" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

“Our ʿirbīt is not like your ʿarabiyya” Linguistic and socio-political change in late antique South Arabia (550 – 850 AD)
(2023-11-24) Koutchoukali, Imar Yacine; Annus, Amar, juhendaja; Webb, Peter A., juhendaja; Gajda, Iwona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuuenda sajandi lõpul kadus Lõuna-Araabia tsivilisatsioon, mis oli üle tuhande aasta säilinud, lõpul järsult ära. Näiliselt üleöö hüljati samuti kohalik Lõuna-Araabia tähestik. Kui 8. sajandil püüdsid islami õpetlased Lõuna-Araabia islami-eelset ajalugu kirjeldada oli see nende jaoks muutunud kättesaamatuks. Lõuna-Araabias oli kaks sajandit valitsenud pime aeg. Jeemenis olevad tuhanded raidkirjad räägivad detailides rahvastest kes enne islami tulekut nendel aladel elasid. Need räägivad sõdadest mis nende kuningad pidasid, jumalustest keda nad kummardasid, kellega nad kauplesid ning kuidas nad lahendasid oma juriidilisi konflikte. Enamik raidkirju oli kirjutatud niinimetatud „saaba“ keeles. Saaba keel on üks semiidi keeltest, mille hulka kuuluvad ka heebrea, aramea ning araabia keeled. Kaheksandaks sajandiks p.Kr. oli saaba keel kirjakeelena kasutusest välja langenud ning sellele oli asendunud araabia keel. Lähim analüüs keelelistest erinevustest ning sarnasustest Jeemenis asuvates iidsetes raidkirjades, keskaja araabiakeelsetes teostes ning isegi tänavu kõneldud kohalikes murretes aitab meil valgustada Lõuna-Araabia pimedat aega. Keelelised tõendid näitavad, et araabiakeelsed kõnelejad jõudsid Lõuna-Araabiasse juba 4. sajandil p.Kr, sajandeid enne prohvet Muhammadi sündi. Lõuna-Araabias põrkusid nad kokku kohalike Lõuna-Araabia keelte kui ka Ida-Aafrikast pärinevate keeltega. Pärast islami teket kasvas araabia keele prestiiž püha- ning kantseleikeelena ning tõukis need kohalikud keeled Lõuna-Araabia kõige kaugematele aladele. Samal ajal säilisid osakesed Lõuna-Araabia islami-eelsetest tsivilisatsioonidest. Pärast islami vallutusi vajasid Lõuna-araablased leida erilise identiteedi muslimi eliidi seas. Nad tegid seda kirja pannes rahvuslikud traditsioonid oma esivanematest saavutustest, mis nad seejärel levitasid vastsündinud islami kogukonnas.
“Why are we still abnormal?!” History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia
(2023-11-24) Põldsam, Rebeka; Kõresaar, Ene, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös „„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“ uurin, kuidas on möödunud saja aasta jooksul Eestis kujutatud seksuaalseid ja soolisi norme. Uurisin, kuidas kujutati avalikkuses (meedias, seadustes ja seksuaalkasvatuses) seksuaal- ja soovähemusrühmi. Lisaks avalikes materjalides levinud kujutamisviisile uurisin inimeste isiklikke kogemusi, mis on talletatud mitmesugustesse arhiivimaterjalidesse, intervjuudesse, memuaaridesse ja osalusvaatluste märkmetesse. Iga artiklit raamistab üks uuritav periood, kus keskendun domineerivate diskursuste välja joonistamisele, vastavalt sellele, kuidas on kujutatud seksuaalsete ja sooliste normidega vastuolus olevaid inimesi sõdadevahelises Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis, taasiseseisvusajal ning 21. sajandil. Toetudes feministliku teoreetiku Karen Baradi agentse realismi analüüsisüsteemile, pakun doktoritöös välja analüüsimudeli, mille abil kõrvutada avalikke diskursuseid ja isiklikke lugusid, neid üksteise kaudu lugeda ja tähenduste võrgustikuna seostada. Analüüsist selgub, et igal uuritud perioodil on normivälist seksuaalsust ja soolisust mõtestatud erimoodi, mis omakorda on loonud erinevaid kogemusi ja subjektsuseid. Domineerivat diskursust on omakorda kujundanud seadused, mis reguleerivad soolist väljendust ja seksuaalset käitumist, ja teadus, mis just 20. sajandil seksuaalsuse ja soolisusega seotud norme korduvalt ümber mõtestas. Kõige tugevamat mõju avaldas seksuaal- ja soovähemuste kuvandile Nõukogude aeg, kui meeste homoseksuaalsed suhted olid kriminaliseeritud ja seostatud seksuaalse ärakasutamisega, samas kui naiste homoseksuaalsus ja sooline mitmekesisus olid üldiselt maha vaikitud. Trans-inimesed, kes leidsid võimaluse sooliseks üleminekuks, pidid seda varjama. Nõukogude võimu püüe seksuaal- ja soovähemused kui nähtus ühiskonnast kaotada, vaigistas – nagu muudegi teemade puhul – pikaks ajaks ka sõdadevahelise perioodi vähemuste lood ning mõjutab veel 21. sajandil paljude inimeste arusaama normatiivsusest seksuaalsuse ja soolisuse küsimustes. Samas on Eestis levinud arusaamasid seksuaalsusest ja soolisusest kujundanud uuritava saja aasta vältel rahvusvahelised suundumused ja poliitika, nagu selgub iga perioodi analüüsist.
M-N4 macrocycle-based catalysts for electrocatalysis of oxygen reduction and oxygen evolution
(2023-11-24) Kumar, Yogesh; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena-Põldsepp, Elo, juhendaja; Akula, Srinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bifunktsionaalsed katalüsaatormaterjalid on vajalikud koostisosad mitmesugustes elektrokeemilistes seadmetes, kus nad elektrokatalüüsivad hapniku redutseerimisreaktsiooni ja hapniku eraldumisreaktsiooni. Need reaktsioonid toimuvad mitmetes elektrokeemilistes energia muundamise ja salvestamise tehnoloogiates, näiteks kütuseelementides, metall-õhk akudes ja elektrolüüserites, mis võimaldavad üleminekut fossiilkütustel põhinevatelt energiasüsteemidelt. Doktoritöö eesmärk oli uurida siirdemetallidel põhinevate materjalide bifunktsionaalseid elektrokatalüütilisi omadusi hapniku redutseerimis- ja eraldumis-reaktsioonil. Katalüsaatormaterjalidena kasutati bimetalseid ftalotsüaniinidega dopeeritud süsiniknanotorusid ja teisi süsiniknanomaterjale ning ka polümeersetel võrgustikel põhinevaid siirdemetallidega dopeeritud materjale. Uuringute põhiline fookus oli hapniku redutseerimis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüütilist aktiivsust määravate tegurite väljaselgitamine, et leida materjalide struktuuri ja omaduste vahelisi seoseid ning arendada veelgi paremaid katalüsaatoreid. Neid materjale kasutati katoodkatalüsaatorina anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides ja õhuelektroodina tsink-õhk akudes, kus need näitasid suurepärast jõudlust ja mõnedki neist ületasid kommertsiaalsete väärismetallkatalüsaatoritega saadud jõudluse. Doktoritöö raames tehtud laiahaardelised uuringud ulatusid uudsete katalüsaatormaterjalide sünteesist kuni nende elektrokeemiliste omaduste süvaanalüüsini, andes seega olulise panuse elektrokatalüüsi valdkonnale.
Hemodynamic and biochemical characteristics of patients with atrial fibrillation and anticoagulation of ≥65-year-old patients with atrial fibrillation in Estonia
(2023-11-24) Pauklin, Priit; Kampus, Priit, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedaseim rütmihäire maailmas, esinedes 2-4% täiskasvanud elanikest. Rütmihäire põhjustab patsiendi olulist elukvaliteedi häirumist ja suurendab kuni 5 korda ajuinsuldi riski. Teada on mitmeid selle rütmihäire riskifaktorid nagu hüpertensioon, diabeet ja uneapnoe aga ka ülekaal. Samas pole praeguseni selged selle rütmihäire kõik patofüsioloogilised ja hemodünaamikaga seotud mehhanismid. Kuna enamikel > 65 a patsientidel esineb kõrgenenud ajuinsuldi risk, siis trombi profülaktikaks on vajalik püsiv antikoagulantravi. Kui maailmas on uuringud näidanudantikoagulantravi alakasutust, siis Eesti kohta vastavad andmed puuduvad. Käesolevas doktoritöös uuriti nii KVA patsientide ja kontrollrühma vererõhu hemodünaamikaga seotud näitajaid, kui ka põletiku, oksüdatiivse stressi ja sidekoestumisega seotud biomarkereid . Selleks teostati rütmihäiretega patsientidel lisaks vereanalüüsidele vererõhu hemodünaamika määramine, et hinnata tsentraalse vererõhuga seotud muutusi ja arterite jäikust. Patsiente jälgiti 1 aasta jooksul rütmihäirete kordumise suhtes. Lisaks uurisime püsivat antikoagulantravi kasutamist üleriigiliselt ≥65 aastaste KVA patsientide seas hinnates ravimi kaetus väljakirutatud päevadoosidega. Leiti, et vaatamata sarnastele õlavarrelt mõõdetud vererõhkudele oli rütmihäirega patsientidel kõrgem tsentraalne vererõhk ja pulsilaine levikukiirus, mis viitab suuremale arterite jäikusele. Uuritavatel olid kõrgemad müeloperoksüdaasi, kõrgtundliku C-reaktiivse valgu, B-tüüpi natriureetilise propeptiidi N-fragmendi ja galektiin-3 väärtused. Kõrgenenud müeloperoksüdaas oli seotud KVA kordumise riskiga. Püsiv antikoagulantravi tarvitamine Eestis on äärmiselt madal ja ≥80% kaetus väljastatud antikoagulantravi retseptiga oli saavutatud vaid 57,4% 2019. aasta ja 44,5% 2020. aasta uuritavatest.