Sirvi Kuupäev , alustades "2023-11-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Brain abnormality detection using statistical analysis of individual structural connectivity networks and EEG signals
(2023-11-27) Avots, Egils; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Bachmann, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tipptasemel meditsiiniteaduse ja tehisintellekti uuringud on valmis ümber kujundama ajuhaiguste diagnoosimist. Käesolev doktoritöö “Statistilisel analüüsil põhinev aju ebanormaalsuste tuvastamine kasutades individuaalsete struktuuriliste ühenduvuste võrke ja EEG signaale” keskendub Alzheimeri tõvele ja kliinilisele depressioonile, kasutades tipptasemel tehnoloogiaid uuenduste esile toomiseks. Sünni, trauma, haiguse või muude asjaolude tagajärjel tekkinud ajuanomaaliad mõjutavad oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist. Selles doktoritöös käsitletakse kaht peamist teemat: MRT kaudu diagnoositud Alzheimeri tõve ning EEG kaudu tuvastatud kliinilist depressiooni. Masinõppe algoritmid tõlgendavad ajuskanneeringu pilte, et tuvastada haigustele omaseid mustreid, nagu näiteks ajustruktuuri muudatusi Alzheimeri tõve puhul. Erinevatel pildimustritel põhinev andmete analüüs võimaldab haiguse olemasolu diagnoosida kiiremini ning täpsemalt. Kliinilise depressiooni puhul analüüsib masinõpe EEG salvestusi, et tuvastada ajutegevusega seotud muudatusi ning ennustada depressiooni esinemist. EEG kaudu on võimalik mõõta depressiooniga seotud ajutegevust ning masinõppe abil tuvastada haiguspilt. EEG mustrite analüüs võimaldab edukat patsientide klassifitseerimist ning seeläbi kiiremat diagnoosimist. Käesolev lõputöö toob esile inimese leidlikkust ning tehisintellekti potentsiaali tervishoiu paremaks muutmiseks. See viitab uuele ajastule ajuhäirete diagnoosimisel, kus on võimalik senisest kiiremini ning täpsemini Alzheimeri tõve ja kliinilist depressiooni tuvastada. Tulevikus on potentsiaalselt näha mitmeid paremaid tervishoiu lahendusi, mida taolised tehnoloogiad edendavad.
Regional labour markets and assimilation of foreign labour force
(2023-11-27) Kivi, Laura Helena; Paas, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö keskmes on Euroopa Liidu regionaalsed tööturud, nende omavahelised ruumilised seosed ning välistööjõu kohanemine sihtriigi tööturul Eesti näitel. Välistööjõud moodustab regionaalsetel töötuturgudel märkimisväärse osa kogu tööjõust. 2021. aastal oli Euroopa Liidus kogu tööjõust 13% välismaal sündinud inimesi. Kuigi välismaalased moodustavad olulise osa kogu tööjõust, on nende keskmine tööhõive ja palgatase tavaliselt madalamad kui kohalikel. Töö- ja pendelränne tõttu tekivad seosed naaberregioonide tööturgude vahel, mida kutsutakse ruumilisteks ülekanneteks ja mis selgitavad olulist osa regionaalsete tööturu näitajate erinevusest. Doktoritöö keskendub mitmele olulisele küsimusele. Esiteks, kuidas on regionaalsed tööturud ruumiliste ülekannete tõttu omavahel seotud. Teiseks, kuidas sisserändajad ja nende järeltulijad pikaajalises vaates regionaalsel tööturul kohanevad. Viimaks, kuidas mõjutab kohaliku keele oskus sisserändajate ja nende järeltulijate assimileerumist kohalikul tööturul. Doktoritöö jõuab mitmete huvitavate järeldusteni. Esiteks, ruumiliste ülekannete analüüsist järeldub, et Euroopa regionaalsete tööturgude vahel eksisteerib oluline ruumiline sõltuvus. Koostöömõjud domineerivad, mis tähendab, et üldiselt saavad regioonid naaberalade tööhõive määra kasvust kasu. Teiseks, sisserändajate perede põlvkondadevahelise mobiilsuse analüüs osutab, et inimkapitali ülekandumise kõrval võivad muud mehhanismid, nagu ühiste väärtuste ja sotsiaalsete võrgustike ülekandumine ning naabruskonna mõjud, olla olulised sissetulekute mobiilsuse selgitamisel. Leitakse, et suhteline põlvkondadevaheline sissetulekute mobiilsus sisserändajate ja kohalike peredes on Eestis umbes samas suurusjärgus, samas kui absoluutne mobiilsus on sisserändajate peredes madalam. Viimaks, kohaliku keele õppe mõjude analüüs näitab, et kohaliku keele õpe aitab töötutel välispäritolu elanikel leida tööd, kuid ei too kaasa palgatõusu.