Sirvi Kuupäev , alustades "2024-05-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Adam Reinhold Schiewe. Esimese Eesti baptistikoguduse rajaja elulugu
(2024-05-15) Linder, Üllas; Lehtsaar, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimuse käsitleb Poola sakslasest baptistijutlustaja Adam Reinhold Schiewe (22.05.1843–29.12.1930) elulugu. Schiewe tegutses tänapäevaste piiride järgi viies riigis: Poolas, Volõõnia piirkonnas Ukrainas, Peterburi saksakeelses koguduses Venemaal (ja samal ajal ka Eestis) ning Saksamaal. Suurima jälje jättis Schiewe Eestisse, kus ta rajas 1884. aastal Haapsalus esimese baptistikoguduse ja oli Eesti baptismi tegelik juht 11 aastat. Uurimuse kirjutamise ajendiks oli vajadus mõista baptismi kui ühe Eestis tegutseva uskkonna ajaloolist tausta, väärtustada omaaegset mõjusat isikut, täpsustada senist pilti Schiewest ja tuua ta välja aja kulgemisest tingitud varjust. Uurimuse teemadeks on baptismi põhimõtted ja ajalugu, Schiewe kirjalik pärand, Schiewe päritolu ja perekond, kuidas Schiewest sai baptist ja jutlustaja, Schiewe ilmalik ja vaimulik haridus ning kuidas ta neid rakendas, Schiewe jutlustajana ja pastorina, Schiewe kui usu pärast tagakiusatu (sh Volõõniast väljasaatmine), Schiewe vaimulike ja majandusprobleemide lahendajana, Schiewega seotud olulised isikud – tema suhtumine neisse ja nende suhtumine temasse, olud, milles Schiewe elas ja tegutses – millised need olid enne ja millisteks kujunesid pärast teda, Schiewe kujutamine mittebaptistlikus ajakirjanduses, Schiewe suhted riigivõimuga, Schiewe jt sakslaste kirjeldused eestlastest, Schiewe vaimulikud vaated ning hinnang Schiewele, sh varasemate hinnangute kinnitamine või ümberlükkamine. Autor väidab, et tal õnnestus koostada allikatega põhjendatud, seniseid teadmisi oluliselt laiendav, mitmeid probleemseid seikasid lahendav ja vigu parandav Schiewe teaduslik elulugu, täita sellega üks tühik kirikuloos. Autori hinnangul on Schiewe väärt soliidset kohta ülemaailmse baptismi ajaloos, sest ta viis baptismi uuele maale – Eestisse. Ta peaks leidma kindlama koha ka nende maade baptismi ajaloos ja kirikuloos, kus ta töötas.
Decoding genetic associations of female reproductive health traits
(2024-05-15) Pujol Gualdo, Natàlia; Laisk, Triin, juhendaja; Mägi, Reedik, juhendaja; Piltonen, Terhi, juhendaja; Arffman, Riikka, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Geneetiline varieeruvus, eriti üksiku nukleotiidi polümorfismid, mõjutavad erinevate komplekshaiguste eelsoodumust. Ülegenoomsed seoseuuringud (GWAS) on leidnud tuhandeid seoseid erinevate geneetiliste variantide ja haiguste vahel. Samas on teadmised naiste reproduktiivtervise tunnuste geneetilise eelsoodumuse osas piiratud, kuna vaid väike osa kõigist GWAS uuringutest keskendub sellele valdkonnale. Populatsioonipõhised biopangad, nagu Eesti geenivaramu, ning rahvastikupõhised sünnikohordid, nagu Northern Finland Birth Cohort 1966, pakuvad väärtuslikku raamistikku selle valdkonna uuringuteks. Tänu metoodika arengule saab GWAS tulemuste põhjal haigusega seotud geneetilistest variantidest liikuda edasi potentsiaalselt mõjutatud geenide, valkude, bioloogiliste radade ja kudedeni. Seega on GWAS uuringud aluseks uutele hüpoteesidele, mida saab kinnitada funktsionaalsete eksperimentide abil. Tunnuste geneetilise komponendi mõistmine on oluline, kuna see võib anda ülevaate haiguse etioloogiast, ja pakkuda uusi võimalusi haigusriskide ennustamiseks ja uuteks ravimsihtmärkideks. GWAS tulemuste põhjal saab koostada ka polügeenseid riskiskoore (PRS), mis annavad kokkuvõtliku hinnangu indiviidi geneetilisele eelsoodumusele teatud tunnuse osas. PRSi abil saab hinnata haigusriske ja lisaks saab seda kasutada vahendina haiguse bioloogia täiendavaks uurimiseks, näiteks seoses kaasuvate haigustega. PRS-id on kesksel kohal nn personaalmeditsiini poole püüdlemisel. Käesoleva doktoritöö eesmärk on dešifreerida naiste reproduktiivtervise teatud tunnuste geneetilisi aluseid ülegenoomsete seoseuuringute abil ning kasutadaa PRS-i nii riskide stratifitseerimisel kui ka tunnuste bioloogia uurimisel. Minu teadustöö ühendab genoomika ja naiste reproduktiivtervise ning loob uusi teadmisi, kasutades selleks suuri genoomikaandmestikke, mida täiendavad elektroonsed terviseandmed ja bioloogilised mõõtmised.